Tag Archives: Rooma Klubi

Eestil nüüd Rooma Klubi auliige!

29 Reede juuni 2018

Posted by in üldinfo, tunnustus

≈ 1 kommentaar

Sildid

,

Praegused trendid ei taga jätkumist. Need muudavad “täis saanud” maailma ohtlikult haavatavaks. Meie majanduskasvu paradigma vajab tugevat remonti. Me vajame uut valgustatust kogu maailmale. 50 logo

Eesti Rooma Klubi on tegutsenud juba 17 aastat. Vapralt on püütud hoida ja edendada ideid, mille on ellu kutsunud Maailma värvikamatest mõtlejatest koosnev rahvusvaheline kogu – Rooma Klubi. Väikese Eesti Rooma Klubi rahvuslik ühendus ei ole aga sellel mõtlejate kaardil sugugi silmapaistmatu olnud – just viimastel aastatel elavnenud tegevust on märgatud ka suures Klubis, meie liikmete töid on avaldatud regulaarselt Rooma Klubi väljaannetes ja meie ettepanekud on leidnud tõsist kaalumist.

28 juunil 2018 on Rooma Klubi edastanud Eesti Rooma Klubile järgmise sisuga kirja:

Kaas-presidendid:
Ernst von Weizsäcker
Anders Wijkman

A. Tarand

A. Tarand

Dr. Andres Tarand
Eesti Rooma Klubi

Kutse liituda Rooma Klubiga

Lugupeetud Dr. Tarand,

Peale meie Täitevkomitee liikmete poolt läbi viidud valimisi on meil heameel võimaluse üle kutsuda Teid Rooma Klubi auliikmeks, so kuuluvaks umb 100 maailma silmapaistvama inimese hulka.

Valituks osutusite just Teie mitte ainult Teie silmapaistvate saavutuste tõttu, Teie reputatsiooni ja intellektuaalse teravuse tõttu, vaid selle tõttu, et me usume, et Te suudate täita Klubis väärtuslikku ja aktiivset osa.

Klubi tähistab sel aastal oma 50. aastapäeva. Juubeli kulminatsiooniks saab oktoobris Roomas toimuv konverents. Selle raames on ette valmistatud Rooma Klubi uus raport „Come On!“ (e.k. Ole nüüd!) – kapitalismist, lühiajalisusest, populatsioonis ja planeedi hävitamisest, mille kaasautorid on selle kirja saatjad ja mille autoriteks on rohkem kui kolmkümmend Rooma Klubi liiget. Mingis mõttes on see järg kunagisele raportile „Limits to Growth” (e.k. Kasvu piirid). On aga tulnud aeg tegelda uute väljakutsetega, sh kliimamuutused, vastutustundetud finantsturud, digimajandus ja teised häirivad tehnoloogilised trendid, kasvavalt moonutatud jaotused sissetulekutes ja omamises ning demokraatia kriis. Lisaks sellele paneme me küsimärgi ka “Sustainable Development Goals” (e.k. säästva arengu eesmärkide) kohale. Mitte eesmärkidele endile – need on väärtuslikud. Pigem sellele, kas need on saavutatavad tänaste poliitikate ja mõtlemismudelite abil. Meie hinnangul on keskkonda puudutavatel eesmärkidel oht puruneda tavapäraste kasvupoliitikate tõttu.

Me elame maailmas, mis on „täis saanud“ – meid on ligi kaheksa miljardit inimest. Meie mõtlemine, religioonid ja meie majandusdoktriinid on pärit ajast, kui maailm oli “tühi”, st ajast, mil maailma elanikkond kõikus ühe ja kahe miljardi vahel. Praegused trendid ei taga jätkumist. Need muudavad “täis saanud” maailma ohtlikult haavatavaks. Meie majanduskasvu paradigma vajab tugevat remonti. Me vajame uut valgustatust kogu maailmale.

Tasakaalu võib tagada uue valgustatuse kese – tasakaalu inimeste ja looduse vahel, lühiajalise ja kestva vahel, turu jõudude ja reegleid kehtestava riigi vahel, isikliku tarbimise ja avalike teenuste vahel, õigluse ja tipptasemel soorituse vahel, kiiruse ja stabiilsuse vahel.

…

Liikme staatus kehtib viis aastat, kuigi seda võib uuendada Täitevkomitee.

Loodame siiralt, et Te võtate kutse vastu ning tervitame Teid Klubi liikmete hulgas.

Parimate soovidega,

signad

(Ernst von Weizsäcker)                 (Anders Wijkman)

The Club of Rome

Lagerhausstrasse 9, 8400 Winterthur,  Switzerland

Tel.: 00-41-(0)52-244-0808,  info@clubofrome.org,  http://www.clubofrome.org

*kirja originaali inglise keeles näete SIIT

Rooma Klubi Põhikirja leiate SIIT

Rooma Klubi AULIIKMED

 

Tere tulemast ERK 2018!

23 Laupäev dets. 2017

Posted by in üldinfo, meedia

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Horisont 34 2018.01.25Mai – plaaniline kõnekoosolek 8. mail toob kuulajateni ERK värske liikme Ragnar Viir’i selgituse sellest, kuidas tool tapab. Uue hooaja fookuseks saab hariduse, eriti kõrghariduse analüüs. Kohtume juba septembris! Koduleht ei maga aga ka suvel. Jääge meiega…

Aprill – Rooma Klubi oli kandvaks jõuks 1988.a. Loomeliitude- ehk Aprillipleenumi 30. aastapäeva tähistamisel Riigikogus.

Märts – klubi EW100 koosoleku kajastus jõudis televisiooni. ERK liikmed on võtnud sõna (vähemalt) viies avalikus arvamusgrupis rahvastikukriisi teemal.

Veebruar – Ü. Vooglaid rääkis Tallinna TVs vaesusest ja selle põhjustest.

Jaanuar – Eesti Rooma Klubi kolm juhti – A. Tarand, Ü. Vooglaid ja J. Telgmaa on kutsutud TTVs Horisonti laiendama.

A. Tarand rääkis Klubist ja veest Vikerraadios


Detsember 2017 – saates Horisont räägib Eesti Rooma Klubist Arvi Hamburg.

Suur Rooma Klubi saab sel aastal 50-aastaseks. Sellega seotut leia uudiskirjast    COR 50. Klubi ajalugu siin. Märtsi uudiskirjas ka Eesti Rooma Klubi. Märtsi kuukiri ütleb muhulgas:

Ernst Ulrich von Weizsäcker, Co-President of the Club of Rome will present 
the recent Report to the Club of Rome "Wir sind dran. Was wir ändern müssen,
wenn wir bleiben wollen. Eine neue Aufklärung für eine volle Welt". 
Current worldwide trends are not sustainable. 
The Club of Rome's warnings published in the book Limits to Growth are still
valid. Remedies that are acceptable for the great majority tend to make 
things worse. We seem to be in a philosophical crisis. Pope Francis says it 
clearly: our common home is in deadly danger. Analyzing the philosophical 
crisis, the book comes to the conclusion that the world may need a "new 
enlightenment"; one that is not based solely on doctrine, but instead 
addresses a balance between humans and nature, as well as a balance between 
markets and the state, and the short versus long term. To do this we need to
leave behind working in "silos" in favor of a more systemic approach that 
will require us to rethink the organization of science and education. 
Co-ordinates of the event:
March 28th, 19.30 (open at 18.30 Uhr)

tih 2

Vesi, rahu ja ERK – Eesti Rooma Klubi lahkuva presidendi A. Tarandi kokkuvõte ettekandest ERK aastakoosolekul 2017. Pisut ka Klubi ülesannetest ja rollist. Lõpus seisukohad Rail Balticu kohta. 

* ülal olev paepanga pilt Paevana R. Einasto

ERK liige Ando Leps CoR üleilmses uudiskirjas

30 Neljapäev juuni 2016

Posted by in Euroopa Grupp, meedia, tunnustus

≈ 1 kommentaar

Sildid

, , , ,

Congrats! This is the fifth article from A. Leps in the CoR newsletter.

Õnnitleme!

Eesti Rooma Klubi liikme
Ando Lepsi artikkel
“Dialectical logic for application in legislative acts, in particular criminal legislation“
on ära toodud üleilmses Rooma Klubi uudiskirjas

andolepsArtikkel on viies A. Lepsi artikkel selles väljaandes.

Rooma klubi uudiskirja näete >> SIIT

Ando Lepsilt ilmunud trükiseid näed >> SIIT

*Eesti Vabariigi ajal ilmunud artikleid /
articles from Ando Leps in (independent) Estonian Republic*

The Aurelio Peccei Lectures & Dialogues / 96th lecture

09 Laupäev apr. 2016

Posted by in Euroopa Grupp, klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , ,

The Aurelio Peccei Lectures & Dialogues / 96th LECTURE

Inquiries on the Challenges of the 21st Century
Tuesday 12 April 2016 at Royal Academy of Belgium

THE NEW ECONOMIC MODEL:
CIRCULAR ECONOMY AND DECOUPLING

Janez PotočnikDr. Janez Potočnik

Co-chair International Resource Panel (UNEP)
Former EU Commissioner for the Environment

Resource constraints, as well as increasing volumes of waste and pollution, are likely to become additional threats to welfare, well-being and a sustainable future for the Earth.

They affect the economy, business, profits and – in the end – also the consumers. It is becoming obvious that we urgently need a new economic model. This means decoupling, a transition to an inclusive and circular economy.

The circular economy is an industrial system that is restorative by intention and design. Rather than discarding products before their value is fully utilized, they should be re-used. Currently only a very small percentage of the original product value is recovered after use.

So far, studies on the circular economy focused primarily on the business case for enhanced resource efficiency. A broader perspective, including the social benefits by moving from a linear to a circular economy is needed.

Dr. Janez Potočnik, former member of the European Commission (2004-2014), shared facts and thoughts about the way forward. He is Co-chair of the International Resource Panel, a unique science-policy interface on sustainable use of natural resources.

*Please see the presentation of Dr. Potočnik >>HERE.

**Dr. Potočnik’u ettekande slaidid on leiatavad >>SIIN.

This slideshow requires JavaScript.

♥ thank you for your contribution, Mr.Folkert Herlyn ♥

[A study report “The Circular Economy and Benefits for Society” by Anders Wijkman, Co-president of the Club of Rome, and Kristian Skånberg, was offered to the participants. Please get your copy from the ERK office.]

The lectures are delivered by distinguished expert speakers with various backgrounds. They are followed by a dialogue with the audience.

The cycle of lectures is named after Aurelio Peccei (1908-1984),
co-founder of The Club of Rome in 1968.

Klõpsa: värske Tsirkulaarmajanduse uuring

Märkusi planeeringu „Eesti 2030+“ kohta. E. Väärtnõu

04 Pühapäev märts 2012

Posted by in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , ,

Planeering “Eesti 2030+”

(algatatud VV korraldusega nr 32, 04.02.2010):

Siseministeeriumi koostatud, ning ministeeriumitele, maavalitsustele ja omavalitsusliitudele kooskõlastamiseks saadetud planeeringus „Eesti 2030+“ (edaspidi „planeering“) määratletakse riigi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted.

Töö sisuks on anda ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks.

Dokumenti ja selle seletusi vt siit:
1) Eesti 2030+ tekst
2) Planeeringu koduleht
3) ametlik publikatsioon
4) E2030+ projektijuhi Kaur Lass ettekanne 2012 planeeringu võimalikest mõjudest

Märkusi planeeringu „Eesti 2030+“ kohta.
E. Väärtnõu, Eesti Rooma Klubi liige

Planeering nimetab (Sissejuhatus, lg 7), et koostamisel oli oluliseks fooniks ka strateegia „Säästev Eesti 21“. Teame, et selles on seatud Eesti arengu 4 peaeesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal.

Seega Eesti 2030 sisuks on seatud „anda ruumilised alused“ ainult teatud osale riigi arengueesmärkidesse puutuvast väliskeskkonnast. Jääb teadmata, missuguses dokumendis võib leida ruumilised alused ülejäänud SE-21 arengueesmärkidele.

Planväärtnõu 2eeringud peaks realiseerima valdkondade arengukavadega paika pandud objektide, rajatiste, taristute paiknemise. Jääb teadmata, missugused VValitsuse 13.02.2005 määruse „Strateegiliste arengukavade…koostamise, …elluviimise…kord“ järgi koostatud valdkondade (Statistikaameti eristab majanduse, keskkonna, rahvastiku ja sotsiaalelu valdkonnad) arengukavad on käesolevale planeeringule aluseks.

Planeeringus on esitatud rida riigi arengut mõjustavaid tulevikusuundumusi, Euroopa Liidu mõjusid ning trendide mõjusid Eesti ruumstruktuurile, kuid ei leidu ühtegi viidet neid väidetavaid mõjusid tõestanud uuringutele või autoriteetsetele kirjandusallikatele.

Planeering peaks kajastama ka olulise ruumilise mõjuga objektide ning riiklikult tähtsate objektide paigutust juba nende transpordivoogude, keskkonnamõju, tööjõuvajaduse tõttu.

Planeeringus on esitatud visioon Eesti 2030: peamine arengueesmärk järgnevail aastail on tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas,… luues selleks vajalikud tingimused.

Ning p.3.3. (1) ütleb, et inimese põhilised vajadused, mis asustuse …kujunemist mõjutavad, on seotud elukoha, töökoha, hariduse, teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavusega. Töös käsitletakse pikemalt asustuse, transpordiühenduste, tehniliste taristute ja rohevõrgustike arendamist, aga ülalnimetatud põhiliste vajaduste tagamiseks nähakse tegevuskavas 3. eesmärgina ette ainult ühistranspordi optimeerimise kava välja töötamist (? ), mis minu arvates ei ole piisav ega ka ei realiseeru.

Siin eeldatakse ju, et miskipärast tekib (kes tekitab, missuguse hinnaga kasutajale ?) nii suure sageduse ja võimekusega ühistranspordivõrk (ilmselt bussiliinidest), et eluks vajalikud teenused saavad kättesaadavaks kõigile seal, kus need teenused iseenesest on tekkinud ja nad ei peagi olema kättesaadavad tarbija elukohas.

Eks alternatiiviks võiks ju teoreetiliselt olla kiire ja tihe reisijatevedu väikeste raudteebussidega kõigil Tallinnast lähtuvail olemasolevatel radiaalliinidel – Narva, Tartusse ja Valka, Võrusse, Viljandisse, Pärnusse ja Haapsallu. Siis võiks arendada elanike põhilisi vajadusi (mis ülalpool loetletud) rahuldavad teenused piki raudteeliine, kuna seal ju liiguvad teenuste tarbijad ja väita, et elanike põhilised vajadused saavad rahuldatud, ehkki mitte nende elukohas. Kuid ma pean sellise arengu realiseerumist ebareaalseks. Ja paljud praegused väikesed nn. tõmbekeskused jääks ikkagi neist raudtee-teenuste liinidest kõrvale.

 

Minu arvamus on:

Esiteks – seda planeeringut ei tohiks kinnitada ilma teiste valdkondade üleriigiliste planeeringutega koosmõju vaatamata – kooskõlastamata.

Teiseks, et kõne all olevas planeeringus peaks tema visiooni – tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas – tagamiseks käsitlema lisaks asustusele, transpordiühendustele, taristutele ja rohevõrgule ka alljärgnevaid maapiirkondades põhilisi elamisvajadusi (viidatud planeeringu p.3.3. (1)) tagavaid üleriigilisi võrke: koolivõrk, tervishoiuteenuste võrk, postiteenuste võrk, maakaupluste võrk, pangapunktide võrk, jäätmepunktide võrk, raamatukogude võrk, kultuurimajade võrk, spordibaaside võrk, .riigimajade (s.o. riigiteenuste saamise) võrk

Kolmandaks – ma ei pea rahuldavaks kavandada tulevikku isegi visiooni tasemel ja –täpsusega, mööda vaadates juba seadusandja poolt heaks kiidetud riigi arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärkidest. Pean planeeringule seatud tegevusala – ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks – täiesti puudulikuks. Seega kooskõlastamisel olev planeeringu tekst vajab olulist täiendamist sisuliselt.

Neljandaks – millega on põhjendatud nii kaugele (kuni 2030.a.) ulatuv planeerimine olukorras, kus nii maailmas kui Eestis on olukord igas valdkonnas – keskkond, majandus, poliitika jne. – kiiresti muutuv? Praegused pikaajalised prognoosid jäävad suuresti laest võetuiks ja sellega kasututeks. Tuleks kaaluda reaalsemat planeerimisperioodi, nt. kuni 2020.a.

Lisaks, on olemas ka Siseministeeriumi koostatud Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a., millele selles töös viidatud ei ole.

Eino Väärtnõu,

04.03.2012

Tulemus:

Vaata k “Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030″

Tarand presidendiks

28 Esmaspäev nov. 2011

Posted by in üldinfo

≈ Lisa kommentaar

Sildid

,

EESTI ROOMA KLUBI ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

28. novembril 2011,
Tallinnas Euroakadeemia ruumides

Eesti Rooma Klubi üldkoosolek otsustab:

  1. Võtta teadmiseks ja kinnitada Presidendi esitatud tegevusaruanne
  1. Valida ERK Presidendiks Andres TARAND tarand 1
  1. Valida ERK juhatusse:
  • Hardo Aasmäe
  • Ene Grauberg
  • Ülo Kaevats
  • Anti Liiv
  • Indrek Toome
  • Ülo Vooglaid
  1. Juhatusel analüüsida aastakoosolekul avaldatud mõtteid ERK toimimise sisu ja vormide kohta, mille põhjal kujundada edasine tegevus. Oluline on avalikkuse teavitamine.

Koosoleku juhataja:   I. TOOME

EESTI ROOMA KLUBI JÄTKAB UUE PRESIDENDIGA

Eesti Rooma Klubi pressiteade

 

Oma korralise üldkoosoleku pidas Eesti Rooma Klubi.

Kuulati akadeemik Jüri Martini ettekannet “Keskkonnapoliitikast kodus ja globaalselt”. Vaata ettekande slaide SIIT <<<

Järgnenud diskussioon keskendus:

  • keskkonnateadlikkusele kui võtmefaktorile maailma hoidmises,
  • võimalikele alternatiividele fossiiltoormel põhinevale energeetikale, kus otsustavaks on aine- ja energiavood, mida aga piisavalt ei analüüsita,
  • Euroopa Liidu ja Eesti konkurentsivõimele karmistuvate keskkonnastandardite tingimusis,
  • vajadusele ja võimalustele keskkonda mõjutavaid protsesse üleilmselt kontrolli alla võtta,
  • looduskeskkonna suhestamisele teiste (majandus- vaimse, tehis-jt.) keskkondadega,
  • antud valdkonna metodoloogiaküsimustele
  • ettekanne – Mati Hint
    “Eesti Rooma Klubi peab sekkuma ühiskonna eetilisse kriisi”

 

Aruandekõnega esines ERK president Jüri KANN >>

ERK tegevust Jüri KANNi juhtimisel hinnati positiivseks. Leiti, et oma missioonist, Eesti olukorrast ja liikmeskonna potentsiaalist tulenevalt peab ERK teavitama avalikkust eelkõige ebasoodsatest arengutest ja mõjutama järjekindlalt ja tungivalt, nii et sõnum kohale jõuaks, otsusetegijaid silmas pidama kaugemaid, Eesti jätkusuutlikkust tagavaid eesmärke.

 

  1. november 2011

Täiendav teave: J. Telgmaa, 5117041

 

ERK asutati 9. jaanuaril 2001. Praegu kuulub sinna 56 väljapaistvat teadlast, majandus- ja ühiskonnategelast. ERK on 2002. a. Rooma Klubi Täitevkomitee poolt tunnustatud Eesti rahvuslik ühendus RK ülemaailmses võrgustikus.

Pressiteade Põhiseaduse teemal

01 Kolmapäev dets. 2010

Posted by in avaldus

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Eesti Rooma Klubi: PRESSITEADE

  1. detsembril 2010

Eesti Rooma Klubi 29. novembri 2010. aasta ettekandekoosoleku teemaks oli Eesti Vabariigi Põhiseadus – milline on kiiruga koostatud kirjasõna juriidiline kvaliteet, milline on suhe selles kajastust leidnud aadete ja normide ning reaalse elu vahel, kuivõrd hõlmab see alates vastuvõtmisest 28. juunil 1992 meie elus toimunud väga suuri muutusi, milline on selle vastavus tuleviku vajadustele.

Nii õigusteadlase Ando LEPSi ettekandes kui ka järgnenud arutelus osutati mitmele puhtvormilisele ebakohale, kuid enim muret teeb harmoonia puudumine reaalse elukorralduse ja Põhiseaduses väljendatud aadete vahel. Kõige häirivam on lõhe kodanike ja ühiskondlike institutsioonide vahel, iseäranis aga võimustruktuuride mittehaakuvus.

Koosolek tõdes varjamatu häirega, et viimasel aastakümnel toimunud lõimumine välismaailmaga on tekitanud olukorra, kus Põhiseaduse paljudki sätted ei sobitu hästi reaalsusesse. Kõige pakilisemad probleemid joonistuvad välja seonduvalt Euroopa Liidu ja euroalaga. Tekkinud formaaljuriidilised konfliktid suurendavad veelgi rahva võõrandumist mitte ainult seadusetähest, vaid ka tegelikust, demokraatlikust võimukehtestamisest üldse, paisutavad umbusku ja halvavad teotahet tõelise riigijuhtimise edenemisel Eesti hüvangu ja heaolu eesmärgil.

Ühtlasi märgiti, et tänane kriis ei tulene kehtiva Põhiseaduse olemusest ega vormist. Selle põhjused on peamiselt siseriiklikud ja aastatega kumuleerunud – ideoloogiline nõrkus ning vohav ebapädevus ja vastutamatus nii otsustajate kui ka täidesaatjate ringis.

Koosolekul kõnelnute üsana üksmeelne arvamus oli, et inimeste maailma eksistents on enim tingitud sootsiumi tavade, heakommete ja kõlbluse hoidmise, säilimise ja edasikandumise kaudu, mitte üksnes pelgalt seadustähe tihtipeale formaalsete nõuete järgimise abil. Seadus on selles osas ikkagi vormi ja teenindaja rollis ühiskonna edenemise keerukais staadiumeis. Kuid järeleandmine seadusesätete täpsuse ja korrektsuse vallas viib paratamatult ka kõlbelisele ja tavamõistusliku ellusuhtumise kriisile ühiskonnas. Seadusesätted, kaasaarvatud Põhiseadus, ei tohi jääda jalgu ei kõlblusele ega rahva ootusile humaanse ja aruka ühiskonna võimalikusse.

Eesti Rooma Klubi leiab, et kehtiva Põhiseaduse muutmine, täiendamine, parandamine on tingimata vajalik, kuna adekvaatsem, enam tulevikku suunatud Põhiseadus soodustaks Eesti riigi kujunemist paremini rahva ootustele vastavaks. Kui suurema vastuolu ilmnedes Põhiseaduse ja olemasoleva või tulevase edenemise vahel kerkib vajadus koostada uus Põhiseadus, siis tuleb seda ka teha.

Täiendav teave: P. Kelder

  1. Telgmaa, ERK peasekretär