Inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega­. Kändler vs Vooglaid

07 Friday Apr 2017

Posted by in üldinfo, meedia

≈ 1 Comment

Tags

Kommentaarid: Ülo Vooglaid (Ü.V. taandega kursiiv )

Arvamus: Tiit Kändler 7. aprill 2017, Postimees

Kändler 2014Valgus valib enesele tee, mis viib kiiremini sihile. See tuleneb füüsikalises maailmas kehtivast vähima mõju printsiibist. Ometi pole valgusosakestel teadvust. Inimene valib tee, mis vajab vähimat pingutust. See maksab kätte ajastul, mil toimuvate muutuste kiirus ületab inimese kohastumisvõime. Praegu elame ühel sellisel ajastul. Kõik meie suured hädad on lõppkokkuvõttes tingitud sellest, et inimene ei suuda kohastuda keskkonnaga sama kiirelt, kui see muutub.

Continue reading →

Seitse minutit olukorrast EV-s. A. Tarand

02 Sunday Apr 2017

Posted by in avaldus, konverents, meedia

≈ Leave a comment

Tags

, ,

Pärnu pleenum Loomeliitude 1987 mälestuseks 02. aprillil 2017

Lp. loojad!
Jämedas arvestuses – inimarengu indeksi järgi – on EV tõusnud vahemikus 1995- 2014 riikide võrdluses kuuekümnendalt kohalt 30-le kohale, kordagi kohanumbreis tagasi kukkumata (nagu näiteks Eestile 2013.a. kannule jõudnud Leedu on praegu jälle 37-s.) Eesti on sel kümnendil möödunud EL kaaslastest Ungarist, Poolast, Portugalist ja Küprosest ja väga lähedal Kreekale, Tśehhile, Itaaliale ja Hispaaniale. Tõsi-pigem nende maade languse kui meie suure tõusu tõttu. Põhjuste otsimine viiks siin pikale, kuid Ungari ja Poola puhul võib vabalt üks nendest olla kahetsusväärne demokraatiast kaugenemine. Kokkuvõttes – hoolimata kõigest, Eesti areng veerandsajandi jooksul on olnud sujuv, iseasi, keda selle eest tänada. Ma usun, et primaarne on meie minevikust ja suurelt jaolt kliimast pärit töökus, aga küllap jätkub kiitust mujalegi.

Continue reading →

Kuidas kadus solidaarsus Eestist? M. Hint

02 Sunday Apr 2017

Posted by in avaldus, konverents, meedia

≈ 1 Comment

Tags

, ,

Mati Hint Pärnus loomerahva aprillipleenumil (2. aprillil) 2017

Lugupeetavad!

Usun, et meie siin esindame Eesti südametunnistust. Selle usus pöördun teie poole. Meenutan ja muretsen.

1997 aasta juuli lõpu veetsime – mina ja minu abikaasa – Bourgogne’is (ajalooliselt Burgundias) perekond Blumide külalistena. Olin Pariisis ülemaailmsel lingvistide kongressil, kus minuga samas sektsioonis pidas ettekande Gilles Blumi abikaasa Riitta Välimaa-Blum. Gilles Blum on sõjaeelse ja sõjajärgse Prantsusmaa sotsialistist peaministri Léon Blumi suguvõsast. Ootamatult kutsusid nad meid kongressi järel külla oma tolleaegsesse maakodusse Bourgogne’is. Sõitsime mitu päeva ringi keltide ajaloo kõige traagilisemates kohtades (millest Jaan Kaplinski on kirjutanud luuletuse “Vercingētorix”). Kõnelesime ühiskondadest ja eriti Eestist. Eesti saatus oli neile tähtis, sest paar oli tutvunud turismireisil Tallinna, kui Gilles Blum töötas Helsingis Prantsusmaa saatkonnas. Nendest jutuajamistest kirjutasin palju üles ja olen ligi 20 aastat korranud järjest sagedamini üht Gilles Blumi lauset: “Kui te lasete hävitada solidaarsuse Eesti ühiskonnas, siis on teiega kõik.”

Continue reading →

Uusliberalismist ülikoolides. T. Kuurme

24 Friday Mar 2017

Posted by in konverents

≈ 1 Comment

Tags

,

Esinemine paneelis “Uusliberalism kõrghariduses”, ESAK10

Keel, milles räägitakse kõrgharidusest, on palju muutunud. Tänased märksõnad nii hariduses kui kõrghariduses kõlavad varasemast erinevalt: standardiseerimine, mõõdikud, plaanipärasus, võrgustumine, soorituskesksus, konkurents, kvaliteet, kontroll, projektipõhisus, meetodid, lisandunud on digipööre. See pole enam vaimsust ja haridust esindav, vaid toodangut andva asutuse sõnavara. Soome uurijad on öelnud: Ameerika ülikoolid on muutunud uurimistehasteks, kus haridus saab toodanguks ja kaubaks, õpetajad on koolitustoodete tootjad ja üliõpilastest saanud tarbijad.

Continue reading →

Läänemeresoomlase viimane karje. V. Mikita

25 Saturday Feb 2017

Posted by in üldinfo

≈ Leave a comment

Ilmunud on tekst, mille mõtestamiseta edasi minna ei saa. Nii arvab ka Eesti Rooma Klubi. Seetõttu läheme mööda oma traditsioonidest ja avaldame teksti, mis pole otse Klubist endast. Kahjuks on 25-02-2017 Postimees avaldanud selle tasulise lugemisena. Avaldame siinkohal teksti sellisena, nagu see ka ajalehes seisis.

Lisaks soovitame vaadata Plekktrummi
saadet teksti autori V. Mikitaga.

Continue reading →

Rail Balticu tasuvusuuring eeldab, et iga liikumisvõimeline pärnakas hakkab korra nädalas Riias käima. M. Hint

19 Sunday Feb 2017

Posted by in meedia

≈ Leave a comment

Tags

,

Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige, kirjutab 19. veebruaril 2017 Eesti Päevalehes;

10. veebruaril võttis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium maha kümneaastase salastuse (“juurdepääsupiirangu”) valitsuskabineti nõupidamisele esitatud memorandumilt, mille põhjal valitsus tegi oma otsused Rail Balticu 1435 mm (Euroopa) rööpmelaiusega raudteeliini tasuvusuuringu lõpparuande ning Rail Balticut puudutavate edasiste tegevuste osas. Memorandumi esitas valitsuskabineti nõupidamisele 22. septembril 2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Peaministriks oli tollal kolmandat korda Andrus Ansip ja rahandusministriks Jürgen Ligi.

mati-hintSalastamine kestis ligi viis ja pool aastat. Selle aja kestel on Rail Balticu projekt jõudnud nii kaugele, et 31. jaanuaril kirjutasid kolme Balti riigi peaministrid alla otsusele ehitada Rail Baltic Tallinnast Poola piirini. Ka 2011. aasta memorandumis öeldakse väga selgelt välja, et Rail Baltic ulatub Tallinnast Leedu-Poola piirini. Kõik jutud kiirrongiühendusest Berliinini on olnud lihtsalt propaganda.

Continue reading →

Mõtisklusi mahe-Eestist rahvusriikluseni. R. Einasto

17 Tuesday Jan 2017

Posted by in avaldus, üldinfo

≈ 1 Comment

Tags

, ,

einasto 2Prof. Rein Einasto

Pisut põhimõistetest

Kui ütleme mahe, siis mõtleme kõigepealt ja kindlasti roheline ehk ökoloogiline, laiemalt bioloogiline, säästlik, pidades silmas kestlikuks elamiseks ja arenemiseks vajalikku Looduse ja Inimese harmooniat, inimese sümbiootilist kooselu Loodusega senisest sügavamalt ja avaramalt, rõhutades – Elu on pühadus. Kõigile neile mõistetele on ühisnimetajaks ökosüsteemsus, ei inimkesksus, ega ka looduskesksus, vaid ökokesksus (bioenergeetikat rõhutav), loodust ja inimest võrdselt vääriliselt käsitledes. Ökosüsteemsuse vaieldamatu järeldus: MAHE on kõigepealt PUHAS – puhas loodus, puhas toit, puhas elukeskkond: puhas õhk, selgeveelised järved ja jõed, looduslik reostamata põhjavesi, looduslikult kasvav mets, samuti loodusliku biorammuga (sõnnik, põhk, lehed, turvas, virts) väestatud põllupinnas. Puhtast, rikkumata loodusest ammutame täisväärtuslikku toitu, puhtas keskkonnas on parimad eeldused elada hingepuhtuses.

Continue reading →