Jälgi ERK meediat – tutvustused ja teated kodulehel, uudiskirjas ja sotsmeedias.

Tallinna Energiapäeva 2022 korraldasid
Tallinna Strateegiakeskus ja Eesti Rooma Klubi

28-10-2022, Poska majas

Osalemine vaid kutsega

Tallinna Energiapäeva 2022 kava

Esineja	Ettekande teema
Vladimir Svet, Tallinna abilinnapea	Energiapäeva avamine
I SÜMPOOSION Juhib Helen Sooväli-Sepping, TalTech, rohepöörde prorektor
Raido Roop, Tallinna strateegiadirektor	Rohepöörde väljakutsed Tallinnas ning Tallinna kui Euroopa rohepealinna 2023 põhisõnumid
Cris-Tiina Pärn, Marek Maasikmets, Eesti Keskkonnauuringute Keskus	Kasvuhoonegaaside heitkogused riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil
Lauri Tammiste, SEI Tallinn	Rohepööre ja selle põhimõtteline teostatavus, kasutamata ideed
Kaire Kuldpere, Utilitas	Süsinikuneutraalne teekava – ambitsioonikatest eesmärkidest süsinikuneutraalsuseni
Alvar Soesoo, ERK	Puhas ja roheline geotermaalenergia – kas ka Tallinna tulevik?
Mõttevahetus	Esinajate ja auditooriumiga
Kaupo Vipp, ERK	Energeetika kaugem tulevik ja lokaalne strateegia
II KASVU PIIRID	Osta raamat siit
Tuuli Stewart, ERK	Raporti “Kasvu piirid” loost
Marek Strandberg, Postimees	Roheline sidusus ehk kuidas väärata William Stanley Jevonsi paradoksi
	Seltskondlik sumin

Loe lisaks:

“Kasvu piirid” autori Dennis Meadows intervjuu 2020 augustis

Limits to Growth Revisited: What Regenerative Future is still possible?

Teesid Tallinna energiapäevaks 2022

1. Tallinn on energiapäeva korraldanud alates 2011. aastast eesmärgiga suurendada linnaelanike teadlikkust energiatõhususest ja kliimamuutustest. Varasemate aastate rõhuasetus energiasäästule on laienenud globaalsemaks planeedi kestvuse teemaks.
2. Energiapäeva sümpoosion „KASVU PIIRID“ ja sellega seotud tegevuste teemapüstitus lähtub akuutseks teemaks kerkinud planeedi üha kasvavast energiatarbimisest, kriisidest tingitud energiaressursside nappusest ja energiajulgeolekust.
3. Rooma Klubi 1972. aastal avaldatud uuringu raport „Kasvu piirid“ annab ettekujutuse planeedi rahvastiku plahvatuslikust kasvust, ressursside hukatuslikust tarbimisest, mis on arutu priiskamise ja majanduskasvu soodustamise huvides reaalselt lõppemas ca 50 aasta pärast. Ammu enne ressursside ammendumist.
4. Täna – 50 aastat hiljem – oleme jõudnud seisu, kus peame nentima raamatu prohvetlikkust ja seniste süsteemide kokkuvarisemise algust vaatamata hoiatustele.
5. Vene-Ukraina sõda on juba tugevasti mõjutanud meie energiastrateegiat Euroopas. Muutused on aga algusjärgus. Riigid otsivad võimalusi kiireks rohepöördeks. Kasvamisel on piir(id) ees. On tulnud aeg külluse asemel kasinusele orienteeruda ja paljuski ning üsna järsult oma kasvavat mugavust ümber hinnata.
6. Kuhu ja kuidas me saame edasi kasvada – kas kiiremini, kõrgemale ja kaugemale, või hoopis tihedaks ja kestvaks? Ressursside võimalikult säästlik kasutamine ehk lihtne talupoja tarkus  (näiteks sea kasutamine viimse harjaseni) peab saama ühiskonna vastutusliku mõttelaadi osaks.
7. Tallinna linna strateegiline plaan on jõuda kliimaneutraalsuseni hiljemalt 2050. aastaks. Euroopa Liidu poliitika ärgitab meid veel ambitsioonikamale ja kiiremale üleminekule. Linn seisab silmitsi suurte väljakutsetega.

Sümpoosion oli linna kodanikele, kohtade arv piiratud.