Sildid

, , ,

Eesti Rooma Klubi on aastaid püüdnud tuua mõistust ja mõistlikkust meie haridusse. Uued reformimise katsed nudivad seda aga vaatamata kõlavatele loosungitele (vt. SIIT) üha köndistunumaks. Kas nutitelefonid ja e-lahendused on ikka piisav kompensatsioon hooliva eestikeelse mõtestatud arengukeskkonna asemel? Kas PISA-prillid jäävadki tegelikkuse ohte varjutama?

Rooma Klubi ülesanne on vaagida erinevaid võimalikke tulevikustsenaariume ühe või teise tee valimisel. Ja siis need nähtavaks teha. Võimalik, et asjad poe ei head, ega halvad. Näitame lihtsalt, et “siis läheb nii”. Kui teame, siis on meie kohus sellest valjumalt rääkida. Kurdame, et teaduspõhine Eesti on kadunud. Kes selle tagasi peaks tooma?


ERK liige Tiiu võttis sõna päevauudiste saates AK

IMG_9794

mõtlejad ja ütlejad: Mati Hint ja Tiiu Kuurme

Reps kehtestaks gümnaasiumisse sisse saamiseks lävendi. Tallinna ülikooli kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme ütles, et lävendi seadmine looks koolides ebaterve konkurentsi õhustiku ning on järjekordne samm, millega lapsi üsna karmilt selekteeritakse.

Haridusminister Mailis Reps soovib, et tulevikus saaksid gümnaasiumisse sisse vaid need, kelle põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne on vähemalt 3,75. Kõik, kes lävendit ei ületa, saadetakse kutsekooli.

Kuurme tõdes “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus, et selline idee on ehmatav. “See on järjekordne samm laste kvantifitseerimise juures ja üsna karmilt laste selekteerimise juures. Sellel on omad tagamaad, mille üle ei ole vist päris põhjalikult järele mõeldud, mida see ikkagi tähendab koolikeskkonnale, kuidas see mõjustab koolisuhteid, laste omavahelist läbisaamist ja suhtumisi. Seal on terve galerii igasuguseid asjaolusid,” selgitas ta.

Kuurme hinnangul võib ministri idee tuua kooli ebaterve konkurentsi õhustiku. “Selle taustal rääkida mingist koostööst oleks juba ikka väga silmakirjalik, kui lapsed niimoodi konkureerima pannakse. Ja mis on kõige tõsisem asi – koolihinne ei ütle ju väga palju inimese kohta. Inimene on ikka palju keerulisem kui see üks koolihinne ja igaühel on lugusid, kuidas teda hinnati ebaõiglaselt, subjektiivsest hindamisest ja hindega karistamisest. Seal, ma kardan, tuleb mängu ka hirmufaktor palju tugevamini kui praegu on,” rääkis dotsent.

Kuurme sõnul ei ole põhikooli lõpp õige aeg, millal otsustada noore tuleviku üle. Ta selgitas, et tänapäeval on lastel oma identiteedi loomine väga raske ja laps loob seda kooliaastate jooksul. “Kui ta on niisuguse hindesurve all, siis see raskendab tal iseendas selgusele saamist ja ta paigutatakse kuhugi ära, ilma et ta ise jõuaks täiele arusaamisele, kuhu ta sobiks, kuhu ta ise minna tahaks. Selles mõttes ütleks, et hariduse sügavamas mõttes on tegu siin väga instrumentaalse suhtumisega inimesse,” ütles Kuurme.

Tiiu hinnangul teeks Repsi idee kutsekoolidele kahju.

“Kutsekool saab mõne jaoks nagu karistusasutuseks. Ja kes ei oleks kuulnud, kui õpetaja klassitunnis ähvardab, et sina keskkooli ei lähe, kõlbad ainult kutsekooli. Ja nüüd selline asi saab jälle päevakorda. Aga kutsekoolid on lugupeetud asutused, nagu Soomes on tung ametikoolidesse, sinna ei pea kedagi sundima,” rääkis Kuurme.

Sõna on võtnud ka teised hariduseksperdid: Katrin Poom-Valickis: lävendi seadmise asemel tuleks õpilasi hoopis nõustada. Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent Poom-Valickis ütles Vikerraadio saates “Uudis +”, et gümnaasiumisse pääsemiseks riikliku lävendi seadmine peidab endas mitmeid ohte ja keskenduda tuleks hoopis õpilaste nõustamisele edasise haridustee suhtes.

“Paraku ei ole alati see hinne kõige parem mõõdupuu selleks, et õppija tuleviku arengupotentsiaali hinnata või ka tema hetkel olemas olevaid võimeid,” kommenteeris Poom-Valickis. Poom-Valickise hinnangul kahjustab lävendi idee sellisel moel ellu viimine ka kutsekoolide mainet.

“Me oleme ju ka aastaid rääkinud ka sellest, et kutsekool ja kutsekooli valik ei ole tihtipeale populaarne ja väga palju näinud vaeva sellega, et kutsekoolide mainet tõsta ja kutsekoolid teevad ka suuresti väga head tööd,” ütles ta. Samuti tõi ta välja, et lävend võib viia hinnetega manipuleerimiseni. “Mis on ikkagi õppimise eesmärk? Kas see on oskamine, mõistmine või pelgalt hinne?”

Poom-Valickise sõnul tuleks hoopis mõelda, kuidas tõhustada põhikoolis nõustamissüsteemi, et õpilased oskaks oma hariduse suhtes õigeid valikuid teha. “Siin ongi see koht, millele me tegelikult peaksime mõtlema, et kuivõrd ja kuidas me neid noori inimesi nõustame, kuidas me aitame neil aru saada, mis võiks olla neile sobivad erialavalikud, õppimisvõimalused ja ka anda rohkem informatsiooni kutsekoolide ja kutseõpingute kohta,” rääkis Poom-Valickis.

vaata, mida arvas Tiiu ESAK10 konverentsil uusliberalismist hariduses