Sildid

, , , , ,

20. novembril 2018 külastas Eestit juba teist korda Rooma Klubi liige,  Peccei lektor, säästva arengu Steve Job’siks kutsutu ning paljude raamatute autor, professor ja ettevõtja G. Pauli. Loeng toimus TalTechis: “How David wins over Goliath – How startups take over corporates in the run for sustainable future?”

Eesti Rooma Klubil oli au külalisega eelmisel õhtul privaatselt kohtuda. Õhtusöögil arutati nii Rooma Klubi üldiste arengute teemadel kui saadi heita pilku ka maailmamehe tegemistesse ja tulevikuplaanidesse.

G. Paulil on alates 1980datest ilmunud üle 20 raamatu, mida on tõlgitud rohkem kui 40 keelde. Eesti keeles ilmus tema esimene tõlge alles 2018, tänu Lilleoru initsiatiivile. Gunteri raamatud võiks jaotada kahte erinevasse rühma – sinimajandus ja lastejutud. Ta on kirjutanud üle 285 lastejutu, neist enamus on ilmunud Hiinas.

Loeng Koljatist ja…

Loengu organiseeris Startup Incubator, mille portfoolios on juba >35 ettevõtet. Uuri nt ESA Space programmi kohta.


Prof. Pauli alustas loengut selgitusega, et me elame katkestuste ja segipaiskamise ajastul – kõik ei peagi olema loogiline, arusaadav või etteaimatav. Need, kes on end ümbritsenud rahuloluga, ei tee piisavalt. Eestlastele soovitab ta olla ambitsioonikam, loomingulisem ja evida julgust olla. Gunter ise on, nagu ta ütleb, läinud oma julgeimatestki unistustest kaugemale tänu oma jaapani sensei õpetustele (4).

Olles paljude raamatute autor, on üks neist raamatutest, mis teda ennast väga mõjutanud “The Intelligence of Plants (flowers)” (1). Viis aastat
töötas G. Pauli Rooma Klubi ühe asutaja Peccei abina. Sealt õppis, et see, millest ta räägib, ei pea olema tema ise, vaid miski, millest ta on inspiratsiooni saanud. Ja nii leiab ta unistuste taga uued unistused.

Rooma Klubi suured unistused maailma paremaks muutmisel – toidu tootmine; GMO peatamisel, rohelise revolutsiooni läbiviimisel – on pidurdunud ettenägematu reostuse tõttu. Räägitakse palju, tehakse vähe. Mõttetused nagu ÜRO ei muuda maailma; maailma saavad muuta vaid ettevõtted, ettevõtlikud inimesed.

Veel toob G. Pauli autoritest välja Brown’id – ei’d ei tohi võtta ei’na! (2)(3) Me saame siit edasi minna. Nt taaskasutuses – isegi tehased peavad olema taaskasutuse objektid. Lahendused peavad olema selged ja kasutatavad, kuid ka tasuvad. Nt tema enda ettevõte, kus ta näivalt “raiskas raha”, pakkudes igale töötajale, kes rattaga tööle tuleb 0,5€ päevas 5 aasta jooksul. Hullumeelsus? Ei, ettevõtlikkus – mis maksab parkla ehitamine, haigusrahad ja reostus?

Ja ideed peavad võistlema! Parimad peavad jääma. Parima aga selgitab turg, mitte see, mida mina oskan või teha tahaksin. Näiteid esialgu ootamatutest lahendustest, mis on kasulikud nii ettevõtjale kui säästlikud, st nn kolmas dimensioon, saab igaüks ise otsida: vt Zeri projekte – seened on 6500 korda produktiivsemad kui lehmad. Kasutada on vaja seda, mis meil on ja katta tegelikke vajadusi. Gunteri tütar Chido (jah, tal on ka viis poega) käib seeneteadust õpetamas Aafrikas – keegi ei peaks nälgima, kui ta oskab kasutada taimede tarkust ja nende õpetatud tehnoloogiaid. Igal neid “nippe” kasutaval ettevõtjal on praktiliselt võimatu läbi kukkuda – klorella, spirulina, vetikad, pärmid ja meie oma nõges — kõik need ootavad kasutamist.  Kui kõhklete, looge endale mitu sissetulekuallikat ja minge tehke! Selleks ei ole vaja kirjutada bürokraatlikke äriplaane vaid minna ja teha! Luua tuleb väärtusi. Loomisel ärge andke alla kasutades säästlikku ja taaskasutatavat – selles on tulevik! Vaid lagundatavad (päikese, merevee või mulla poolt) tooted on jätkusuutlikud.

Me oleme jõudnud aega, kus vana hea ütlemine, et õun päevas hoiab arsti eemal, ei kehti juba ammu. Ühe põlvkonnaga oleme kaotanud oma puuviljade väärtusest ligi 95%. Mõtelge sellele.

Kuidas oma ideid testida? Loodus ja lapsed. Lollitada täiskasvanuid on külalt lihtne, lastega rääkimine on kunst. Looduse imesid me alles avastame, kuigi oleme enne õppinud lõhkuma kui mõistma. Miljonid aastad on olnud targemad kui meie. Nt sebra – miks ta on triibuline? Nimelt on tema keha ümbitsev õhk lihtsale füüsika tõttu 9 kraadi madalam kui kaugemal. Samasugust “imet” kohtame sipelgapesas, kus on haudumiseks  vajalik stabiilne soojus – nad kasutavad selleks seeni. Meil on aeg õppima hakata. Niisiis – võetagu seda alguses öeldut – me elame murrangulisel ajal – positiivsena. Nt Tallinna Vesi kurdab, et neil tekib liiga palju muda. Õppige! Rootsis on ettevõtteid, mis maksavad tarbijatele jäätmete kasutamise õiguse eest ja isegi linnu, nt Pärnu sõpruslinn Södertälje.

Kasutage seda ometi oma valimistel!

Eesti. Esimene inimese poolt kodustatud liik oli metsik pärm. Täna kuulub selle turg kolmele kompaniile. Teie oma eesti mets on aga seda täis. Tasuta.  Oma teist suurt vara – merd, ei oska te hoida. Kruiisilaevad on kõige suuremad teada olevad lagastajad, te rõõmustate, et neid on teie sadamates üha rohkem, kuigi juba ammu on tead teistsugused transpordivahendid. G. Pauli demonstreerib merevee, päikese ja tuule jõul liikuvaid laevu. Eestis planeeritakse tuuleparkidesse vana tüüpi “taastuvenergiat”, kuigi innovatsioon on tegelikult päris vana – tuulelohed. Selle juurde kuuluv tehisintellekt otsib ise parima kombinatsiooni. Ja veel üks näide – Läti valitsus maksab püütud emaste kalade tagasi vette laskmise eest tasu, sest teatakse – iga emane kala kannab endas 30-35 miljonit marjatera.

Tuleviku trend on kasutusse tuua ärimudelid, mis väärtustaksid elamist maal. Eesti, ärka! Olge kärsitud tegemisel ja kannatlikud tulemuste ootamisel.

Tulevik – kas lootusetu?

Planeet peab hakkama saama ca 1 miljoni plastpudeliga minutis. Me kasutame 10 l piima, et toota 1 kg juustu ja peame endid edukateks. Lapsed teavad. Ja idamaad teavad ikka veel – nt tõugud – milline allikas nii toiduks (omega3) kui jäätmekäitluseks (võiksid ümber töödelda 100 tonni tapajäätmeid päevas). Uuri nt, mis asi on agriproteiin – kust tuleb materjal, kus toodetakse, kus müüakse. Klaastaara – kasutame seda 4-26 korda. Peale seda on see väärtuslik toormaterjal klaasivahule, mis on igavesti taaskasutatav materjal. Võib-olla peaks tselluloositehase asemel Eesti mõtlema sellisele (meil on ajalik liivakivi olemas). Hiina loodab 2035 toota 35% oma paberivajadusest kivist. Jah kivist. Ja ka see toode on alataiselt ümbertöödeldav, 100% mineraalne – selle valmistamiseks ei vajata vett ega raiuta ühtegi puud.

Euroopa on mahajäänud. Nii tootmiselt, tehnoloogialt, rahva tervise ja seda toetavate kemikaalide osas.

Maamajapidamises elasid kanad ja sead koos. Kasu oli mõlemale. Miks me selle unustasime? Lahendused on olemas ja ülimalt efektiivsed – Zeri farm, kus sead õpivad kolme päevaga “potil käima”. See, et ka loomadele on selline eluviis omane, paistab välja kasvõi sellest, et neil pole stressi – kanade nokad ei ole purunenud, sigadel on kõik sabad alles. Toodetu liha on 3X Norra lõhest kasulikum ja vaid 40% praegusest sealiha hinnast. Ja see töötab juba.

http://ciscorouterswitch.over-blog.com/2017/02/lifi-vs.wifi-basic-difference-between-lifi-and-wifi.html

Unustage WiFi, meil on LiFi

Kas Sina tead, mis on nende kahe vahe ja kuhu LiFi meid lähiajal viib?

Mõtle korraks, milline on geolokalisatsioon siis, kui lahutusvõime pole enam 20-30m vaid 1 cm. Keskmise auditooriumiga on kaasas 200-300 telefoni. Aga kui need on lahutatavad nii, et on võimalik aadressi teadmata saata sõnumeid just sulle?

Peale selle, kaovad arved telekomile. Mõelge sellele, kui pole vaja servereid nt meditsiiniandmete hoidmiseks. Juba on loodud esimesed sellised haiglad, kus andmed on tõepoolest privaatsed. Muutuvad nii strateegia kui info jagamise viisid. Täna põleb 1400 miljonit tänavalaternat – see on kõige laialdasemalt levitatud infrastruktuur Maal. “Saagu valgus!” on saamas uut tähendust. 

Pole midagi uut?

  • Miks on klorofüll looduses mitmes vormis? Aga sellepärast, et igas taimes on peidus kalender, GPS, WIFI, skype… Me oskame juba mõjutada taimi valguse sagedusega (maasikad jaanuaris ei ole enam vene muinasjutt) – toiduahel on muudetav – selleks on vaja vaid 10 senti maksvat kiipi. Sellega saab muuta ka nt seenhaiguste levikut jms. Me ei tea aga, kuidas need mõjutatud taimed hakkavad meid mõjutama*.
  • Tulevik ei ole mitte ainult tehnoloogiate uuenemises, vaid ka nende liitmises. Zeri’l on 204 projekti, juttu oli vaid mõnest. Murranguline aeg? Aga hakkame siis liigutama! Järgmine revolutsioon on ettevõtjate oma.

*Kas teadsite, et punavalguses on meie aju 24X võimsam kui sinises?


Kes on see Gunter Pauli?


Gunteri soovitusi enesearenduseks:

(1) Maeterlinck, Maurice. The Intelligence of Plants, 1922. The Nobel Laureate for Literature award in 1911

(2) Brown, Lester – endine Worldwatch Institute direktor. 1991. The State of the World. Annual Report of the Club of Rome

(3) Brown, Jared. Collapse

(4) Miyako Yoshino, G. Pauli õpetaja, on loonud aia, kus aasta igal päeval õitseb (vähemalt) üks taim



*What we propose is uncompromising – yet self-evident!*

Download for free my latestbook: Plan A: The Transformation of the ArgentinianEconomy
<https://www.argentina.gob.ar/ambiente/economia-azul> just click on the book!

LiFi: Internet at the Speed of Light – and theAdvent of the Internet for People
<http://www.lulu.com/shop/gunter-pauli/lifi-communication-at-the-speed-of-light/ebook/product-23516849.html>

Get a copy of my book describing thenew trends in agriculture and energy
“The Third Dimension” on <jjkbooks.com>