Category Archives: konverents

Hr. President 90

06 Sunday May 2018

Posted by in konverents

≈ Leave a comment

Tags

,

5.-6. mail 2018 tähistati Tartus President Rüütli 90. juubelit. Piduliku konverentsi korraldas 20. augusti klubi, osaliste, organiseerijate ja esinejate seas oli ka hulk Eesti Rooma Klubi liikmeid. Kajastused leiate internetis. Toome siinkohal vaid kahe ERK liikme ettekanded, mis on lisatud ka Juubelikonverents kogumikku. Mõlemad ettekandjad pühendusid põlvkondade ja nende erinevuste toonitamisele, mööndes, et 90 aasta sisse mahub neid juba neli – kõigil oma nägu ja hing. Arnold Rüütel on pidanud kõndima läbi nende aegade ja põlvkondade. On see olnud õnn?

Juhan Telgmaa seob eestluse sisu looduse, st oma keskkonna kaitse ja hoidmise ajalooga. Arvo Sirendi näeb elu ja elamise mõtet põllumajanduse ajaloona. Ettekandes on toodud põhjalik ülevaade Arnold Rüütli tegevusest teadlasena. Loodetavasti pakuvad need esseed lugemise ja mõtluse rõõmu teilegi.

Anname teada, kui kogumikku saab endale muretseda. Loodame siin Presidendi büroo abile.

Soovime austatud juubilarile palju tervist ja vaimujõud Eesti elu edendamisel!

Riik kui kunstiteos

15 Sunday Apr 2018

Posted by in avaldus, konverents, meedia

≈ 1 Comment

Tags

,

1.–2. aprillil 1988 toimus Toompeal toonase ülemnõukogu saalis loomeliitude pleenum, mis sai Eesti iseseisvumisel oluliseks teetähiseks.

15.04.2018 toimus Riigikogu saalis arutelupäev “Riik kui kunstiteos”, millega tähistati 1988. a. Aprillipleenumi aastapäeva. Arutelupäeva avanud Riigikogu esimees Eiki Nestori sõnul oli loomeliitude pleenum 30 aastat tagasi kui suur „jah“ inimeste ootustele ja lootustele.

Eesti Kultuuri Koja korraldatud arutelupäeval mõtisklesid Eesti tuleviku üle nii 30 aasta eest loomeliitude pleenumil osalenud kui ka need, kes 1988. aastal veel sündinud polnud. Eesti riigi praegusest ehitusest  ja selle väljavaatest saada tema kodanike silmis kunstiteoseks kõnelesid loojad Enn Põldroos, Heinz Valk, Ignar Fjuk, Ike Volkov, Marju Lauristin, Mark Soosaar ja Rein Veidemann. Oma nägemuse lisasid Helle Tiikmaa, Ilmar Raag, Jaan Elken, Maarja Kruusmaa, Pille Lill, Rasmus Puur,  Siiri Sisask, Seppo Zetterberg, Toomas Kiho. Seadusloomet kui kultuuri osa analüüsisid Riigikogu liikmed Toomas Jürgenstein ja Peeter Ernits ning Läti Saeima’st Veiko Spolitis.

Osalesid mitmed ERK liikmed, sh. Arnold Rüütel, Tiiu Kuurme, Ivar Raig jt.  Arutelupäeva juhtis Eesti Rooma Klubi kauane liige ja endine Riigikogu spiiker Ene Ergma, Klubi esindasid oma sõnavõttudega Mati Hint ja Rein Einasto. Lisame neile ka Arvo Sirendi sõnavõtu, mille ta kandis ette Klubi koosolekul. Ettekannete tekstid avaldatud autorite lahkel loal. Tsiteerimisel palume kasutada allikat.

Pildigalerii autorlus kuulub Riigikogu pressiosakonnale.

*Ettekannete salvestust vaata SIIT.

Rahvarinde veteran Mati HintLisaks toimus samal päeval Rahvarinde asutajate kogunemine Tallinnas, Jaan Poska majas. Ettekannetes rõhutasid Hint, Gerndorf ja Veidemann, et Rahvarinde kõige tähtsam tegelane oli Edgar Savisaar. Hint andis kõigile edasi Edgar Savisaare tervitused. “Ta on haiglas ja andis mulle mandaadi kõnelda nii, nagu ma kõnelen,” rääkis Hint. Ettekandeid ja kajastust näed SIIT.

Demokraatia teooria ja praktika. Varrak

25 Saturday Nov 2017

Posted by in konverents, prognoos

≈ Leave a comment

Ettekanne Välis-Eesti konverentsil Rahvusraamatukogus, 25. 11. 2017

Toomas Varrak

Külma sõja lõpp muutis mõiste demokraatia (rahva võim) arenenud riikides poliitiliseks normiks. Seda peetakse ühiskonna poliitilise kultuuri arengutaseme indikaatoriks. Hoolimata tõsiasjast, et pool külma sõja järgsest ajast on ühiskondlik areng õõnestanud selle normi üldkehtivust. 1992. aastal avaldas ameerika ühiskonnateadlane Francis Fukuyama optimistlikku lootust, et demokraatia on ühiskonna valitsemise viimase vormina lõplikult võitnud ning tõrjub ajaloo näitelavalt kõik mittedemokraatlikud valitsemisvormid. Tänaseks on ta oma hinnangus asjaolude survel muutunud mõnevõrra ettevaatlikumaks.

varrak toomasPraktilises käibes varieerub mõiste demokraatia sisu tugevasti. Oma ennustuses pidas Fukuyama silmas liberaalset demokraatiat. Viimase kõrval võib Eesti raamatukogude elektroonilises kataloogis leida veel oma kümmekond erinevat sorti demokraatiat. Continue reading →

Eesti looduse väärtus ja selle kaitse

25 Saturday Nov 2017

Posted by in üldinfo, konverents, meedia

≈ 1 Comment

Tags

valis25. nov. 2017 toimus Väliseesti Ühingu konverents “Sada aastat Eesti riiki“ (kava). Konverentsi kutsus kokku ja juhatas Leili Utno, VEÜ juhataja, ERK liige. Ettekandega esines teiste hulgas Juhan Telgmaa. Selgus, et Eesti keskkonna, sh looduse kaitse on hoopis vanem kui Eesti ise. Uuri siit:

Eesti looduse väärtus ja selle kaitse:

Continue reading →

Palju õnne, prof. emer. Mati Hint

28 Monday Aug 2017

Posted by in üldinfo, konverents, tunnustus

≈ Leave a comment

Tags

Jätkuvat vaimujõudu, kindlameelsust ja sirget vaadet kõige õnne kõrval soovib lugupeetud kultuuritegelasele, rahvaliikumiste juhile ja ühele Eesti Vabariigi loojale Rooma klubi.

Tallinna Ülikooli esimese auliikme juubelikonverents toimub 08. septembril 2017. Kohast teavet otsige Emakeele Seltsi kodulehelt või Tallinna Ülikooli omalt.

Kohtumiseni konverentsil!

Emeriitprofessor Mati Hindi 80. juubeli kõnekoosolek
08.09.2017, kell 14:00-17:00
Tallinna Ülikool, A-325

Tallinna ülikooli auliikme, emeriitprofessor Mati Hindi juubeli tähistamine toimub Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ja Emakeele Seltsi korraldusel. Ettekannetega esinevad Mati Hindi kolleegid ja õpilased.

Ettekanded:

  • Karl Pajusalu “Ei saa me läbi liivita…”
  • Annekatrin Kaivapalu “Analoogia keeles ja keeleõppes”
  • Tõnu Tender “Mati Hint Keele ja Kirjanduse Instituudi „kirja pandud asjade maailmas“
  • Jaak Urmet „Keelekasutus. Vastalise märkmeid“

Järgnevad sõnavõtud ja õnnitlused.

vt. ka

Arvamusfestival AF2017

03 Thursday Aug 2017

Posted by in üldinfo, konverents, seminar

≈ Leave a comment

Kukeseene-hooajast on saanud hapukurgi- ja peagi puraviku hooaeg. Üle lõkke hüppamised ööta ööl on jälle tehtud, julgemad on sellesuvise varba vette kastmise läbinud. Koolilõpetamiste asemele on tulnud pea igas peres sisse astumiste ja varsti esimese koolipäeva aeg.

Arvamusfestival_2017_logoTraditsiooniliselt tõmbas arutelude- ja debattide-vaiksele suvele joone alla Paide Arvamusfestival. Seekord siis AF2017 logo all. Arvamustest on saanud eesti muidu vaikse, loiu ja killustunud ühiskonnaliikumise osa nii Arvamusfestivali klubi näol. Aruteluõhtud on avatud kõigile huvilistele. Teisalt on igale aktsioonile ka re-aktsioon. Nii on sündinud eel-arvamusfestivalid (toimus sel aastal Hiiumaal). Eesti keeles saab see eel- kena mitmetähenduslikkuse – osalt nagu soojenduseks suvisele päris-arvamusfestivalile, teisalt võimalusele mitte olla liig nõtke muutuste suhtes ühiskonnas ja maailmas üldisemalt.

Paides koguneti sel aastal 11-12. augustil. Ikka vanas kohas ja tuntud formaadis.

Endiseks on jäänud ka see, et Eesti Rooma Klubi liikmeid võib leida mitte niivõrd kuulajate kui pigem aktiivsete arvajate ja ühiskondliku mõtte suunajate seast.

Ilm – ka sel aastal lubati festivalile vihmast ilma. Tegelikkuses õnnestus olla tunnistajaks sajandi tormile. Oma kava – uuendusena sai igaüks koostada oma festivalikava. Kahjuks oli selle aasta festivali veebikujundus nii vilets, et kava jälgimine on tõeline katsumus.

CaptureEelmise aasta esinejatele (E. Ergma, O. Tammemäe, J. Telgmaa, Ü. Vooglaid) kõrvale on ennast tugevalt tõstnud Tiiu Kuurme ja Kaupo Vipp. Esines ka ERK endine liige akad. E. Ergma.

Vaata siit:

Lisaks on meediakanalid teinud omad valikud: ERR, Õhtuleht.

*Kui mõni ERK esineja salevestus on silmade vahele libisenud, andke palun teada (vt. kontaktid). Nagu ikka, püüame oma klubi esinemised ja arvamused parimal võimalikul moel teieni tuua.

Seitse minutit olukorrast EV-s. A. Tarand

02 Sunday Apr 2017

Posted by in avaldus, konverents, meedia

≈ Leave a comment

Tags

, ,

Pärnu pleenum Loomeliitude 1987 mälestuseks 02. aprillil 2017

Lp. loojad!
Jämedas arvestuses – inimarengu indeksi järgi – on EV tõusnud vahemikus 1995- 2014 riikide võrdluses kuuekümnendalt kohalt 30-le kohale, kordagi kohanumbreis tagasi kukkumata (nagu näiteks Eestile 2013.a. kannule jõudnud Leedu on praegu jälle 37-s.) Eesti on sel kümnendil möödunud EL kaaslastest Ungarist, Poolast, Portugalist ja Küprosest ja väga lähedal Kreekale, Tśehhile, Itaaliale ja Hispaaniale. Tõsi-pigem nende maade languse kui meie suure tõusu tõttu. Põhjuste otsimine viiks siin pikale, kuid Ungari ja Poola puhul võib vabalt üks nendest olla kahetsusväärne demokraatiast kaugenemine. Kokkuvõttes – hoolimata kõigest, Eesti areng veerandsajandi jooksul on olnud sujuv, iseasi, keda selle eest tänada. Ma usun, et primaarne on meie minevikust ja suurelt jaolt kliimast pärit töökus, aga küllap jätkub kiitust mujalegi.

Continue reading →