• Eesti Rooma Klubi (ERK)
    • Eesti Rooma Klubi MTÜ Põhikiri
    • Presidendid
    • Liikmed
    • Liikmetele
  • CoR Raportid
    • Sinimajandus 2018
    • Come On! 2018
    • Seneca efekt 2017
    • Ugo Bardi 2014
    • 2052 (2012)
    • Valitsemise võimekus 2001
  • ERK hooajad
    • Hooaeg 2022
    • Hooaeg 2021
      • Rooma Klubist ja Eesti Tuleviku Kongressist. Eellugu – E. Terk
    • Hooaeg 2020
      • ERK Metsasümpoosion 2020
    • Hooaeg 2019
      • Aastaraamat ERKAR 2018/2019
      • Eesti 2035 – kas Eestil on tulevikku?
        • E. Terk: Eesti 2035 – mis toimub ja mida sellest arvata?
        • M. Gallagher: Estonia Should sell its people
        • J. Vilo: Teadus ja kõrgharidus 2019
        • Dr. Mardna: Kelle asi on tervisekassa?
      • Rooma Klubi – kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?
        • Miks Maa kliima soojeneb?
      • Rooma Klubi 50
    • Hooaeg 2018
    • Hooaeg 2017-2018
    • ERK hooaeg 2016-2017
    • Aasta lõpp 2014 Vene Teatris
  • Konverentsid
    • ERK aastakonverents 2019
    • Aastakonverents 2018
    • Aastalõpu kõnekoosolek 2017
    • Eesti Rooma Klubi avatud koosolek 2015
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2014 (videod)
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2011
    • Eesti Rooma Klubi konverents 2009
    • Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008
    • Rooma Klubi rahvuslike ühenduste Euroopa konverents 2008
    • Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents 2005
  • Kontakt
  • ERK blogi
    • ERK Uudiskirjad

Eesti Rooma Klubi

~ Estonian Association for the Club of Rome

Eesti Rooma Klubi

Tag Archives: haridus

OSKA raport 2018

05 Wednesday Sep 2018

Posted by Eesti Rooma Klubi in üldinfo, prognoos

≈ Leave a comment

Tags

haridus

Tutvustus 5. september 2018, Superministeeriumi saal

Uuringut OSKA tutvustasid haridusminister Mailis Reps ja uuringujuht Urve Mets. Uuringu meeskond oli 17 inimest, lisaks ministeeriumi ametnikud. Nimetati ka Andres Viiat, kes on end. SaarPoll töötaja. Pressiteade on leitav HM kodulehel.

Tutvustus kahes osas:
M. Reps – teadus ja arendus; U. Mets – kooliharidus.

OSKA on läbi aastate kestev tööjõu uuring. Ministri sõnul on koondatud väga korralikud andmed. Sel korral oli fookus haridusvaldkond. Küsiti ka nt, miks/ kuidas noor valib selle eriala. Kriitiline piir tööle asumisel on 3a, seega vaatab OSKA tööturul ette 8-9 aastat. oska_1

Teadus

Õpetamine on populaarne, eriti lasteaia õpetaja. Motivatsioon minna peale õpet erialasele tööle. Teaduse roll ühiskonnas on kõrge, teadustöötaja on usaldusväärne. Erinevus muust maailmast – teadlane ei ole tegev era- või avalikus sektoris. Teaduse ühendamine innovatsiooniga on väljakutse. Arendamisel on ettevõtluskoostöö, tulemusrahastamine ülikoolidega. Täheldati, et viimastel aastatel tunneb tulevane õpetaja ennast hästi, meie haridus on maailma tipus, vaat et parimgi. Täiendkoolitus on paranenudtäiskasvanute õppe osakaal on tõusnud, paranenud on individuaalõpe koolis ja lasteaia, õpetajate ootus on tugiisikute armee tugevnemine.

Continue reading →

59.424542 24.732039

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Kuhu lähed, Eesti ülikool? Ümarlaud 2011

27 Wednesday Dec 2017

Posted by Eesti Rooma Klubi in üldinfo, seminar

≈ Leave a comment

Tags

Eesti 2030, haridus, teadus

Eesti Rooma Klubi 2017/ 2018 hooaja üheks läbivaks teemaks, ja seda mitte esimest aastat, oli haridus. Eelnevatel aastatel on ERK püüdnud mõtestada kasvatust ning rõhutada pesahariduse olulisust, 2017 räägiti enim kõrgharidusest. Siinjuures on paslik mäletada möödunut.

1992 aastal kohtusid ajakirja Haridus toimetuse vestlusringis

  1. Ene Grauberg, akadeemia Nord asutaja ja rektor / TLÜ professor, Õigusakadeemia humanitaarteaduste keskuse juhataja
  2. Viive-Riina Ruus / TLÜ emeriitprofessor
  3. Peeter Kreitzberg, TLÜ kasvatusteaduste õppejõud
  4. Ülo Vooglaid, riigikogu liige ja
  5. Rein Vihalem, TÜ filosoofiaõppejõud

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Mõõtmis- ja hindamisihalus ei mõtesta inimest õigesti

26 Sunday Nov 2017

Posted by Eesti Rooma Klubi in meedia

≈ Leave a comment

Tags

haridus, Kuurme

Kaks naist Eesti Rooma Klubist – Kaja Kärner ja Tiiu Kuurme  kohtuvad saates Kajalood 25.novembril 2017. Kuula siit:

https://roomaklubi.files.wordpress.com/2017/11/tiiukuurme.mp3

tiiukuurmePost-post-modernistliku ajastuga tasapisi liituv uusliberaalsus pakub üha keerukamaks muutuvas maailmas lihtsaid lahendusi, must-valgeid valikuid, sunnib tegelema saja asjaga korraga ja röövib meilt süvenemisvõime ja keskendumisoskuse.
Teeb seda nii, et me ise ei märkagi.
Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme ei jäta ütlemata, kui näeb meie elukorralduses viga laita. Saates juurdleb ta pealiskaudsuse ja kõikelubatavuse pealetungi üle ning tuletab meelde, et kõige uuega ei ole vaja kaasa minna.

Kuulake, mõtelge ja kui olete järele mõelnud – ütelge.

* vt ka Teadus- ja arendustegematus. T. Stewart Õpetajatelehes, 2016 Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Paradigmavahetuse võimalikkusest kasvatusteadustes. V.-R. Ruus

10 Tuesday Oct 2017

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

haridus

Eesti Rooma Klubi Oktoobrikuu korraline ettekandekoosolek võttis arutleda hariduse, sh. hariduse Eestis läbi viimase 25 aasta. Ettekandega esines kasvatusteadlane Viive-Riina Ruus.  Koosolekul osales ja esines kommentaaridega ettekandele haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle ERK liikmelisus on peatatud seoses valitsusse kuulumisega. Koosoleku valmistas ette ja modereeris ERK liige Ene Grauberg.

Ettekandele esitas oma kommentaarid Ülo Vooglaid. Vaata neid SIIT.

E. Grauberg tutvustas artiklit, mis 25a tagasi vaagis sarnaseid küsimusi käesoleval koosolekul osalenute poolt. Millised on olnud saavutused hariduse suunamisel 25 jooksul? Uuri artiklit aastast 1992. Lisaks tasub uurida ideekavandit kongressile „KULTUUR-HARIDUS-KIRJAOSKUS“  2018. Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Tiiu Kuurme Repsi lävendi vastu

10 Sunday Sep 2017

Posted by Eesti Rooma Klubi in avaldus, meedia, prognoos

≈ 1 Comment

Tags

haridus, Kuurme

Eesti Rooma Klubi on aastaid püüdnud tuua mõistust ja mõistlikkust meie haridusse. Uued reformimise katsed nudivad seda aga vaatamata kõlavatele loosungitele (vt. SIIT) üha köndistunumaks. Kas nutitelefonid ja e-lahendused on ikka piisav kompensatsioon hooliva eestikeelse mõtestatud arengukeskkonna asemel? Kas PISA-prillid jäävadki tegelikkuse ohte varjutama?

Rooma Klubi ülesanne on vaagida erinevaid võimalikke tulevikustsenaariume ühe või teise tee valimisel. Ja siis need nähtavaks teha. Võimalik, et asjad poe ei head, ega halvad. Näitame lihtsalt, et “siis läheb nii”. Kui teame, siis on meie kohus sellest valjumalt rääkida. Kurdame, et teaduspõhine Eesti on kadunud. Kes selle tagasi peaks tooma? Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Uusliberalismist ülikoolides. T. Kuurme

24 Friday Mar 2017

Posted by Eesti Rooma Klubi in konverents

≈ 1 Comment

Tags

haridus, Kuurme

Esinemine paneelis “Uusliberalism kõrghariduses”, ESAK10

Keel, milles räägitakse kõrgharidusest, on palju muutunud. Tänased märksõnad nii hariduses kui kõrghariduses kõlavad varasemast erinevalt: standardiseerimine, mõõdikud, plaanipärasus, võrgustumine, soorituskesksus, konkurents, kvaliteet, kontroll, projektipõhisus, meetodid, lisandunud on digipööre. See pole enam vaimsust ja haridust esindav, vaid toodangut andva asutuse sõnavara. Soome uurijad on öelnud: Ameerika ülikoolid on muutunud uurimistehasteks, kus haridus saab toodanguks ja kaubaks, õpetajad on koolitustoodete tootjad ja üliõpilastest saanud tarbijad.

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Eesti Rooma Klubi vaade harituse kujunemisele

19 Saturday Dec 2015

Posted by Eesti Rooma Klubi in avaldus

≈ 1 Comment

Tags

haridus, valitsemine

Eesti Rooma Klubi, mitmetel istungitel arutanud ja ära kuulanud eksperdid, on konsensuslikult jõudnud järeldusele paljude arengutendentside tagajärgede võimalikkusest järgmise 10-15 aasta jooksul.

father-sonLapsepõlv – aeg, mil isiksus kujuneb kodu kõlbelise kasvatuse mikrokliimas, näitab lühenemise märke. Koos perekonna mõju vähenemisega laieneb ohtliku tendentsina aina nooremate laste antisotsiaalne käitumine ja kontrollile allumatu vägivallatsemine. Kui see tendents jätkub, põrkume juba lähima aastakümne jooksul noore põlvkonnaga, kellega üldhariduslik koolisüsteem ei suuda toime tulla ning koolitee katkestajate ja tööpelgurite hulk kasvab ning kuritegeliku käitumisega noorte vaoshoidmisele peab ühiskond ettearvamatult palju panustama.

Teisalt on koolieelse kasvatuse problemaatika pudelikaelaks lapsevanemate oskamatus ja suutmatus lapsi kasvatada. Kui me ei suuda praeguse õpetamis- ja kasvatustegevuse kõrvale käivitada ka lastevanemate õpetamise ja kriisiolukorras kiiresti kättesaadavat nõuande- ja abisüsteemi, ei tule hilisem õppe- ja kasvatussüsteem enam noore põlvkonna pahelise käitumisega toime. Seni on lasteaed kui kasvatusinstitutsioon toetanud just kodust kasvatust ja lapsevanemaid. Koos püüdega lähendada lasteaiakasvatust didaktilisele algharidusele lüheneb laste kõlbelise kujunemise aeg veelgi.

Kooli väärtuskasvatuse valdavaks aluseks on saanud nõue, et laps peab kasvama seaduskuulekaks kodanikuks. Kõlbeliste inimväärtuste kujundamisele koolide alusdokumentides ja õppekavades olulist tähelepanu ei pöörata. Senine koolihariduse ja kasvatuse paradigma, et laps peab täiskasvanuna saama kõlbeliselt otsustavaks ja oma otsustustes vabaks ning sellest sõltuvalt ka vastutusvõimelisemaks, näitab hääbumise märke. Selle tendentsi süvenemine eeldab rohkem mugandunumaid ja oma arvamust mitte omavaid lapsi. Tugeva kriitikavõimega ja ennast kehtestava identiteediga lapsed satuvad aga senisest rohkem konfliktsituatsioonidesse ja neid võib kool hakata käsitlema kui käitumishälvikuid. Jätkusuutmatust keskharidusest on saanud tupikharidus ja see on haridusmääratlustes taandunud põhihariduse tasemele. See suurendab tööpuudust ja lootusetust.

Võib prognoosida, et 10-15 aasta pärast on ühiskond sedavõrd mõjutatav, et kaasamisdemokraatiast võib saada vaid demagoogiline võte turumajanduslike vajaduste kehtestamiseks. Haridusest võib saada korruptiivsel turul müüdav ja ostetav kaup. Ühiskond kihistub vähesteks otsustajateks püramiidi tipus ja mõjutatavaks massiks aluspõhjas.

Turumajandusliku elukäsituse invasiooni haridusse toetavad ka tehnokraatia areng, formaal-bürokraatliku karjääriõpetuse idealiseerimine ja harituse allutamine majandusele ja ainelisele edukusele. On võimalik, et ühiskonnas hakkab veelgi võimukamalt prevaleerima arusaam, et mitte vajadused ei eelda vahendeid, vaid et võimalused dikteerivad valikuvabadused hariduses, meditsiinis ja kultuuris.

Praeguste kõrgkoolide nime all tegutsevate koolide õppekavade paljusus ja ainepunktide sisu erinevus on diskrediteerinud mõistet „kõrgharidus“. Sellele on kaasa aidanud ka ebaefektiivseks osutunud Bologna süsteemi juurutamine. Intellektuaalselt tasemelt ei saa võrrelda endisaegse 5-6 õppeaastase ülikooli diplomiga ja praeguse 3 aastase bakalaureuse kraadiga lõpetanu taset. Avalikkus, tööturg ja ka statistika neil vahet ei tee. Tõenäoliselt tekivad hoopis enam diferentseerunud ülikoolid ja mõiste „kõrgharidus“ asemel hakatakse kasutama ja ka sisuliselt eristama mõisteid „bakalaureusekraad … ülikoolist“ ja „magistrikraad … ülikoolist“, „doktorikraad … ülikoolist“.

maxresdefaultOn loogiline prognoosida, et ametnike tööturul saab „õigete paberite“ olemasolu üha määravamaks ja tarkade spetsialistide konkurentsivõime langeb. Võib tekkida ülikooliharidusega „uuslumpen“.

Kogu koolitus- ja haridussüsteemi on koos globaliseerumisega üha enam standardiseeritud vastavaks ülemaailmsetele normidele. Selle tulemusena ei suuda rahvuslikud haridustraditsioonid, nende hapraks muutunud rahvuslik sisu ega emakeelne koolitus varsti enam taasluua piisavalt tugevat rahvuslikku intelligentsi ja lõppkokkuvõttes satub ohtu Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulas sätestatud Eesti riigina eksisteerimise eeltingimus – tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

 

Eesti Rooma Klubi juhatus,

  1. detsembril 2015

Kuula ka: Soomere. Teaduse rahastamine ei meenuta arenenud riigi sihipärast toimimist

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...
← Older posts
Newer posts →

ERK blogi postitused

  • Kolmas maailmasõda – käes või tulemas? – T. Alatalu 09/05/2022
  • Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“. ERK seisukohti 05/05/2022
  • Märtsisümpoosion – Energia teekaart 2021-2031-2040 07/03/2022
  • Pikaajalised muutused eesti ilmastiku sesoonsuses 07/02/2022
  • ERK Uudiskirjad 30/01/2022
  • Kas loodusel on Eestis hääl? – T. Trapido 19/01/2022
  • Glasgow – viimane päästerõngas? – A. Anger vs T. Trapido 20/12/2021
  • Kes ma olen? Ma olen Narva eesti keele õpetaja 08/12/2021
  • Rahvusvaheline keskkonnakonverents „Elurikkus ja kliima muutuvas maailmas“ – J. Telgmaa 04/11/2021
  • Memorandum GreenEst Summit 2021 kohta – I. Raig 28/10/2021

Arhiiv:

KUI SA EI ELA TALLINNAS, tea, et meil on esindajad Tartus ja Saaremaal, Jõgeval, Soomes, UKs, USAs ja Elvas. Aasta 2021 on Rooma Klubile häälekas. Iga kajahääl on vajalik!

ERK e-pood

/**/

Website Built with WordPress.com.

  • Follow Following
    • Eesti Rooma Klubi
    • Join 1,129 other followers
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Eesti Rooma Klubi
    • Customize
    • Follow Following
    • Sign up
    • Log in
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar
 

Loading Comments...
 

You must be logged in to post a comment.

    loading Cancel
    Post was not sent - check your email addresses!
    Email check failed, please try again
    Sorry, your blog cannot share posts by email.
    %d bloggers like this: