Sildid

, , , , , , ,

31. jaanuaril 2020 kutsus Eesti Rooma Klubi Keskkonnaministeeriumis kokku sümpoosioni, mille teemaks oli Euroopa Rohelepe/ European Green Deal. 31-01-2020 oli lõpptähtaeg ettevõtetele, kodanikuühiskonnale ja teistele partneritele esitada oma ettepanekud leppe eestipoolse raamistuse loomiseks.

EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE

Eesti Rooma Klubi ettepanekud raamleppele sümpoosionilt 31-01-2020

Euroopa Komisjon (EC) on Euroopa uue majandusmudeli ja Planeedi säilumise kava eeskujuna pakkunud välja Euroopa Rohelise Kokkuleppe European Green Deal (EGD). Sümpoosion võttis käsitluse aluseks EC 11. detsembri 2019 teatise „Communication from the Commission to the European Parliament, The European Council, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. The European Green Deal “.[1]

Sissejuhatavate ettekannetega esinesid Annaliisa JÄME, KKM; Alvar SOESOO ja Ülo MANDER, ERK; Annela ANGER-KRAAVI, ÜRO, Cambridge Uni.

Ulatuslik ja sisutihe mõttevahetus jõudis järgmistele ühistele seisukohtadele:

  1. EC algatust hinnatakse kõrgelt ja selle elluviimine on tänaste globaalsete ohtude olukorras ülivajalik. See on kvalitatiivselt uudne arengustrateegia ja seejuures oma kõikides peamistes aspektides roomaklubilik – süsteemne ja tulevikku ulatuv.
  2. EGD on heas kooskõlas Rooma Klubi 2019. a raportis „Transformation is Feasible esitatud tulevikustsenaariumidega, mis on teenäitajaks, kuidas täita ÜRO säästva arengu eesmärgid (SDG) aastaks 2050, hoides ära planeedi looduskapitali ohtliku vaesumise.
  3. EGD rakendamine Eestis peab olema piisavalt eesmärgistatud ja saavutatav, realistlik ning olema läbi viidud meie looduslikku, rahvastikulist ja sotsiaalmajanduslikku eripära arvestades. EGD peab olema teadvustatud kohustus kõigile ametkondadele ja valdkondadele, see ei ole ainult keskkonnaministeeriumi vastutus. Roheleppe erinevaid eesmärke on vaja hinnata koosmõjus, nii et oleks võimalik maksimeerida nende koostoimet ning minimeerida ebasoovitavaid vastasmõjusid.
  4. EGD realiseerumine pole võimalik vaid kaasaegsete tehnoloogiate baasil. Tehnoloogiate arendus ja EGD eesmärkide elluviimine, seda eeskätt transpordi- energiatootmise kuid ka digitaliseerimise valdkondades, suurendab mitmete metallide kaevandamiskoormust kordades ja kümnetes kordades ning seda tuleks EGD strateegiates arvestada. Vajame uusi tehnoloogiaid.
  5. Eesti maapõue uurimine peab oluliselt arenema, et tekiks adekvaatne hinnang kõrgtehnoloogiliste metallide potentsiaali ja kasutamisvõimaluste kohta rahvusliku rikkuse kasvatamiseks. Vajalik on alustada Eesti maapõue maasoojusressursi uuringuid eesmärgiga leida võimalused maasoojuse kasutamiseks ja keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks.
  6. Nii pp 4 kui 5 nõuavad vältimatult baastoetuse otsustavat suurendamist omamaisele teadus-arendustegevusele, kus on väljatöötamisel hulgaliselt tehnoloogiaid meie maavarade ja teiste maapõueressursside (näiteks maasoojus, põhjavesi) säästlikuks ja minimeeritud keskkonnamõjuga kasutamiseks.
  7. Eesti olulise keskkonnamõjuga ettevõtted on praktikas näidanud kõrget keskkonna- ja sotsiaalset vastutust. Need ettevõtted on oma arengukavad ühendanud roomaklubilike tulevikuvisioonidega ja väärivad täit usaldust.
  • Vältimatult on vaja prognoositavaid turutingimusi (suur)ettevõtetele. On viimane aeg ka Eestis välja töötada tulevikku suunatud väikeriigile sobilik rahvuslik tööstuspoliitika. Seda on mõttekas teha koostöös teiste arenenud väikeriikidega. Eelkõige suurettevõtetel on põhiroll EGD ellu viimisel, need peavad seejuures säilitama majandusliku jätkusuutlikkuse ja pakkuma ühiskonnale hüvesid.
  • Kodumaise toorme, sh põlevkivi ja metsasaaduste, kasutamine peab jätkuma kavakindlalt, suunates erilise nõudlikkuse jätkusuutlikkusele ja soovimatute keskkonna- ja majanduslike mõjude minimeerimisele. Põlevkivi kasutamist pole õige lõpetada voluntaristliku poliitilise otsusega vaid pikaajaliselt kavandatud sotsiaal-, keskkonna ja majandusliku programmiga. See kava peaks rakenduma karmistuvate keskkonnanõuete ja turutingimuste koosmõjul.
  • Ringmajanduse idee viimiseks tavapraktikasse tuleb luua vastav õiguslik ja majanduslik keskkond, rakendada mõjusad stiimulid ka kohalike omavalitsuste tasandil.
  • Parandamaks kogu Eesti energiamajanduse efektiivsust ja toimetulekut kriisiolukordades on vajalik algatada tutvustuskampaania ja suunata investeeringud piirkondlike (külad, ettevõtluspargid) energiaühistute arendamisse, mis looksid kohaliku energiajaotusvõrgu ning arendaks päikese-, tuule- ja maasoojusenergia kasutamist kohapeal, s.t ettevõtte sees.
  1. Nagu on sedastatud EC teatises on nende ideede kooskõlastamiseks ja tegeliku riiki hõlmava toe saamiseks vajalik senisest tõhusam teavitustöö ning tegelik sotsiaalne kommunikatsioon. Ka Eesti praktikas tähendab see uue suhtumise kujundamist eelkõige taastuvenergeetika, maavarade uurimise ja kaevandamise suhtes ning uusarenduste sellist kooskõlastamist elanike huvidega, mis suurendaks kõigi heaolu ja kutsuks neid arendusi pooldama.
  2. Eestis, või veelgi parem EL tasandil tuleks kehtestada lisaks käibemaksule paralleelne lisandunud väärtuse maksu põhimõttel rakendatud CO2-maks ning vastavas ulatuses alandada kehtiva käibemaksu määra. Sellega tekiks ettevõtetel stiimul alandada oma toodete CO2 sisaldust, kaoks ära ebaõiglane import riikidest millistes ei järgi EL-s kehtestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid (üleriigiline CO2 maks ei diskrimineeri kedagi ning ei satu vastuollu WTO vabakaubanduse reeglitega). Selgitused lisatud eraldi.  

Toetudes ka oma katusorganisatsioonidele – ülemaailmsele Rooma Klubile ja Euroopa Keskkonnabüroole, jätkab ERK koostöös partneritega EGD laiapõhjalist analüüsimist vastavalt EC-lt ja valitsuselt lisanduvale infole ja selle raames välja töötatavatele EU ja riiklikele seadusandlikele aktidele[2].


[1] https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et ja https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/european-green-deal-communication_en.pdf ja https://ec.europa.eu/estonia/sites/estonia/files/docs/green_deal.pdf

[5] EU 8. Keskkonna tegevuskava, nn Kliimaseadus, millega kliimaneutraalsuse eesmärgile antakse seaduse jõud; energeetikaregulatsioonide ülevaatamine; uus ringmajanduse tegevuskava; rohe- ja digipöördele suunatud tööstusstrateegia; uus metsanduse strateegia jm.


Ettekandeid:


#NimiOrganisatsioon
1Annela Anger-KraaviCambridge Ülikool, ÜRO
2Ahti AsmannVKG
3Arvi HamburgEnergeetik
4Annaliisa JämeKKM
5Innar KaasikEnefit Green
6Kati-Liis KensapKKM
7Aleksander LaaneEestimaa Rohelised
8Ain LaidojaH2Est, Energiaagentuur
9Ülo ManderEesti Rooma Klubi
10Priit MändmaaWEC Eesti
11Jane ÕispuuEC Esindus Eestis
12Ivar RaigEesti Rooma Klubi
13Helmet Rajadisainer
14Alvar SoesooEesti Rooma Klubi
15Tuuli StewartEesti Rooma Klubi
16Hando SutterEesti Energia
17Paul TammertEesti Rooma Klubi
18Andres TarandEesti Rooma Klubi
19Urmas TartesEesti Rooma Klubi
20Timo TatarMKM
21Juhan TelgmaaEesti Rooma Klubi
22Kristjan TiikInnovatsioon
23Toomas TiivelELKS
24Tõnis VareEesti Elektritööstuse Liit
25Raivo VasnuSilmet
26Kaupo VippEesti Rooma Klubi
Osavõtjate nimekiri.