Sildid

Tehase tutvustuse viis läbi Peter S. Treialt, kes igapäevaselt vastutab BLRT äriarenduse eest.

Tutvusime Vene-Balti Laevaehitustehase ajalooga aastast 1911. Täna üle 50 ettevõtte 8 riigis (Soome, Norra; Eesti, Läti, Leedu; Poola, Ukraina, Vene; ühisettevõte saksastega Kaliningradis), müügimaht >1000 tonni ööpäevas. Teenindavad >1000 allhankija, >8000 kliendi. Töötajate keskmine tööstaaž >10a, keskmine vanus 46a.

Laevaehituse kõrval on olulised veel 5 tegevusharu:

  • kõrgtehnoloogilised seadmed,
  • metallitöötlus ja vanametalli käitlemine,
  • gaaside tootmine ja müük,
  • transpordi-, sadama- ja stividoriteenused,
  • kinnisvaraarendus/ Noblessner – 110 000m2 äripindu, 10 maja, 700 korterit.

BLRT Grupi käive on 426 milj, Eestis 1700 töötajat (kokku 4000), kontorites ca 1/10.

Konstruktsioonid lähevad suuremaks, täpsusenõuded samuti, tähtajad on pingelised. Vigu ei saa enam lubada, sest käsitsi jõudis vähem valesti teha kui robotitega. Nt mõõtmine 10 min töö tarbeks võib võtta 1-2 ööpäeva, sest järjest valusam on ümber teha.

Robotitega käib värvimine, keevitamine, metalli lõikepingid. Töö üha rohkem “pöialdega”. Kuna tuleb kasutada järjest suuremaid masinaid, nõuab see samuti eksimatut planeerimist.

Kellega võistlete? Ei olegi selle nišši konkurente, kuid spetsialiseerumine Ida-Euroopale tähendab ka, et probleemid nt metalli kvaliteediga (Poola, Ukraina, Vene rasked tarned). Enamus Skandinaavia tellijatest toovad oma metalli. AGA ainus “tegija” naftagaaside tootmises ja vedamises. BLRT tegevus seotud metalliga, selle müük (eeltöötlusega) on tõusus.

BLRT teeb rohkem pargaseid kui laevu. Suurim kuivdokk Põhja-Euroopas, aastast hooldatakse >220 laeva. Täna ei tehta laevu enam 0-100%, enim kruiisilaevade blokke (kokku pannakse nagu lego, Soomes, Saksamaal). Veel on popid kalakasvatuse pargased, avamere puurkaevud, kraanad, vintsid, laadurid.

Peale Noblessneri on hallata veel jahtklubi purjekad, Kai kunstikeskus, Proto avastustehas, autovaba linnaosa. 2017-2018 tehti 90 mlj € eest investeeringuid aasta kohta. Nt automaatliin 1,5 mlj €, Kamag 500t – 1 mlj €, kraana 850t tõestevõimega (mitu milj €), unikaalne Panamax dokk Montenegrost jm.

Tööjõud on igavene probleem, probleemid välistööjõuga. Et kallid aparaadid ennast ära tasuks, peavad need töös olema 24/7, st et töö planeerimine ja ette valmistamine on järjest olulisemad, kallim, täpsust nõudvam.

Anu Kull MKMst:

BLRT on Eesti majanduses omaette suurus. Olukord on kummaline, sest Eesti on GDP järgi päris suure osakaaluga tööstusriik (16-17%, India, Hispaaniaga sama tasemel; nt UK 10%, L-Korea 30%). Tööstuse eripära majanduse struktuuris on, et annab tööd tuhandetele allhankijatele.

Arengukavadest hakkab kaduma sõna “tööstus”. Kas Eestil on tööstuspoliitika? Eestis on tööstuspoliitika (TP) olemas – on TP Roheline Raamat (RR, 2017), mis põhineb kaasaval poliitikakujundamise – see on hea, aga vananenud. On Tööstus 2030 koostöökogu. Käiakse läbi olulised teemad ja määratletakse, kuhu panna fookused. RRs on TP põhiteema lisandväärtuse kasv (robotiseerimine, tootearendus), poliitikakujundajatel on fookuses:

  • lisandväärtus, selle kasv
  • konkurentsivõime (sisendhinnad), kui palju €koju toome
  • automatiseerimine, robotiseerimine
  • tootearenduse know-how, teadusarendus.

Kust tulevad nõuded? Tööstuspoliitika kujundatakse EU raamistikus. Hiina ja USA on need, kus kardetakse konkurentsis kaotada. TP on olemas nii Eestis, EUs kui USAS, kui Hiinas. Meie kaubanduspoliitika on liberaalne.

Kliima on kõige kallim raam praegu, seadusandlus vajab pidevat kujundamist. Kliima- ja energiapoliitika on esiplaanil ja EUs peab kõik oleme neile allutatud. Eesti ettevõtete kaitsmine pole teemaks. Ülioluline on, et EUs on defineeritud ja läbi räägitud 8 strateegilist väärtusahelat, mis peavad olema eelistatud, kui konkureerime USA ja Hiinaga. Madalsüsinik on läbiv. Et aru saada, mis on Eesti huvi, on tehtud iga väärtusahela kohta ümarlauad.

Vesinik? Ei ole turuvalmis tehnoloogia, kuid Eestis on tugev arendus. Hea koostöö, arutlus Balti Assambleel nt. AI arendus laevaehituses võiks olla Eesti “runner“. Tegelik konkurents täna on peidetud tehnilistesse detailidesse. Vt nutika spetsialiseerumise poliitika, so kohalikult teadlaselt ettevõtjale.

Paul Tammert vaatab tulevikku:

Tehnoloogilised revolutsioonid sünnivad teatud tingimustel: eraomanduse tunnustamine, valgustusaja vaba mõtlemine ja teadussaavutused, vaba konkurentsi vabanemine, börsindus, päriliku eliidi asendumine valituga jms. Käib üle tööstusrevolutsioonide de ajaloo, teeb vaate tulevikku.

Küsimused-vastused:

Diskuteeritakse termini üle – tööstus, ei eristu selgelt loov-, teenindus- jm majandusest, kus inglisekeelne terminoloogia pigem ähmastab.

Jätkub mõttevahetus ettevõtte edasise arengu ja ERK võimaliku sidustaja rolli üle. Mis on BLRT strateegiline valik?

  • juba räägitud blokitootmine laevaehituse asemel
  • alumiiniumist loobumine
  • metall, ühisettevõte Messeriga, suurte metallist konstruktsioonide tootmine
  • ujuvblokid, kalade söötmise pargased

Praegune puudus on see, et puudub BLRT “oma toode” – klient tellib seda, mis tal vaja on või mida tahab.