Ettekanne: Henri Laukmaa

15 osavõtjat

Tarand: Teemaks ei ole Eesti astumine Soome vabariigi koosseisu. Räägime IT-arengutest, mis meid ees ootab. Tulin keskkonnaajaloo konverentsilt, ajaloolastel on uus hobi — ühiskonna ja kk kooseksistents. Riputati üles CoR esimese aruande graafik. 2030 tuli jälle esile kui pöördepunkt. Ennustustega on seni elu hästi kokku läinud.

Henri Laukmaa: Infoühiskonna muutustest, megatrendidest, mis praegu toimub. Infoühiskond toob surve, kk-surve on keeruline meri. Infoühiskonna asi on aidata sellest merest läbi. Soome-Eesti idee võib olla mõtteharjutus, et mitte raamistuda oma 45 000 km2-ga.

Tarand: Meie klubis on suur rahulolematus valitsejatega, uusi mõtteid on vaja väga.

1. Põhitrendid on näha. Nn. võrgupopulatsioon on kasvanud oodatust kiiremini. Suurimad regioonid on Eur ja Aasia. 500 miljon ja 1 miljard. Kaasnevad sotsiaalsed muudatused hakkavad alles nüüd ilmnema. Digital commons (digitaalne ühismaa). Probleemiks on autori- ja koopiaõigus. Aleks Lotman on sellest hästi rääkinud. Vajab lahendamist, kuna on murdepunkt.

E-riik. E-riigi tehnoloogia võib saada e-politseiriigiks. Automaatne andmekogumine kasvab üüratuks. Kuidas pöörata prožektor ringi – et ka riik oleks jälgitav kodanike poolt.

Virtuaalse ja füüsilise kokku sulamine, viirused näiteks rikuvad suuri seadmeid, mis lähevad rikki. 70% serveritesse sissemurdmise katsetes tuleb Hiinast. Väga ettevaatlik tuleb olla id-kaardi rünnaku puhul, milleks tuleb olla valmis.

E-hääletamise süsteemil tuleb silm peal hoida, kuid praegu pole kuritarvitamist otse karta. Kontroll on kõva. Süsteemi arendatakse, et igaüks saaks kontrollida oma hääle liikumist.

Tarand: Peale Eesti polegi endist NL riiki, kus ei võltsita valimisi. Praegune e-hääletamise vastasus on puhtalt poliitiline. Šantaaž geenivaramu põhjal?

L: Põhimõtteliselt võimalik, kuid lähitulevikus ohtu pole, sest geneetika pole veel sellel tasemel.

Einasto: valimissüsteemi on vaja muuta.

L: Rahvakogu tahab näidata, et ka valimiste vahelisel ajal on rahval võimalik mingit mõju avaldada.

Arutletakse veel valimissüsteemi, tagasikutsumise, saadiku aruandluse jms. üle. Vastuseid on rahvakogu lehel.

Leps: Püüate it-asja rääkida, et see on A ja O. Ei ole. Neid kõiki on arutanud senised parlamendid. kahtlused on suured. Kas ikka tolku tuleb? Meie targemad ja andekamad inimesed on avaldanud umbusku. Sest kõik need asjad on olnud ammu arutlusel. Rahvaalgatus näiteks.

L: On kas äärmust – kriitika kartelliparteidelt (et püüate põhiseaduslikke organeid asendada) ja teiselt poolt, et ollakse liiga riigi nägu.

Leps: 500 inimest ei esinda piisavalt.

Tarand: Lepsil on liiga juurakeskne vaade. Aga tagasikutsumine on praeguste parteide poolt võimatu. Sellest võib saada malakas, nagi netikommentaatorid.

L: Sellele 500-le ei tasu liiga rõhku panna, see on vaid osa protsessist. Aprillis läheb asi üle riigikokku. Siis tuleb analüüsida tagasisidet.

Vooglaid: Isiklik kogemus. Olin lastega liuväljal. Tuli naine – mind on 10-s kohas p.—sse saadetud, kas sina tuled appi? Jutt, et 500 on esinduslik üldkogumi suhtes, on sotsioloogilises mõttes nonsens. Aga see ehk polegi nii oluline.

Tegemata on analüütiline töö – mis on hästi, mis on halvasti. 5 kõige olulisema Jääkeldri küsimuse hulka need ei kuulu. Tähtsam on teada saada, miks riik ei toimi – miks majandus lonkab, miks inimesed põgenevad jne. Aga kõik need miksid on tuvastamata.

Kõne all pole metoodika – näiteks pole süsteemsust ega komplekssust.

Kõne all on hetkesituatsioon oma teravate päevaprobleemidega. (Tarand — need päevaprobleemid on juba 10 aastat üleval). Jah, kuid põhilised asjad on ikka teadvustamata, rääkimata lahendustest.

Einasto: liiga staatiline. Maailm muutub väga kiiresti. Peaks hakkama ehitama mudeleid postkapitalismi jaoks.

Toom: Siit kasvab välja hulk huvitavaid teemasiid meie Klubi jaoks. Ettekandja las tõstab veel probleeme.

L: Praegused rahandussüsteemi tõmblused näitavad, et tõepoolest tuleks püüda rohkem ette vaadata. Eesti e-riik on takerdunud, uudset tuleb vähe, areng on aeglane.

Vooglaid: Mida Kadriorg peab põhimõtteliselt võimalikuks ja vajalikuks juhtida? Tahaks näha, kes, mida ja kuidas juhib?

Tarand: Parlament on tasalülitaud ja valitsus juhibki vabalt.

Kelder: Väga hea ettekanne.

Tarand: Ettekandja ei esinda ainult Jääkeldrit ega Kadriorgu. Tuleb silmas pidada ka seda, et ei pea olema väga peru, et kohe ja kõike korraga. On hea, kui natukegi parteisid korrale kutsuda saaks (sundparteistamine kõigepealt). Kõikide küsimuste põhjalikku käsitlemist oleks palju nõuda. Näiteks Vgl. ettepanekuid ei taha keegi kuulata juba 10 aastat, sest need on akadeemilised. Presidendi juures organiseerus mingilgi moel ühiskondlik aktiivsus ja see on juba hea.

Leps. Võtame terve EV 18. aastast peale, need küsimused on kõik läbi arutatud.

Toome: Pole eriti suurt lootust, et kõik korraga lahendub. Aga kusagilt peab pihta hakkama. Inimesed tunnetavad, et pole ausat valitsemist, on vaid permanentne võimuvõitlus. Ootused on inimestes olemas. Kuidas laulva rev ajal inimesed tunnetasid, et nad on osa millestki ühisest. Jääkelder on esimene killuke, impulss õiges suunas. Et rahvaga nõu pidamata, rahvasse üleolevalt suhtlemine on ummiktee.

L: Tuleb sidestuda rahvaga, mitte olla üleolev.

Leps: Eesti on parlamentaarne vabariik, mis tähendab, et võimu teostavad parteid. Parteidele pole võimalik kohta kätte näidata.

Kaevats: Olin üks ekspertidest. Analüüsiti ettepanekute võimalikke tagajärgi. Ei maksa olla väga skeptiline. Ka kõige küünilisemad erakonnajuhid peavad paratamatult midagi arvesse võtta. Ka meie RK esitas 2,5 lk ettepanekuid. Kõik erakonnad võtsid meie ettepanekuid tõsiselt.

Toome: Loomeliitude ühispleenum mõjus tolleaegsetele valitsustele. Veetilk sööb kivi läbi.

Levald: Eesti-Soome ühinemine? Soome põhiseadus ja riigi põhikord on 900 aastat vana. 17.07.1919 võeti vastu põhiseadus ja valitsemise kord. See on säilinud siiamaani. Võiksime rääkida Soomega liitumisest, kuid eeskuju tuleks võtta kindlasti, sest nende põhikord on ennast õigustanud. On selge riigi toimimise kord. – kes mida teeb. Eesti juhtimise kvaliteet on äärmiselt vilets.

Tarand: Island jõudis isegi Soomest ette, aga see ei vähenda Soome väärtust.

L: On modelleeritud Soome-Eesti ühisriiki ja Talsingit mõnedes aspektides. Lõunasoomestumise protsess toimub iseenesest nagunii. Aga head tuleks sealt igal juhul üle võtta. EL või maailma kontekstis on S ja E väga sarnased, võimelised teineteist täiendama. Ühendatud anumad toimivad.

Levald: On palju ülevõtmist väärivat. 500 rahvakogu esindajat ei saa asendada 900-t aastat Soome tarkust. Meie põhiseadus pole halb, kuid see pole tagatud. Organisatsioon pole juhitud.

Einasto: Kas rootsiaeg ei andnud meile midagi püsivat head?

Levald: Eestit ekspluateeris Rootsi teisiti kui Soomet. Hea aeg on suhteline.

Tarand: Ansip ütleb, et Lätilt pole meil midagi õppida. 90-ndatel tegid nad kõike meile järele. Aga see ei ole igavesti nii.

L: Kõike tuleb võtta tervemõistuslikult, ei saa otse kopeerida.

Tarand: Ühiselu EL-s siiski midagi nivelleerib.

Vgl: Kas keegi on teinud sisulist analüüsi, mida Soomele lähenemine kaasa toob?

L: Soome on end positsioneerinud vahel kui Euraasia ja Euroopa vahelist silda.

Tarand: Kui Soome saab NATOsse, siis meie võiksime võtta rahulikuma idapoliitika. Ja mõlemad võidavad.

L: FinEstia jääb ikkagi intellektuaalselt huvitavaks mõtteharjutuseks. (Huvitav sait on WolframAlpha — Stephen Wolfram)

Vgl: Miks mul on kõhklused jääkeldri suhtes?

Milliseid kohustusi peaks RK liikmed kandma?

• seadusloome- valdav enamik pole selleks suutelised
• järelevalve valitsuse tegevuse pole – seda ei suudeta teha
• mingi sihiteadlik roll rahvusvahelises suhtlemises – seda pole
• mingi arusaam selle kohta, kuidas hoida riiki arenevana elujõulisena jätkusuutlikuna

Küsimus – miks peaks sellist süsteemi arendama-täiustama? Midagi täiesti kõlbmatut pole vaja täiustada.

Penjam: Kas meil on seda parlamenti vaja? Asi käib 4 aasta kaupa. 4 aastaga ei saa kellestki proffi. Asja ei aja ainult parlament, on nõunikud, ettevalmistajad, juristid. Aga ainult spetsialistid valitsejatel ei saa ka hästi hakkama. Parlament peab kõike hindama rahva kui kehandi seisukohast.

Levald: Päts lahendas asja. Lammutas lehmakauplemise. 38. aasta põhiseaduses oli huvitavaid mõtteid. Näiteks kutseühingute kaudu parlamendiliikmed jms., mis tagas parlamendiliikme kvalifikatsiooni.

Tarand: üleminek põllumajandusele ja tööstusrevolutsioon olid kõige suuremad muutused. Ikkagi kulgevad muutused aeglaselt. Seadusvälised meetodid pole ka head, kuigi kavatsused võivad olla head.

Jätkub hajus mõttevahetus

Einasto: Aeg on erakordne. Majanduskasv on piiri peal, tuleb teostada üleminek kasvuparadigmalt millelegi muule.

Tarand tänab.

Aplaus.