• Eesti Rooma Klubi (ERK)
    • Rooma Klubist ja Eesti Tuleviku Kongressist. Eellugu – E. Terk
    • Eesti Rooma Klubi MTÜ Põhikiri
    • Presidendid
    • Liikmed
    • Asutajad 2001
    • Liikmetele
    • CoR Raporteid
      • Sinimajandus 2018
      • Come On! 2018
      • Seneca efekt 2017
      • Ugo Bardi 2014
      • 2052 (2012)
      • Valitsemise võimekus 2001
  • ERK hooajad
    • Hooaeg 2022
    • Hooaeg 2021
    • Hooaeg 2020
      • ERK Metsasümpoosion 2020
    • Hooaeg 2019
      • Aastaraamat ERKAR 2018/2019
      • Eesti 2035 – kas Eestil on tulevikku?
        • E. Terk: Eesti 2035 – mis toimub ja mida sellest arvata?
        • M. Gallagher: Estonia Should sell its people
        • J. Vilo: Teadus ja kõrgharidus 2019
        • Dr. Mardna: Kelle asi on tervisekassa?
      • Rooma Klubi – kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?
        • Miks Maa kliima soojeneb?
      • Rooma Klubi 50
    • Hooaeg 2018
    • Hooaeg 2017-2018
    • ERK hooaeg 2016-2017
    • Aasta lõpp 2014 Vene Teatris
  • Konverentsid
    • ERK aastakonverents 2019
    • Aastakonverents 2018
    • Aastalõpu kõnekoosolek 2017
    • Eesti Rooma Klubi avatud koosolek 2015
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2014 (videod)
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2011
    • Eesti Rooma Klubi konverents 2009
    • Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008
    • Rooma Klubi rahvuslike ühenduste Euroopa konverents 2008
    • Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents 2005
  • Kontakt
  • ERK blogi
    • ERK Uudiskirjad

Eesti Rooma Klubi

~ Estonian Association for the Club of Rome

Eesti Rooma Klubi

Tag Archives: probleemi lahendus

Neoliberalismi mõjudest hariduses ja eriti kõrghariduses – T. Kuurme

10 Tuesday Nov 2015

Posted by Maison Solutions in klubi ettekanne

≈ 2 Comments

Tags

arvamus, ühiskond, Eesti riik, haridus, Kuurme, probleemi lahendus, riigireform, tulevik, valitsemine

kuurmeLiberalism on tähistanud algselt vabadust ja sallivust ning mõttevabadust. Uusliberalism on aga nähtavalt teatud huvigruppide kallutatud globaalne ja ohtlik mõttesuund seetõttu, et tema agenda on laiendatud üle kõigi elualade. Neoliberaalne kontseptsioon on spetsiifiline majandusliku liberalismi variant. Tänapäeval tajume, et kõigis eluvaldkondades on rõhuasetus majanduslikul aspektil.

Teisenemisi ühiskonnas neoliberalismi vaimus

Üks Theodor Adorno uurimistööd inspireerinud küsimus oli: kuidas oli Auschwitz võimalik? Miks kaldub inimkond pigem toorusse ja jõhkrusse selle asemel, et arendada eneses autentset inimlikkust ja ehitada elamisväärset maailma?

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Aasta lõpp 2014 Vene Teatris

17 Wednesday Dec 2014

Posted by Maison Solutions in seminar

≈ Leave a comment

Tags

CoR, iive, probleemi lahendus

teaterAasta lõpp Vene Teatris

Teatri direktor:

Vene Teater on väljast hall aga seest kuldne. Olen 10 aastat seotud majaga, 2 a. direktor. See maja on kihvt koht. Tuleb murda müüte. See on üks hea Eesti teater, mõnus ja andekas loominguline grupp. Hea, et ERK on leidnud tee siia. Pakume omalt poolt tasakaalu enne hävingut. Tulge ka meie kuldsesse saali. Ja tulge ka lastelavastust vaatama, sest see on väga hea. Igal lavastusel saame publikuga kontakti. Nimetet lavastusega saame publikuga kontakti ja oleks huvitav, mida lapsed kodus sellest räägivad. Kummaline on, et saime hakkama komöödiaga. See on väga heade näitlejatöödega, mis kummutab eelarvamused komöödiate suhtes. Tulge.

Majanduslik seis on väga hea.

Vastab veel mõnele küsimusele.


A. Tarandi avasõna:

Ei taha tuua paralleeli 1914-ga. Aasta on siiski olnud vilets, et 2 katset impeeriumi taastada on toimunud. Asi pole detailides. Kõige jubedam on araablaste impeeriumi taastamine, mis praegu käib. See on lootusetu. Värvatakse Euroopast noori, kes on saanud demokraatia-kasvatuse, aga mis sest kasu!

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Eesti Rooma Klubi sisust ja väljundist 2014

26 Monday May 2014

Posted by Maison Solutions in seminar

≈ Leave a comment

Tags

konverents, probleemi lahendus, Väärtnõu

Osavõtjaid 13

Grauberg räägib üle selle, mille listi kirjutas.grauberg

Mina olen seisukohal, et Eesti Rooma Klubi võiks oma tegevuse laiemas plaanis liigitada kaheks:

  1. Esiteks igakuine klubiline tegevus (kuskil pubis või kohvikus), kus võiks arutada Eest ühiskonna arengut puudutavaid jooksvaid küsimusi. Mõistagi oleks hea, kui ka nendes aruteludes on moderaator ja fookus olemas.
  2. Teiseks võiksid toimuda arutelud globaalsemate küsimuste üle (kuidas on Eesti areng nende trendidega seotud). Arvan, et sellisteks ümarlaudadeks-seminarideks on meil kõige rohkem jõudu kolm korda aastas. Need tuleks hästi ette kavandada. Moodustada vastavad töögrupid, moderaatorid jms.
  3. Iga aasta võiks lõppeda maikuu lõpus ühe vabariikliku või ka rahvusvahelise konverentsiga. Põhiteema peaks välja kooruma ümarlaua aruteludest. Konverentsi materjalid tuleks kindlasti publitseerida. Ja lõpuks, RK koduleheküljel tuleks avada oma interneti ajakiri.

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Tehnoökoloogia – kas inimkonna tulevikuprobleemide lahendamise võimalik alus? H. Levald

08 Sunday Mar 2009

Posted by Maison Solutions in klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

Levald, probleemi lahendus, tulevik

levaldHeino Levald: Ettekanne Eesti Rooma Klubi juhatusele

Ettekandes on esitatud lühiülevaade tehnoökoloogiast – uuest teadusalast, millel autori visiooni kohaselt võiks olla oluline osa noosfääri ehk mõistuskeskkonna arendamisel ja selle kaudu inimkonna tulevikuprobleemide lahendamisel. Põhjalikumalt on materjal esitatud Euroülikooli õppevahendis „Tehnoökoloogia“ (2009).

Olemasolev olukord

Globaalse kriisi lähenemist hakati järjest selgemini tajuma möödunud sajandi keskel. Tähtis osa selle selgitamisel inimestele ja võimalike meetmete kavandamisel kriisi vältimiseks on Rooma Klubil. Ettekannetes Rooma Klubile ja paljudes muudes töödes on põhjalikult käsitletud maailma probleeme ning on esitatud prognoose, mis juhtub, kui inimkond neid ei lahenda. Vähem on töid, mis käsitlevad seda, mida tuleks teha probleemide lahendamiseks ja ähvardavate hädade ennetamiseks. Viimastel aastakümnetel on elavnenud ÜRO keskkonnakaitse alane tegevus.

Kindlasti on kõikidel vahepeal toimunud tegevustel oma osa selles, et kriisid ja katastroofid, milliseid ennustati aastatuhande vahetuseks, ei ole seni kardetud ulatuses toimunud. Kuid paraku jäävad praegused rahvusvahelised kokkulepped ja rahvuslikud programmid suhteliselt lühiaegsete strateegiate ja arengukavade koostamise tasemele, kusjuures on ette teada, et maades, kus valitseb liberaalne isearenev turumajandus, ei ole nende teostamiseks kuigi palju võimalusi. Tõkkeid nende teostamisele on ka muudes maades. Seetõttu ei saa olla kuigi kindel nende kavade mõjukuses. Vaid vähestes töödes tõdetakse, et probleemide süvapõhjused seisnevad toimiva ühiskonnakorralduse ning majandus- ja finantssüsteemi põhimõttelistes puudustes. Viimasel ajal on selliste tööde arv suurenenud, kuid piirdutakse peamiselt vaid kriitikaga. Kontseptuaalseid ettepanekuid süsteemide ja tuleviku põhimõtteliseks muutmiseks on tehtud vähe ning nendele on probleeme põhjustavates maades tugev vastuseis, nagu poliitiliste muutuste vajadusele ikka.

Erilist märkimist väärib see, et toimuvas korralduslikus tegevuses on tahaplaanile jäänud inimeste, eriti ettevõtjate ja ettevõtete töötajate teadlikkuse tõstmise tähtsus ja vajaliku õpetuse sisu mõistusliku majandamise ja looduskasutuse küsimustes. Ometi just nemad tekitavad oma egoistliku majandusliku käitumisega enamiku inimkonda ohustavaid probleeme, nemad kannatavad nende probleemide tagajärjel ning nende tulevasest tegevusest sõltub probleemide lahendamine ja ennetamine.

Möödunud aastal jõudis maailm seni suurimasse majanduskriisi. Selle paratamatus oli ette näha, kuid selle ennetamiseks ei tehtud peaaegu midagi. Maailmamajanduses valitses ja süvenes igaühe egoismil põhinev isearenemine. Viimastel aastakümnetel võimendas selle mõju ringlaenundus ja -kindlustamine ning suurriikide poolt katteta maailmaraha emiteerimine. Materiaalse sisuta finantstegevust soodustas ja kiirendas virtuaalne raharinglus. Katteta raha emiteerimine jätkub ka praegu ning võib põhjustada rahvusvahelise rahanduse ja majanduse kardetust ulatuslikuma ja pikaajalisema kokkuvarisemise. Pealegi toimub see kõik maailma elanike arvu plahvatusliku suurenemise, mitmete lokaalsete sõdade ning paljude muude järjest teravnevate poliitiliste, sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide taustal, millistele ei ole soodsaid lahendusi ette näha.

Vajalikud muutused

Kujunenud olukorras on pea kõigile saanud selgeks, et inimkonna järjekestvuse tagamiseks on vaja inimkonna käitumist oluliselt muuta. Kuid millises suunas ja kuidas? Maailma erinevates piirkondades on muutuste vajadused erinevad. Meie jaoks on kõige tähtsam see, mis peaks toimuma arenenud turumajanduslikes maades, milliste hulka kuulume, ning ennekõike meil. Ning on tähtis, et muutused toimuksid evolutsioonilisel teel. Revolutsiooniline etapp võib tulla tahtmatult, kui evolutsiooniline areng ei õnnestu ja probleemid lähevad liiga suureks, kuid selle tulemused võivad olla hullemad, kui lähteolukord.

Autori arvates võivad vajalikud muutused toimuda vaid inimeste mõistuslikkuse tõstmise kaudu. Selle põhisisuks peavad olema teadmised sellest, kuidas ühildada füüsiline elamine, tarbimine, tootmine ja muu majandustegevus ning vaimne elu nii, et tulemuseks oleks iga inimese elukvaliteedi stabiilsus ja selline tõstmine, mille puhul on tagatud ühiskonna järjekestvus. Need teadmised peavad inimeste teadvuses jõudma veendumuse tasemele ning muutuma igapäevasteks tegevusjuhisteks. Nende omandamise protsess peab hõlmama kõiki alates üksikinimesest kuni riigijuhtideni, eriti aga ettevõtjaid ja spetsialiste ning tuleviku kavandajaid, planeerijaid ja projekteerijaid. Tootmisjuhtide ja spetsialistide teadlikkuse tõstmise tähtsusest sai autor aru oma ligi 15 aastase töö jooksul Eesti Majandusjuhtide Instituudis, kus keskkonnakaitse alase algõpetuse said selle aja jooksul kohustuslikus korras umbes 20 tuhat kursuslast ning vähemalt 400 inimest said ettevõtte keskkonnakaitse spetsialisti täiendava eriala.

Autor seisukohal, et suurema edu saavutamiseks inimeste mõistuslikkuse tõstmisel peab inimkonna jätkusuutlikkuse püüdlustel olema senisest selgem eesmärk, ning et selleks eesmärgiks peaks olema noosfääri ehk mõistusmaailma loomine. Noosfääri (noo lad – mõistus) kontseptsioonile panid üksteisest sõltumatult ja üksteist täiendavalt aluse vene geoloog akadeemik V. I. Vernadski ning prantsuse teoloog, paleontoloog ja filosoof P. Teilhard de Chardin möödunud sajandi 20-50. aastatel.

Mõistusmaailma loomine on inimeste mõistuslikkuse võimalikult kiire suurendamine ja selle mõju laiendamine kõikidele inimtegevuse liikidele. Noosfääri kontseptsiooni autorite arvates toimub mõistusmaailma loomine tegelikult juba alates tsivilisatsiooni algusest ning see on ideaalse maailma poole pürgimise lõputu protsess.

Selleks, et inimeste mõistuslikkust tõsta ja inimkond tuleks oma tuleviku probleemidega toime, on vaja arendada eesmärgipäraseid teaduslikke uuringuid ja töötada välja tuleviku korraldamise igakülgselt põhjendatud kavasid, viia sellest tulenev teave ja suhtumine asjadesse ehk mõistuslikkus iga inimeseni kasutades selleks maksimaalselt haridussüsteemi ja kaasaegse infotehnoloogia võimalusi. Kuna objektiivne tõde ei ole kunagi asjatundmatute inimeste näiliselt demokraatliku diskussiooni tulemus, vaid ausate asjatundjate poolt tehtud uuringute ja nende tulemuste teadusliku tõestuse küsimus, siis peab käesolevaks ajaks maailma vallutanud postmodernism inimeste mõistuslikkuse suurendamise käigus asenduma neomodernismiga.

Noosfääri loomine on lõputu protsess, kui seda ei lõpeta mingi kapitaalne ebaõnnestumine ja tagasilangus (siis algab tegelikult protsess uuesti) või inimkonnavälised tegurid. Selle tegevuse edu sõltub sellest, kuivõrd inimesed omandavad jätkusuutliku arengu tingimusi ja nõudeid mitte ainult peaga vaid südamega (Teilhard de Chardini väljend) ja täidavad neid mitte sunduse korras, vaid vastavalt veendumusele. Seda, milline on ideaalne olukord ja kui kaugele on inimühiskond tervikuna ja maade kaupa selles osas tegelikult jõudnud, on võimalik hinnata mitmesuguste näitajate järgi.

Võib olla, et maailma paljudes piirkondades on juba liiga hilja midagi ette võtta ning ulatuslikud katastroofid on seal kuhjunud probleemidele ainuvõimalik lahendus. Selleks, et selge perspektiiviga mõistuslik protsess toimuks kogu maailmas, tuleb see käivitada esmalt seal, kus ollakse selleks võimelised. Miks mitte Eestis – paigas, kus on ka palju muid eeldusi säilimiseks globaalse katastroofi tingimustes?

Tehnoökoloogia olemus ja võimalik tulevik

Kui jätta kõrvale mõnede inimeste ja riikide agressiivsus, mille jahutamisega tuleb maailmas kõigepealt toime tulla, võib öelda, et inimkonna jätkusuutlikkuse probleemide algpõhjuseks on kõiki hõlmav majandustegevus ning sellest tulenevate probleemide lahendamise aluseks on majandusteadus. Seetõttu peab inimeste mõistuslikkuse suurendamise programmi oluliseks osaks saama majandusteaduste arendamine ning mõistusliku majandamise alaste teadmiste taseme tõstmine ja rakendamine. On saanud selgeks, et jätkusuutliku majandamise aluseks ei saa olla omakasul põhineva liberaalse turumajanduse ainult nõudmise ja pakkumise vahekorral põhinev primitiivne teooria ja naiivne usk nähtamatu käe isereguleerivasse toimesse. Nende järgimine on võimaldanud saavutada suurt edu materiaalse tootmise ja tarbimise alal, kuid on viinud osalised muus suhtes ummikusse. On vaja loovalt edasi arendada inimkonna jätkusuutliku arengu ökonoomikat, mis on tihedalt seotud nii tehnika kui ökoloogiaga. Perspektiivis peab sellest välja kujunema tehnoökoloogia üks tähtsamaid koostisosi – noosfääri ökonoomika,

Inimkonna mõju ülejäänud maailmale ja loodusele tuleneb esmajoones sellest, et ta tekitab järjest suuremas ulatuses tehiselemente, mis täiendavad ja muudavad varasemat keskkonda. Seetõttu sobib teadusalale ja õppeainele, mis on suunatud inimkonna jätkusuutlikkuse tagamisele ning noosfääri kujundamisele ja toimimisele, nimetus TEHNOÖKOLOOGIA. Tehnoökoloogia käsitleb inimese jätkusuutliku elukeskkonna kujundamist inimese poolt. Seda väljendab teadusala ja õppeaine nimetuse algne tähendus: tehno (kr. techne – tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos – kodu, kodukoht) + loogia (logos – õpetus).

Eelpooltoodust tulenevad tehnoökoloogia järgmised määrangud:

  • Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Tehnoökoloogia eesmärk on inimese mõistusliku elukeskkonna – noosfääri ehk mõistuskeskkonna või mõistusmaailma – kujundamine.

Tehnoökoloogia lähtub sellest, et inimene on looduse võrdväärne ja võrdõiguslik osa. Mõistuskeskkonna arenedes areneb ja muutub ka inimene.

  • Tehnoökoloogia põhisisuks on ökonoomika ja ökoloogia selline ühendamine, et säiliks inimkonna jätkusuutlikkus.

Mõistuskeskkonna kujundamine toimub samm-sammult inimeste ja organisatsioonide (sealhulgas riikide) poolt, kes juhindudes tehnoökoloogia seisukohtadest lisavad looduslikule keskkonnale tehiselemente ja reguleerivad nende suhteid nii, et inimkond ta enda tegevuse tagajärjel ei hukkuks, vaid kestaks ja inimeste elukvaliteet võimaluste piires tõuseks.

Majandusteaduse rakendamiseks tehnoökoloogias on vaja esmalt välja selgitada majandusteaduse need osad, mis on rakendatavad keskkonnakasutuse, jätkusuutliku arengu ja noosfääri ökonoomika väljatöötamisel, ning vastava põhjendusega välja jätta need osad, mis seal rakendatavad ei ole. Seejärel on vaja edasi arendada majandusteaduse neid osi, mis on ettenähtud eesmärkidel kasutatavad, sealhulgas eriti neid suundi, mis võimaldavad hinnata majandusprotsesside efektiivsust ja neid protsesse optimeerida. Esimesed sammud selles suunas on tehtud autori poolt varasemates töödes ja on esitatud Euroülikooli õppematerjali „Tehnoökoloogia“ järgmistes peatükkides

  • Ettevõte ja ühiskond,
  • Ettevõtte majandusõpetus,
  • Tehnoökonoomika (reaalinvesteeringute ökonoomika) ning
  • Keskkonnaökonoomika ja jätkusuutliku areng (millest peaks tulevikus kujunema noosfääri ökonoomika).

Eriti tõstaks autor esile ettepanekud tehisvarade, loodusressursside ja sotsiaalsete hüviste ühtse majandusliku hindamise ning majandusprotsesside intensiivsuse ja efektiivsuse arvutusliku hindamise ja majandusprotsesside optimeerimise alal. Need võimaldavad viia üldistatud majandustegevuse efektiivsuse hindamise ja suurendamise võimalused põhimõtteliselt samale tasemele, nagu on termodünaamilise kasuteguri osa energeetikas. Nende tulemusteni jõudis autor 1980. aastatel tegeledes loodusvarade (täpsemini põhjavete) majandusliku hindamise ja selle tulemuste võimaliku kasutamise võimalustega. See oli nõukogude majanduse jaoks täiesti uudne ja võiks öelda revolutsiooniline teema, sest Marxi tööväärtuse teooria järgi loodusvaradel väärtust polnud. Selle temaatikaga tegeles suhteliselt väike Moskva ja Tallinna teadlaste rühm ning 1990. aastal kaitsesin sel alal doktoritöö Moskva Riiklikus ülikoolis.

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja siirdumist liberaalse turumajanduse teele näis paljudele ja ka autorile, et loodusvarade majandusliku hindamise temaatika on liigne – turg paneb loodusvarade hinnad palju lihtsamini paika ning nähtamatu käsi reguleerib loodusvarade kasutamist paremini kui kohmakas plaanimajandus. Ent peagi hakkas selguma, et liberaalses turumajanduses toimiv loodusvarade turumajanduslik hinnakujundus on lühinägelik, et majanduse isereguleerimine toimub eeskätt eraettevõtete püüete alusel saada võimalikult suurt ja kiiret kasumit, et protsesside kavandamine pikemaks ajaks ja nende juhtimine on liberaalse turumajanduse tingimustes tegelikult võimatu ning et tasulise looduskasutuse majandusmehhanismi reguleeriv toime on tagasihoidlik. Süsteem ei ole mõistuslikult juhitav ning see lähendab aina uusi ajahorisondil terendavaid hädasid ja katastroofe. Sellistes tingimustes said tollased tööd, täiendatud vahepealsete kogemustega ja uute teadmistega, aktuaalse eesmärgi ja sisu.

Tehnoökonoomika põhimõtete realiseerimine

Tehnoökonoomika põhimõtted ja jätkusuutliku arengu optimaalsed suunad jõuavad konstruktiivse teostuseni arengu pikaajalise kavandamise ja ruumilise planeerimise kaudu, seda nii kohalikul, regionaalsel ja ülemaalisel ning   perspektiivis ülemaailmsel tasandil. Liberaalne isearenev turumajandus arengu pikaajalist kavandamist ja kavade kindlat täitmist ei võimalda ning seetõttu ei ole suunatud arengu alusena sobiv. Ei sobi ka kõikehõlmav nõukogulik planeerimine, mis sulgeb isearenemise võimalused. Perspektiivne on piiratud turumajandus, kusjuures vajalike piirangute iseloom, korraldus ja ulatus vajavad põhjalikku läbitöötamist ja tõenäoliselt püsivat reguleerimist vastavalt iga maa ja rahvusvahelistele vajadusele. Nende arendamisel võivad toeks olla omaaegsed demokraatliku sotsialismi teoreetilised ja praktilised arendused, mis olid 60. aastatel aluseks Tšehhoslovakkia majandusmudeli väljatöötamisel ja Eestis IME kavandamisel.

Perspektiivsete strateegiate ja arengukavade realiseerimine ruumilise planeerimise teel koos kaasnevate ohtude ja keskkonnamõjude hindamisega on suur ja tähtis probleem, mis vajab eraldi lahendamist.

On saanud ka selgeks, et mõistuslik majandussüsteem saab toimida vaid stabiilse ülemaailmse rahandussüsteemi tingimustes. Sellise rahandussüsteemi loomine ja tõrketu toimimise tagamine peab olema riikide, rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide ja ÜRO esmane kohustus.

Kõikide nimetatud eelduste ja tingimuste täitmine, mis on vajalik inimkonna jätkusuutliku arengu tagamiseks, eeldab selget ja tõhusat ettevõtete ja organisatsioonide, sealhulgas avalike asutuste juhtimist. See on võimalik vaid nende juhtimises kvaliteedijuhtimise põhimõtete ja süsteemide rakendamise teel.  

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...
Newer posts →

ERK blogi postitused

  • Küsimused uuringu ja raamatu “Kasvu piirid” kohta 03/12/2022
  • Eesti riigi rohepöörde tegevuskava ja selle mõõdikud – K. Klaas, K. Oras 20/10/2022
  • Tallinna Energiapäev 2022 – Kasvu piirid 29/09/2022
  • Kodaniku enesemääramise õigusest – P. Tammert 28/09/2022
  • Vene-Ukraina sõja globaalsed poliitilised ja majanduslikud mõjud ning Ukraina ülesehitamise kava – Antsu + Alatalu 04/09/2022
  • Jeltsin tunnustas Eesti iseseisvust 21. augustil 1991 – I. Raig 21/08/2022
  • Hooaja alguse mõtteid. Suvi 2022 – T. Stewart 06/08/2022
  • Eesti haridus 21. sajandisse – P. Tammert 17/07/2022
  • ERK presidendiks valiti Ivar Raig 18/06/2022
  • Vaimsed ressursid – A. Sirendi 02/06/2022

Arhiiv:

EU Chapter

Website Built with WordPress.com.

  • Follow Following
    • Eesti Rooma Klubi
    • Join 83 other followers
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Eesti Rooma Klubi
    • Customize
    • Follow Following
    • Sign up
    • Log in
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar
 

Loading Comments...
 

You must be logged in to post a comment.

    %d bloggers like this: