Aastal 1968 kogunes Roomas 36 maailmamainega teadlast ja majandusjuhti. Nende eesmärgiks oli vaba mõttevahetus, et mõista paremini kultuuriliste, poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide koosmõju ühiskonna arengule. Nad võtsid käibele termini “globaalprobleemid” selle koosmõju iseloomustamiseks. Aastal 1972 avaldati Rooma Klubi esimene ettekanne “Kasvu piirid”, mis sai globaalproblemaatika klassikaliseks tekstiks. Sellest mõtlejate ringist on tänaseks saanud tunnustatud ülemaailmne foorum, kelle ideed leiavad väga ulatuslikku tähelepanu.

On möödunud aastakümneid, on vahetunud aastatuhat, ent lähtealused, millele on rajanenud Rooma Klubi raportid, on olnud õiged ja lugupidamist väärivad — humaanne ja inimsõbralik ühiskond, uute teadussaavutuste harmooniline ühendamine looduskeskkonna ja inimkonna humanistliku kogemusega.

Rooma Klubi pürgimused pälvisid tähelepanu ka Eesti erksamatelt peadelt. Globaalprobleemidest huvitusid Lembit Valt, Edgar Savisaar, Erik Terk, Arno Köörna jt. Asutati Eesti Tuleviku Kongress (ETK), mis sai Rooma Klubi mõttemaailma propageerijaks. Tormilistel üleminekuaegadel ETK tegevus rauges, sest ühiskond nõudis oma eliidilt kiireid ja kohe kasutatavaid päevapoliitilisi otsuseid.

Rooma Klubi liikmete arv ei tohi küündida üle saja. Seetõttu jääb ta alati elitaarseks ning tema võime üldsuseni jõuda piiratuks. Seda mõistes kutsus Rooma Klubi ellu oma rahvuslike ühenduste võrgustiku. Eestis haaras mõttest kinni Eesti Looduskaitse Selts (ELKS). ELKS eestvõttel kogunes algatusrühm, mille tegevuse tulemusena jõutigi Toompea lossi Valges saalis 9. jaanuaril 2001 Eesti Rooma Klubi (ERK) moodustamiseni. Selle liikmeteks registreerus üle 50 teadlase, kultuuri-, majandus- ja poliitikategelase. Presidendiks sai Ülo Vooglaid, asepresidendiks Ene Ergma. Aasta pärast tunnustas Rooma Klubi ametlikult ERK oma rahvusliku ühendusena. Sestpeale on ERK tegevus osaks üleilmse Rooma Klubi tegevusest.

ERK eesmärgiks on tuua avalikkuse Rooma Klubi käsitlused suhtestatuna Eesti kultuuriruumiga autoriteetsete teadlaste, majandus-, riigi- ja poliitikategelaste arusaamade läbi. Ei Rooma Klubi ega ERK ei sekku päevaproblemaatikasse. Küll aga väljendatakse seisukohti trendide, suundumuste, tulevikustsenaariumide kohta, võimalusel sekkutakse nende kujundamisse.

Rooma Klubi deviis on “Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt”. Rooma Klubi leiab, et inimkonna püsimajäämise otsustab, kas järgneva kahe aastakümne jooksul (kuni 2020) suudetakse üle minna säästvale (jätkusuutlikule) arengule. Seda kõige laiemas mõttes. Jah, loodusvarasid kasutatakse tempos, mis ületab nende taastekke ja saasta tuleb rohkem, kui loodus seedida jõuab. Ometi ähvardavad inimkonda kõige teravamalt konfliktid erinevate kultuuride pinnal, vastuolud teljel rikkus-vaesus – jäämägi, mille tipuks on ohjest väljunud terrorism.

Kas maailm mõistab ohte ja kas tal on tahet midagi ette võtta? Jah on. Aastal 2000 kinnitasid 150 riigipead oma allkirjadega aastaks 2015 nn. Millenniumi Eesmärgid:

• äärmise vaesuse otsustav vähendamine,
• kõigile lastele alghariduse andmine,
• piiri panemine epideemilistele surmatõbedele,
• ökoloogilise allakäigu peatamine jt.

Küsimus on, kuidas seda kõike saavutada. Vastuse annab Rooma Klubi, mille egiidi all on koostatud Globaalse Marshalli Plaani (GMP) nime kandev kontseptsioon. GMP sisuks on üleminek globaalsele öko-sotsiaalsele turumajandusele. Tuleb sihipäraselt kujundada protsesse globaalsel tasandil. Piltlikult väljendudes tuleb hakata ajama globaalset sisepoliitikat. Millenniumi Eesmärkide teostamine on GMP esimene etapp. Plaan ise ulatub saja aasta kaugusele. Põhjalikult on plaanist lugeda F. J. Radermacheri raamatust “Tasakaal või häving”, mis on selle teoreetiliseks aluseks. Raamat anti ERK algatusel välja ka eesti keeles.

Säästva arengu idee on ühitamatu turufundamentalismi ja raha ainuvõimuga. ERK-l kui tasakaalustatud arengu tarmukal pooldajal pole kerge Eesti võimudega ühist keelt leida. See polegi eesmärgiks.

Eesmärgiks on koondada mõjukate isikute teadmised ja visioonid näitamaks ühiskonnale teed, kuidas säilitada inimkonnale ja Eestile võimalused kesta ja kesta.

26. novembril 2005

Juhan Telgmaa,

Eesti Looduskaitse Seltsi esimees,

Eesti Rooma Klubi asjaajaja