Aastalõpu koosolek 2012. Koosoleku ülestähendus.

Osavõtjaid 27. Nendest külalised Maret Klaus, Ivar Murdmaa, Ingrid Rüütel, Jaak Uibu.

Tarand:

Tutvustusring. Kuulame ära arvamused Kaevatsi ette valmistatud teksti kohta. Moodustame toimkonna teksti edasiseks viimistlemiseks. Kui me aga üldse kokkuleppele ei jõua, siis jääb ära.

Kaevats: vt ka ERK avaldatud seisukohti

Esitleb teksti ja kirjalikult Tarandilt ja Einastolt saabunud ettepanekuid. Nn. Jääkeldri algatus on hea võimalus protsessi siseneda. On väga erinevaid arvamusi. Seetõttu polnud võimalik midagi eeldatavalt konsensuslikku kokku seada. Nii jäigi üle tekst ise koostada.

Tarandi lisandused tuleb sisse panna, Einasto avab uued teemad ja on liiga mahukad, et neile selles konkreetses dokumendis koht leida. Vaja on jääda Jääkeldri raamidesse, sest seda oodatakse meilt ja nii hoiame ka seda protsessi laiali valgumast. Lähtume seisukohast, et lootust siiski on.

Tekstis on järgmised blokid:

• Valimisseadus ja erakonnaseadus vajavad kaasajastamist
• Eesti arengus puudub selge suundumus teadmusühiskonna poole. SE21 kohustuseks pandud riigikorraldamise meetmeid on eiratud, vajalikud muudatused riigi valitsemises on tegemata.
• iigireform on vältimatu ja kiire ülesanne.
• Majandusfundamentalistlikust mõtteviisist tuleb loobuda.
• Võimueetika peab asenduma vastutuse-eetikaga.

Liiv:

Tuleks otsida liitlasi. Näiteks haarata kaasa tühja logelevad üliõpilaskorpid

Vastus: Nii laiali valgudes teksti ei teki

Kelder:

Ei maksa Jääkeldrit üledemoniseerida.

Tarand:

Võtame ikkagi ette katse, millel oleks tulemus, so. tekst, mille saame konsensuslikult välja saata. Eesti tulevikule mõeldes võiksime teed näidata. Eriti selles, mis on pikaajaline või mittevaieldav (demograafiline olukord näiteks). Jääkeldrit ei maksa üle tähtsustada. Kui suudame milleski kokku leppida, siis oleme midagi ära teinud. Lähtume tekstist, kritiseerime ja teeme ettepanekuid.

Kaevats:

Palju olulist ei mahtunud teksti. Rahavatervis ja looduskeskkond näiteks.

Mardna:

Sündimuse tendentsid näitavad, et kolme põlvkonna pärast pole meil eeestlasi järel rohkem kui 550 000. Euroopas on sama tendents. Keda me siis valitseme? Põhiküsimus on niisiis iive. Kui seda ei saa korda, siis mured rahvusriigi jms. üle on tühi jutt..

Tamm:

Suurt lootust pole, kuid Rooma Klubi suhtes on lootus alles. Tekst koosneb viiest fragmendist. Päris mööda ei saa siiski päevapoliitikast vaadata, sel juhul tuleks alustada teisest leheküljest. Juurde tuleks panna Aasmäe kümmekond teesi asjadest, mis Eestil on sõlmes. Tuleb tuua mõned eredad näited ja küsida – kuulge, kes peab nüüd tegutsema?

Grauberg:

Väga hea tekst, kuid võiks olla lühem. Praegu on see nagu teadusartikkel, kus kõik peab olema põhjendustega. Aga põhiline on olemas.

Levald:

Ei meeldi Jääkelder, see on puru silmaajamine. Riigireform peab olema sügavam. Selged eesmärgid, selge vastutus analoogselt kvaliteedijuhtimise teooriaga. Need peab riik endale ülesannetena seadustama.

Toom:

Üldine kontsept – erakaonna- ja valimisseaduste kohendamisest on vähe. Tuleb uued teha, mitte parandada kõlbmatut. Latti ei tohi nii madalale lasta. Tarandi teine parandus on vajalik. Saaks veel toetuda Jaak Uibu materjalidele Eesti inimkaotuste kohta. See teave on vaid vähesteni jõudnud.

Aasmäe:

Et edasi minna, peame kõigepealt otsustama Kaevatsi tekst aluseks võtta. Olgu see esimene dokument, teised mõtted tuleb vormistada järgmiste dokumentidena. Piirdume praegu sellega, mida on vaja avaldada just nüüd ja praegu.

Hamburg:

Kahe seaduse muutmisega küll Eesti elu paremaks ei muuda. On vaja lisada laiem pilt ja rõhutada, et kahe seaduse parandamine on vaid esimene samm.

Kelder:

Oleme liiga kinni sõnas demokraatia. See pole parim vorm. Meil pole vaja erakondi ega parlamenti, see kõik on end ammendanud. Piisab riigivanemast tarkade nõuandjatega. Lisaks valitaks ühemandaadilistes ringkondades nõuandev esinduskogu.

Tarand:

Jääme ikka kehtiva põhiseaduse raamesse. Selle kallale minek oleks meile liiga suur tükk. Ja sellega ei tuldaks kaasa.

Haug:

On vaja kindlat kõneviisi. Pole õige, et väljaspool perekonda sündinud lapsed on midagi paha. Vastupidi – Eesti demograafia võivad päästa vaid nö. juhuslikult sündivad lapsed. Selline on reaalsus. Statistika oleks õigem, kui see kajastaks sündinud lapsi isa, mitte ema kohta.

Toome:

Ühinen Aasmäe ja Hamburgi seisukohtadega. Peame pöörduma riigi valitsejate poole kui Rooma Klubi. Nende reaktsioon pole meie mure. Teiseks tuleb tunnistada, et ei saa haarata haaramatut. Keskendugem teatud teemadele, mõtelgem need läbi ja ei maksa minna liiga konkreetseks. Püüame välja ütelda põhimõtted, päevapoliitika pole Rooma Klubi huvisfäär. Jäägem praegu kahe seaduse juurde. Muude teemadega tegeleme järgmistes dokumentides.

Uibu:

Juba enam kui 15 aastat tagasi oli selge, et rahvastik on kriitilisel teel. Aga mitte ükski valitsus pole muret tundnud, tegutsemisest rääkimata. Rooma Klubi peaks keskenduma, mitte liiga paljuga korraga tegelema. Kui rahvastikuga, siis teisi valdkondi tuleb puudutada vaid niipalju, kuipalju need mõjutavad rahvastikuprotsesse. Ja aruteludele tuleb kutsuda vastavad võimuinimesed.

Einasto:

Eesmärk – luua tekst, millega pöörduda valitsuse poole. On vaja teksti, mis saaks massilise toetuse. Keskenduda sellele, millised on üldse väikerahva võimalused allakäivas maailmas. Üks lehekülg ühisväärtuste loetelu, mille hulgas peamine on õiglus. Kaevats tehku asi lõpuni, kutsudes appi, keda vajalikuks peab.

Tarand vahekokkuvõtteks:

Liigume ikkagi põhiseaduslikult. Kaevatsi teksti esimese otsa võiksime kohandada Jääkeldrile esitamiseks – vaatame, mis saab.

Tuleks süvendada rahvastikukäsitlust. Appi saab kutsuda Uibu. Turumajanduse vasikavaimustus on väikerahvale hukutav, tuleb leida mingi kompromiss.

Vooglaid:

Oleme üsna räbalas seisus ja pole head ideed, kuidas sellest välja saada. Analüütiline töö on tegemata, hädade põhjused on tuvastamata. See pole ainult Jääkeldri asi, see on kogu aeg nii olnud. Riik on tupikteel, see on selge. Kuidas välja pääseda, ei tea. Haridus on üks piltlikest näidetest (nagu Grauberg sellest räägib). Oma avalduse peame tegema, see on väga vajalik. Aga destruktiivset avaldust pole mõtet teha, konstruktiivset ei oska. Aga saame ütelda, et üks etapp, üks paradigma on läbi, vaja on üle minna uuele. See olgu meie sõnum.

Aasmäe:

Toob välja kümmekond ummikus asja (PEAD NEED ISE KIRJA PANEMA, MUL EI ÕNNESTUNUD SU JUTUGA SAMMU PIDADA, ALLOLEV ON VAID SULLE MEELDE TULETAMISEKS )

• Pensionireform, üleminek elukestvale tööle
• Prahivedu ja transport – sorteeritud prahi eest peaks maksma peale
• Rahandus ja pangandus, 3 – 4 miljardit voolab panganduse kaudu välja
• Usuasjad
• Maksusüsteem
• 2 last maksku vanemad kinni, kolmandast alates riik kogu täiega
• Energeetika – uhteväljadel CO2 sidumist üldse ei arvestata
• Elamumajandus
• Riigireform
• Regionaalpoliitika, kohalik omavalitsus

Tuleb pälvida eelkõige asjatundjate toetus, siis massid tulevad ise kaasa. Keskendugem ikkagi Jääkeldrile, et oleksime protsessis sees.

Toom:

Aastad pole vennad, Rooma Klubi harud üle maailma samuti mitte. Kaevats on pannud kokku liiga paljuharulise teksti. Tuleb täpsemini fokusseerida. Põhitekstist praegu välja jäetavad teemad tuleb käsitleda järgmistes dokumentides.

Levald: Aasmäe teese kokku võttes – riik pole sõnastanud oma ülesandeid ega vastutust. Tuleks eeskuju võtta riikidest, kus sedalaadi seadusandlus juba aastakümneid edukas on.

Kaevats:

Päevapoliitikasse me ei lähe, kuid ütleme, et sellise ja sellise valitsemise tagajärjel on selline olukord tekkinud, me peame. Muidu pole meil lähtepunkti.

Toome:

Ütleme välja oma sõna toetumata või viitamata mitte kellelegi. See on Rooma Klubi seisukoht ja selline see on. Meil on ainult tarkuse jõud, muud võimu meil pole. Üks hirm on. Meil on kaks võimu, mis ei arvesta ei kellegi ega millegagi, valitsus ja ajakrjandus. Pole kindel, kas me oma teksti avaldada saame. Teen ettepaneku, et Kaevats esitaks tänase põhjal uuendatud versiooni Juhatusele, mille see siis pärast omapoolset töötlust kõigile kommenteerimiseks laiali saadab.

Telgmaa:

Kas Kaevats võiks kohe midagi lõppsõnaks ütelda? Näiteks seda, mis mõtteid võiks kasutada, mis pole antud tekstis sobilikud.

Kaevats:

Kas rahvastikuproblemaatika, riigivalitsemine, mõtteviisi muutmine võtta sisse, või piirdume seekord kahe seadusega?

Toome:

Teemasid, mida on vaja arutada, on palju. Pakun järgmise arutelu teemaks Aasmäe teesid. Rooma Klubi meetod ongi arutelud. Kui need kuhugi viivad, tekivad ka avaldused üldsusele. Tänases tekstis võiks suuremad teemad märkida preambulas ja ütelda, et nendega tegelemine on ees. Aga käesolevas tekstis on need ja need hetkemured.

Tamm:

Rahavastikuminister pole mõttekas. Rahvastik ja regionaalpoliitika peaksid olema olemuslikud kogu valitsust läbivad horisontaalsed probleemid. Üks minister vastutamas on vahend valitsuselt vastutuse ära võtmiseks.

Toome:

Ühe ministri märkimine on tõepoolest liiga kitsas.

Kaevats:

Ettepanek teha järgmine versioon Juhatuses arutamiseks on produktiivne.

Ingrid Rüütel:

On hea näha suurt kattuvust Rooma Klubi ja Eesti Klubi lähenemistes. On siiski erinevus – Rooma Klubi muretseb eesti rahva säilimise pärast, Eesti Klubi eesti rahvuse säilimise pärast.

Sellega koosolek lõppes. Nõustuti, et teksti järgmise versiooni esitab Kaevats Juhatusele. Seejärel esitab Juhatus teksti kommenteerimiseks Klubi liikmeskonnale.