Tuuli Stewart, ERK
Enn Kaup, Eesti Polaarfond

Planeedil Maa on kaks poolust. Mõlemad on olnud inimese eest peidetud maailmad, mis on tänaste teadmiste valguses olnud kui salasahvrid, mis hoidnud meie floora, fauna, veerežiimi ja kliima meile sobivas tasakaalus. Kuni tuli inimene…

Turism ja kaubandus:

Inimene on uudishimulik, ta läheb uurima. Uurida oskab ta nii, et võtab tükkideks, toob tükid oma koju, laseb neil surra. Tükkidest uuesti kooslust luua ta ei oska. Siiani polnud vajagi – alati sai tuua uue, veel parema eksemplari.

Arktika on saarte kaudu ühendatud mitme mandriga, seega on sinna liikumine olnud lihtsam ja piiratud põhiliselt toidu ja ilmastikuga. Veel paar inimpõlve tagasi ei olnud aga Antarktis kui mannergi veel tuntud. Muutus on olnud ülikiire – täna lubavad tuhanded ja tuhanded endale seal eksootilist puhkust ja digialbumite täied pildipiksleid. Selleks, et külastada seda seni puutumata maad, ei ole vaja enam erilisi oskusi, treenitud keha ega vaimu. Turisimifirmad kiidavad, et eikellegimaal ei vajata ei viisat ega vaktsineerimist, reisida on turvaline. Uuri, mis on kahel poolusel ühist, milles nad erinevad.

Tehnika progress lubab isegi lõunapoolusele helistada, seal elamine on endiselt omapärane, kuid mitte võimatu või liialt ebamugav.

Pooluste sulamine on avanud veeteed, mida me enne ei tundnud. Seoses Rail Balticuga saime teada, et kaupade vedu ümber mandrite läbi Põhja meretee peetakse juba reaalseks.

Planeet on vallutatud

Pooluste firmamärgiks on saanud muidugi jääkaru (Arktika) ja 18 pingviiniliigist just keiserpingviin (Antarktis). Mõlemad on lähedal ohustatud liikideks kuulutamisele. Sõbraliku olemisega 115-130 cm pikkune keiserpingviin on ainus liik, mis suudab elada üle talve Antarktika kinnisjääl, kus madalaimad temperatuurid on kuni -60C ja tuul puhub >50 m/sek. Neljakihiline veekindel sulestik ja suured rasvavarud on siin abiks. Kohastumine aitab neil vilgastel olevustel toiduotsingutel sukelduda rohkem kui 0,5 km sügavusele. Vapralt sammudes ja kõhul liugu lastes läbitakse pikki vahemaid jääl ja lumel. Vaenlaste tõttu elavad vaid kolmandik ema ja isa hooldatud tibudest looduses üle esimese eluaasta. Nende suurimaks vaenlaseks on nüüd saanud inimene – pesitsuspaikade sulamine, toidupuudus ülekalastamise tõttu ja inimeste toodud haigused (IBDV).

Soojenemine

Enamikule meist jääb arusaamatuks, miks selline kära selle kliima, eriti vee soojenemise ümber, kui räägime vaid kraadi murdosalisest muutusest. Ei pööratudki sellele kaua aega tähelepanu, kuigi maailmamere jätkuvat soojenemist täheldati juba 1950datest alates. Mõõtmine käib ühikutes OHC – ookeani soojusmaht, mõõdetakse 2000m sügavuse kihi termaalenergiat. Selgub, et inimtegevusest atmosfääri eralduvad heitgaasid tekitavad energia-tasakaalude muutuse Maale langeva päikesekiirguse ja meilt lähtuva pikalainelise kiirguse vahel. Lõunaookeanis ja Vaikses ookeanis on soojenemine eriti märgatav.
Nojah, aga mis siis?

Tekkinud anomaaliad on juba praegu tuntavad, edasine toob kaasa uusi nähtusi, milleks ei meie ega loodus pole valmis, sh mageda ja soolase vee ning niiskuse tasakaalude muutumine (kestvad paduvihmad ja kõrbestumine), magevee kättesaadavus, mereäärse infrastruktuuri kahjud. 2018 aasta taifuun Mangkhut Hong-Kongis oli teadaolevalt planeedi ajaloo tugevaim.
Soojenemine toob kaasa hapniku kao ookeniveest, korallide pleekimise ja kadumise – selle sajandi lõpuks on kadunud 99% korallriffidest (IPCC, 2018). Kõigel sellel on omakorda tagajärjed, mis hakkavad kiirenevalt muutma elu Maal. Algne põhjus sama – inimene ja selle liigi poolt emiteeritud kasvuhoonegaasid (sh CO2), mis hoiavad, nagu kasvuhoone klaas, kinni Maad ümbritsevat soojust.

Nende kodu on habras – ei kannata välja müra, masinaid, keemiat, ei suuda vastu seista inimesele. Kaovad kooslused, populatsioonid – ühe püügiretkega hävitatakse sadu suuri mereloomi (vaal ei ole kala), kuid hoopis kaudsemalt kuid sügavamalt rebitakse katki mitmekihiliste komplekssüsteemide toidu- ja abiahelate seosed. Jääkaru, kes Tallinna loomaaias “eutaneeriti”, ei kannatanud välja linnamöllu, kisa, sagimist. Me viime oma linnad aga ka sinna, kus oli nende liikide puutumatu kodu.

Miks ometi?

Rahvusvahelised kokkulepped, mis pidid kaitsma arktiliste alade puutumatust, on jäänud jalgu tehnika pakutud kiusatusele – neil aladel pole kedagi, kes rüüstajaid peataks. Droonid kihutavad üle pesitsusalade viisil, mis vigastavad loomi ja linde. Kõik see, mida inimene endaga kaasa toob, sh plastik, jäätmed, keemilise tasakaalu muutumine, on ka seal “looduse krooni” saatjaks. Riikideülesed kokkulepped jahi ja püügi osas ning merefauna kaitse piirangud on rasked tulema, neid rikutakse süstemaatiliselt. Lõunaookeanis röövpüüavad juba rohkem kui 20 riiki. Hoiatused arktiliste jäämasside liikumisest ja nende muutustest jäävad kasumijahil olijatele magedateks argumentideks. Kalastamine tänapäevaste vahenditega tähendab nt vaakumpumpasid, mis ei jäta midagi juhuse hooleks – keskmine pump toob merest välja 800 tonni krevette päevas! Kasvava rahvastiku isu aga kasvab.

---

Fakte meie oma liigi ja riigi kohta:

• 1930datel tapeti rohkem kui 50 000 vaala aastas, mis viis teatud liigid kadumise piirile. Täna on peale Jaapani* suurimad vaalapüüdjad Norra ja Island, kuigi vaala liha ei ole enam popp.
• Vaalade vaenlaseks ei ole täna otsene silmaga nähtav tapmine vaid reisi- ja kruiisilaevad, vee happesuse tõus ja polaarjää sulamine.
• Eesti ühines Antarktika Lepinguga, mis on osa Antarktika Lepingu Süsteemist (rahvusvaheliste seaduste kogu) 2001. aastal. Tänaseks on seda mandrit teadusuuringuteks külastanud >40 eestlast, neist 1 naine.
• Antarktika Lepinguga on ühinenud 53 riiki, milledest on veto-õigus neil 29-l, kes saadavad Antarktikasse ekspeditsioon või peavad seal uurimisjaamu.**. Seetõttu pole juba 20+ aastat kehtestatud siduvaid või karistavaid protokolle.
• Viimased uuringud näitavad, et Antarktika jää sulab 6 korda kiiremini, kui 1980datel. Vabanenud on jääkihid, mis on olnud puutumatud >700a. See on 1979-2017 tõstnud maailmamere taset 1,4 cm. Põhjuseks inimene.
• Üha kiirenev polaarjää sulamine tähendab 100 aasta jooksul mitmemeetrist meretaseme tõusu ja paljusid kaasnevaid muutusi. Upuksid tervenisti nt Florida, Bangladesh, linnadest London ja Shanghai.
• Taolised muutused ookeanis tekitavad tohutud muutused Maa energiatasakaaludes. Energia lokaalsed vabanemised võivad olla mahtudes, mis on võrdsed aatompommi plahvatusega, hoiatavad teadlased.
• Mistahes mudeleid me ka ei konstrueeriks, ei oska keegi öelda, kuhu me tegelikult jõudnud oleme – inimkond ei ole nii suurt jama veel kunagi suutnud kokku keerata.

---

IPCC raport

Oma viiendas hindamisaruandes kinnitas Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel (IPCC), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all toimetav 1 300st maailma kõigist riikidest pärit sõltumatust teaduseksperdist koosnev grupp, et on rohkem kui 95% tõenäosus, et möödunud 50 aasta inimtegevus on soojendanud meie planeeti.

Maa on praegu kliima loomuliku soojenemise perioodis, millele inimene oma tegevusega hoogu lisab – st kliima soojenemise süüdlane pole ainuüksi inimene, kuid kriitilise piirini viib planeedi just see üks liik.

Tööstuslik tegevus, millest meie kaasaegne tsivilisatsioon sõltub, on tõstnud atmosfääri CO₂ taseme 280lt osakeselt/ miljoni kohta 400 osakeseni / miljoni kohta viimase 150 aasta jooksul. Vaekogu jõudis otsusele, et on >95% tõenäosus, et inimtoodetud kasvuhoonegaasid, nagu süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiid, on põhjustanud suurema osa täheldatud Maa temperatuuride tõusust viimase 50 aasta jooksul.

*ka viimastel aastatel tapetakse jaapanlaste poolt ühel püügiretkel endiselt sadu ja sadu vaalasid. Umbes pooled neist on tiined emased või väga noored isendid. Rahvusvaheliste organisatsioonide, sh ÜRO sekkumised on olnud abitud.

**st, et isegi kui enamus riike on mingi otsuse poolt võib mistahes riik selle kehtetuks tunnistada

Pisut polaarilu:

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

Mida saad teha SINA, et pidurdada neid protsesse?
Tee oma igapäevased valikud teadlikult. Mõtle läbi oma kulutamine, prügimajandus, liiklemine. toidukorv. Nõua muutusi endalt ja neilt, kes teevad otsustusi meie eest.

Vali ellujäämine!