Toimus: 4. november, PROTO avastustehas, moderaator J. Tralla

10:00 – 10:10 Sissejuhatus – keskkonnaminister Tõnis Mölder

Elurikkus on vaja lõimida kõigi valdkondade poliitikatesse. Inimesed peavad tundma seost isikliku heaolu ja elurikkuse vahel.

Teemaplokk l

Elurikkuse hoidmine muutuva kliima tingimustes ja elurikkuse roll kliimamuutuste leevendamisel ning nendega kohanemisel

10:10 – 11:00 Ettekanded

• Riyong Kim, Euroopa Keskkonnaagentuuri looduskapitali ja ökosüsteemide programmijuht (üle veebi)

Räägib, mis seisus on EU looduse seisund. BD[1] strateegia täitmises on mahajäämus. Kliimasurve on kasvav. Ka surve inimtegevusest on suurenev. Mereliigid suunduvad põhja poole, suvised soojenemislained tapavad mereelustikku nende tavapärases elupiirkonnas. Balti mere eutrofeerumise vastu tuleb meetmed kasutusele võtta. Metsaga peab tegelema.

BD strateegia 2030 tuleb ellu viia.

• Humberto Delgado Rosa, Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi looduskapitali direktor (üle veebi)

Katastroofide sagenemine näitab, et midagi on korrast ära. Reaalsus on, et inimkonna edenemine (?) on loodusele suurenev koormus. Kõik need faktorid (kliima, saastamine, ülekasutus, loodusvarade ammendumine, BD kadu jt) tuleb arvasse võtta.

(Üldiselt ei midagi seni teadmatut.)

• Neville Ash, ÜRO keskkonnaprogrammi looduskaitse seirekeskuse juhataja

Tuleb hinnata ka SDG-de[2] valguses. Kliima soojenemine suurendab kõiki riske. Kõige hullem mõju on korallidele, arktilistele ökosüsteemidele. Liigid tavalistes elupiirkondades surevad ja liiguvad kui sissetungijad teistele aladele.

Kliima soojenemisest tingitud migratsioon on ühtlasi suur sotsiaalne koormus, sellega seonduvad ka negatiivsed muutused põllumajanduses.

Taastuvenergia on pääseteeks, tuleb taastada ökosüsteeme ja käia nendega mõistlikult ringi. Ka kohanemine on vajalik, näiteks betoonkallaste asemele mangroov vette. Looduskaitse strateegiad tuleb kohandada kliima soojenemisele. Kõike tuleb teha kooskõlaliselt.

• Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president

Ökosüsteem loob oma kliima. Näiteks metsas kõigub temperatuur vähem. Globaalselt tasandab kõikumisi meri. Ökosüsteem suudab tasandada teatud piires. On vaja teada, kui palju võib süsteemi häirida, et ta veel tasakaalu suudaks tagasi minna.

Pandeemia liigutab tasakaalu tugevalt. Kui kliima soojeneb palju, ei suuda ökosüsteemid enam häiringutele tasakaalustavat tagasisidet rakendada.

Elurikkust on keeruline määratleda, vaid mõne indikaatoriga võimatu. Kõik vormid bakteritest suurimetajateni peavad oma nišid täitma. Pealegi pole kaugeltki kõik liigid avastatud, eriti mikro-organismid, tolmeldajad jms.

Eesti ei saa midagi muuta globaalselt, kuid saab näidata globaalselt eeskuju.

11:00 – 11:45 Paneelarutelu kõikide eelmiste esinejatega

Soomere kordab EU roheleppe 5 tingimust, mis peavad olema täidetud leppe teostumisel.

Maa pole kinnine süsteem, Päike lisab energiat kogu aeg. Rohelepe peab ka sellega arvestama nende 5 tingimuse[3] täitmisel.

Ühiskond on ainult osaliselt valmis muutusteks. Rohelepe on eelkõige üleskutse mõtteviisi muutusele. Nt Maailm toodab piisavalt toitu, aga ei suuda seda mõistlikult jagada. GMO kultuuride järele pole tegelikult vajadust. Vanad metsad on head CO2 hoidjad, seejuures ka metsapinnases.

Lõpuks vastavad panelistid küsimustele. Nii küsimustes kui vastustes on vähe uudislikku.

Siiski vastavad kõik minu küsimusele CO₂ kinnipüüdmise ja hoiustamise kohta.

J. Telgmaa/ERK küsimus: mis on ohtlikum, kas pumbata maasügavusse miljonid ja miljonid tonnid CO₂, millest siis tuhande aastaga saab ohutu tahke C või mõnisada tonni radioaktiivseid tuumakütuste jäätmeid. Ohtlikkuse võrdlust ei maininud keegi, aga selle tehnoloogia suhtes olid alates TA presidendist kõik enam kui skeptilised.

Teemaplokk ll

Regionaalsed lahendused globaalsetele elurikkuse ja kliima väljakutsetele.

12:15 – 13:05 Ettekanded

• Petri Ahlorth, Soome Keskkonnainstituudi elurikkuse keskuse juhataja

Väga lühike ülevaade Soomest.

• Aveliina Helm, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor

Räägib ikkagi globaalselt ja pisut Eestist, peamiselt metsast. Intensiivne metsa majandamine on paha.

Puude istutamine aladele, kus puid pole olnud, on kahjulik. Õigem on taastada looduslikud ökosüsteemid.

Taasmetsikustamine – tuuakse tagasi need liigid, mis seal kunagi on olnud. See diskussioon on Eestis alustamata.

• Tiit Maran, Tallinna Loomaaia direktor

Teema väga lai. Keskendub mõnele olulisele aspektile – kliima soojenemine ja liigikaitse. Protsesse ei peaks defineerima läbi tagajärgede.

Toob näitena naaritsapopulatsiooni taastamise Hiiumaal., mis algas 16 a tagasi. Tänaseks on lisandunud palju uusi häiringuid. Liigikaitse edulugu siiski. Suure pingutusega saab väikseid edulugusid tekitada. Varem või hiljem tsivilisatsioon need pingutused tasalülitab ja kõik näib mõttetu.

Daniel Kahnemannil tähelepanuväärne raamat „Kiire ja aeglane mõtlemine“. Tema mudel seletab mõndagi. Kiire on emotsionaalne ja põhineb väljakujunenud valmislahendustel. Aeglane nõuab analüüsi, on vaevarikas ja vastumeelne. Praegune keskkonnakriis on seletatav kiire mõtlemise valdavusega. Lähtumine vanast narratiivist on ka roheleppe aluseks.

13:05 – 13:45 Paneelarutelu

• Timo Mäkelä, Soome Innovatsiooni Fond SITRA vanemnõunik

Vaja on süsteemseid muutusi majanduses. Ringmajandus on keskmes. Sellega tuleb alustada juba koolis, rakendades vastava õppekava. Selles on Soomel ka kõva globaalne koostöö.

Majanduses on alati võitjaid ja kaotajaid. Sellega peab arvestama. Metsaomanikud peavad saama adekvaatse tasu metsa õige majandamise eest.

Oleme väikesed, kuid suunda saame ikka näidata. Ja kui mitte olla ees, siis jäetakse meid maha (tehnoloogiliselt, majanduslikult jne).

• Petri Ahlorth, Soome Keskkonnainstituut

Üle EU ei saa ühe lauaga lüüa, kuigi seda vahel tahetakse. Hispaania ja Soome näiteks on väga erinevad. Kõik, mis EUst tuleb, pole Soomes otse rakendatav. Liiga palju tuleb jõudu kulutada bürokraatlikuks raporteerimiseks selle asemel, et kasutada aega tegutsemiseks.

• Aveliina Helm, Tartu Ülikool

Biomassi põletamise subsiidiumid on vastuolulised. Üldse subsideeritakse veel paljut, mis loodust kahjustab.

Vajame rohumaade-ökosüsteeme. Tuleb kaaluda, mida me oma maastikest tahame, kuidas kujundada neid, et agro-ökoloogilised ja BD eesmärgid oleksid optimaalses kooskõlas. On palju ruumi mõistlikeks otsusteks. Vajame täiustamist, mitte nii väga ümber tegemist. Ja väliskulud tuleb arvesse võtta!

• Tiit Maran, Tallinna Loomaed

Väikeses riigis on kerge teha muudatusi ja näidata teistelegi valgust. Inimkonna ajaloos on suured asjad pea alati alanud väikestest. Väiksusel on eeliseid ja vähem ajalookoormaid.

Tegelikult keegi kõnelejaist regionaalset ega kohalikku mõõdet ei käsitlenud, räägiti globaalses mastaabis.

Maran ja Helm vastavad J. Telgmaa küsimusele, mis on ajendatud I. Raigi mõttest tema GreenEst 2021 memorandumis – KOV[4]te roll on rohepöördes väga tähtis ja KOKS[5] vajab muutmist, et anda neile nii kohustused kui võimalused seda nn rohujuuretasandil ellu viia. Vastajad olid sellega väga päri.

Teemaplokk lll

Ettevõtete kohustused, võimalused ja koostöö avaliku sektoriga seoses keskkonnasäästlikkuse, kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega.

14:45 – 16:15 Paneelarutelu

• Erki Ani, Cleantech Estonia, tegevjuht

Rohepöörde eesmärk on jõuda välja sinna, et me rohepööret enam ei meenuta, sest olemegi jõudnud uude majandusse.

On olemas juba põnevaid lahendusi. Piimavalku on võimalik ka laboris teha, lehma pole enam vaja. Suurim potentsiaal on energeetikas nii Eestis kui üle Euroopa – vesinik (H2) ja salvestusmeetodid. Siin saab Eestit kasutada digiriigina, reguleerides elektritarbimist iga pisikese tarbija lõikes hetkehinna ja tarbimismustri alusel.

• Katrin Bats, Rimi Eesti Food AS, vastutustundliku ettevõtluse juht

Teema on kerkinud paaril viimasel aastal, aga kõik teemad, nagu nt veganlus, tõuseb kärarikkalt ja vajub vaikselt maha. Kui nt päevapealt loobuda kilekottidest, siis lähevad ostjad mujale. Alati on 20% vaimustuses, 20%-l on ükskõik, ülejäänud pahandavad ja lähevad mujale. St et tarbija pole väga valmis rohepöördeks ja ettevõtjale seab see piirid.

• Katrin Tamm, Tere AS, kestliku arengu juht

Tasub olla eestvedajaks. Peab arvestama, et toit Eestis pole odav, rohetamine paneb hinnale veel otsa. Isegi pool senti piimale juurde on väga tundlik teema.

• Ragne Maasel, LHV Pank AS, ESG valdkonna juht

Ees seisab kahtlemata palju ebamugavust, aga kõlav stardipauk on käinud ja edasine on paratamatu.

Pankadel võiks olla info, kuidas on mingi ettevõte rohepöördes end positsioneerinud. LHV tahab aastaks 2040-2050 jõuda kliimaneutraalseks ka klientide lõikes. Selleks on vaja andmeid, mis võiks digiriigis kättesaadavad olla.

• Kristi Klaas, Keskkonnaministeerium

Keegi ei sunni ettevõtteid rohelisemaks, aga neile on see perspektiivis kasulik. KKM on siin hea nõuandja.

EU väikeriik peab leidma oma koha rohepöördes. Tuleb leida valdkonnad, kus võid olla teistest parem. Neis sundades on võimalik tekitada konkurentsieelis. Rohepööre toimub nagunii ja targem on midagi (tehnoloogia) teistele pakkuda kui kõike sisse osta.

J. Telgmaa/ERK küsimus: Suurtel ettevõtetel on suur keskkonna- ja sotsiaalne vastutus. Need on omavahel vastuolus, aga kuidas oleks võimalik neid lepitada?

Vastused Rimilt ja Terelt: Iga päev peab sellele mõtlema. Teadus peaks appi tulema. Head vastust ei ole. Sotsiaalne vastutus tundub olevat esiplaanil.

Elurikkus on ettevõtlusele üldiselt uus valdkond, millega peab arvestama. Rohepööre on uudne paradigma, aga selle indikaatoreid pole veel osatud numbritesse panna. Seni räägitakse ikka vaid CO2-st.

16:15 – 16:30 Lõpusõnad

Kokkuvõtteks: oli mõjusaid kõnemehi, aga sisuliselt uut peaaegu mitte midagi. Kui lisada, et samal ajal toimus kõige kõrgema tasemega kliimakonverents Glasgows, mis samuti erilist optimismi ei lisanud, siis jääb olukord, kus “oleks, tuleks, on vaja…, aga tegusid ei tule“ veel mõneks ajaks kestma.

---

[1] biodiversity – elurikkus

[2] ÜRO säästva arengu eesmärgid

[3] Leia link

[4] Kohalik omavalitsus

[5] https://www.riigiteataja.ee/akt/13312632?leiaKehtiv