Kuigi see leht (.com lõpuga) on ERK arhiiv 2001-2022, tegime seekord erandi ja postitame meie lojaalsetele jälgijatele veel ühe ERK ettekandekoosoleku kokkuvõtte. 

Rooma Klubi lähtub

• Mahatma Gandhi ka täna kehtivast tõdemusest: maailm suudab rahuldada inimkonna vajadused, kuid mitte tema ahnust;
• inimkonna enamust ei vaimusta need, kes lendavad eralennukitega kokku koosolekutele, et arutada, kuidas võtta ära minu auto ja sööta mulle putukaid¹.

---

25. jaanuaril 2024 vaagis Eesti Rooma Klubi oma ettekandekoosolekul CoP28 ¹ tulemusi (CoP = Conference of Parties – ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsiooni² osapoolte kohtumine, millel seekord osales 198 riiki).

CoP28 osavõtjateks oli 70 000 delegaati, registreeritud oli 102 000. Läbirääkimistel osales umbes 500 ametnikku, koos tugitiimidega kuni 2000. Lõppdokumentide viimistlemise juures olid olulisteks otsustajateks Saudi Araabia ja USA. Eesti delegatsioon oli 50 inimest, kellede hulgas oli ka mitte-eestlasi⁴.

Seekordset teemat avasid ERK liikmed:

• Annela Anger-Kraavi, Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessor, esindas COP28-l Saksamaad;
• Toomas Alatalu, poliitikateadlane;
• Jaak Jaagus, klimatoloog, Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Ettekanded keskendusid multilateraalsele diplomaatiale ja CoP-i sisemaailmale ning telgitagustele, mida enamus nn COP-il käijad kunagi ei näe. Teemasse toodi sisse geopoliitiline mõõde ja asjatundjate hinnang nii globaalselt kui lokaalselt.

Kuulanud ära ettekanded, ERK tõdeb, et:

1. Teaduslik teadmine kliima soojenemisest pole täiuslik protsesside ülima keerukuse ja määramatuse tõttu, kuid teaduslik teadmine inimtekkelisest kliimasoojenemisest on piisav adekvaatsete sammude kavandamiseks ja elluviimiseks globaalsete kliimaväljakutsetega toime tulemiseks.
2. Pole kindlaks tehtud temperatuuri tõusu kvantitatiivset funktsionaalset sõltuvust CO₂ kontsentratsioonist atmosfääris, kuigi see väga tõenäoliselt on olemas. Määramatust suurendavad näiteks metaan, mille mõju kasvuhoonegaasina (KHG) on CO₂ -st kordades suurem, kuid mis laguneb kiiresti. Kõige võimsam mõju on veeaurul, mille hulk atmosfääris on väga muutlik nii ruumis kui ajas, kuid mille kontsentratsioon pole ajas suurenenud.
3. Oma otsuste vormimisel ei toetunud ka CoP28 piisavalt tänasele teadmisele – nt CO₂ kui kauapüsiva ühendi kontsentratsiooni tõus atmosfääris ja kliima soojenemine on faktid. Fakt on ka, et CO₂ kontsentratsiooni ja kliima soojenemise vahel on positiivne korrelatsioon.
4. CO₂ kontsentratsiooni tõus atmosfääris on inimtegevuse tagajärg.
5. CO₂ kontsentratsiooni suurenemist atmosfääris on võimalik pidurdada ja selle mõju leevendada.
6. Kasvuhoonegaasid levivad üle maakera, mistõttu nende ohjeldamine on võimalik vaid globaalse ühistegevusena.
7. Emissioonid vajavad globaalset kontrolli. Need ei vähene, kui nende tekkekohad rändavad ühest riigist teise, ühest valdkonnast teise.
8. Riigid on selle teemaga tegelenud juba üle 30 aasta, aga stabiliseerimist pole saavutatud, CO₂ kontsentratsioon atmosfääris suureneb järjepidevalt.

CoP28 tulemustest on olulised konsensus suurendada otsustavalt energiaefektiivsust ja taastuvate energiate kasutamist.

ERK peab põhjendatuiks CoP28 järgmisi seisukohti:

1. On võimalik ja tuleb lõpetada põletamisega kaasnev CO₂ atmosfääri paiskamine.
2. Taastuvenergia osakaalu energia tootmises tuleb suurendada.
3. Null- ja madala süsinikuheitega tehnoloogiate (nt tuumaenergia. taastuvenergia, vesiniku tootmine) arendamist ja kasutusele võttu tuleb kiirendada.
4. Kiirendada tuleb neto-emissiooni vabale energia tootmisele üleminekut selle sajandi keskpaigaks.

Paljude riikide senine praktika ja seisukohad vajavad olulist muutmist. Naftariikide deklaratsioon toota naftat võimalikult väikese süsiniku jalajäljega ja müüa seda võimalikult odavalt, samuti Hiina taotlus kasutada järjest rohkem kivisütt, et oleks piisav ja talutava hinnaga elektriga varustatus kõigile, ei vii lähemale kliima-eesmärkide täitmisel ega ole seetõttu jätkusuutlik. Geopoliitiline reaalsus ei võimalda kohest fossiilkütustest loobumist, kuid valitsuste võimuses on peatada kavad nende kasutuse suurendamiseks, esmajärjekorras tuleb lõpetada nende tootmise subsideerimine.

Euroopa Liidu kava Fit for 55³ püüdleb juhtrollile maailmas, kuid jälgides CoP-ide arengut nihkub raskuspunkt üha enam naftariikidele, mis vähendab Euroopa Liidu mõjukust.

Paljud rahvusvahelised valitsustevälised ühendused, Rooma Klubi nende hulgas, heidavad ette, et CoP-dest on saanud business as usual. Lõhe Pariisi lepetes eesmärgiks seatu ja tegelike emissioonide vahel on ohtlikult lai. Rõhutatakse, et Pariisi lepped on siduvad, need ei vaja diskuteerimist vaid otsustavat elluviimist.

Sadakond riiki taotlevad fossiilkütuste ajastu lõpetamist, kuid kümmekond rikast riiki oma 2500 lobbistiga kaitsesid status quod. Nii polegi CoP-id võtnud endale globaalset juhtrolli, et vajalikke muutusi eest vedada. Teadusel, solidaarsusel ja õiglusel põhinevate nõudmiste tõrjumine ja reaalsete ohtude ees silma kinni pigistamine on aluseks senise, lähiperspektiivis hukatusliku majandusmudeli kestmisele.

Nii ei saa jätkata.

Aga kuidas saab?

On arutatud läbi muutuvate aegade – otsi sellelt lehelt teemakohaseid ERK postitusi 2001-2022. On kirja pandud ja avalikkusele ja riigile esitletud.

 Eesti Rooma Klubi trükised on kõige soodsamalt saadaval meie levitaja Maison Raamatupoes: telli klõpsuga ja saa raamat oma postkasti.

*Tahame sind tänada, et oled meie lojaalne lugeja - Maison raamatupoes sulle mistahes trükiste sooduskood ERKcom (-10% kogu ostukorvilt).
Pane tähele, et ostes mitu raamatut koos leiad häid hinnaüllatusi. 

CoP-protsess vajab radikaalset muutmist, sest see on osutunud võimetuks täitma ülesandeid, milleks see ellu kutsuti. Ettepanekud selle kohta tegi oma kirjas ÜRO peasekretärile esinduslik grupp eksperte, teadlasi ja poliitikuid: How to make COP fit to deliver real climate action? – Club of Rome

Optimistlik seisukoht on, et riikidevahelised ühendused on potentsiaalselt võimelised ellu viima vajalikke reforme, et väljuda planetaarsest ohuolukorrast. Maa keskmise temperatuuri 1,5°C võrra tõusu piiresse saab jääda, kui tulevased CoP-d kavandavad teadusel põhineva otsustava tegevuse, millele peavad kaasa tulema ka muudatused globaalses finants-ja majandussüsteemis.

Järeldus Eesti jaoks

Ka Eestil on vaja kasvuhoonegaaside emissioonid miinimumi viia, kuid säilitada seejuures sotsiaalselt ja majanduslikult põhjendatud tempo ja valmistuda kliimamuutustega kohanemiseks.⁴

Eesti osa globaalsetes emissioonides on 0,03%. Näiteks Hiinal 29% ja see kasvab. Kliimaseaduse⁵ kujundamisel peab arvesse võtma globaalseid tendentse, sest ainult see saab olla aluseks väikeriigile talutava tulemuse saavutamisele. Ei ole põhjendatud meie oma maavarade, esmajärjekorras põlevkivi, kasutamisest täielikult loobuda. Nende kasutamist tuleb jätkata toormena, liikudes neto-emissiooni vabale tööstusele. Tulemuse saavutamine vajab usaldust ja koostööd riigi, ettevõtete ja elanikkonna vahel. Üleminek ei tohi toimuda mingi grupi huvidest lähtuvalt ega teiste gruppide huvide eiramise arvel.

Arutelu juhatas ERK juhatuse liige Juhan Telgmaa. Ettekandekoosoleku osavõtjad:

Aino Kiis	Jane Tereping	Sulev Lääne
Andreas Ardus	Juhan Telgmaa	Tiit Kallaste
Andrus Alev	Kalle Aljas	Tiiu Kuurme
Anne Ermast	Maido Pajo	Toivo Külaviir
Annela Anger-Kraavi	Mari Kartau	Toivo Palm
Ants Laasfeld	Paul Tammert	Tõnu Martma
Ester Pütsepp	Peeter Kõiva	Tõnu Ploompuu
Georg Männik	Raul Ränkel	Toomas Alatalu
Jaak Jaagus	Ron Luvištšuk	Tuuli Stewart
Jako Kull	Sirje Keevallik

Viiteid:

1. https://www.youtube.com/watch?v=TBRRHBf2pOk&t=12s ↩︎
2. https://www.cop28.com/en/ ↩︎
3. https://www.riigiteataja.ee/akt/13101704 ↩︎
4. https://www.err.ee/1609178578/eesti-lakitab-poolsada-inimest-dubaisse-uro-kliimakonverentsile ↩︎
5. EL tegeleb oma kliima-, energia- ja transpordialaste õigusaktide läbivaatamisega, et viia kehtivad seadused vastavusse 2030. ja 2050. aasta eesmärkidega. Kavandatavad seadusandlikud muudatused sisalduvad paketis „Fit for 55” – 13 seadusandlikust ettepanekust koosnev kogum, millel on tagajärjed paljudele õigusaktidele. ↩︎
6. Eesti Kliimamuutustega kohanemise arengukava: https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava ↩︎
7. https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus ↩︎