Tag Archives: Rooma Klubi

Märkusi planeeringu „Eesti 2030+“ kohta. E. Väärtnõu

04 Pühapäev märts 2012

Posted by in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , , , ,

Planeering “Eesti 2030+”

(algatatud VV korraldusega nr 32, 04.02.2010):

Siseministeeriumi koostatud, ning ministeeriumitele, maavalitsustele ja omavalitsusliitudele kooskõlastamiseks saadetud planeeringus „Eesti 2030+“ (edaspidi „planeering“) määratletakse riigi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted.

Töö sisuks on anda ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks.

Dokumenti ja selle seletusi vt siit:
1) Eesti 2030+ tekst
2) Planeeringu koduleht
3) ametlik publikatsioon
4) E2030+ projektijuhi Kaur Lass ettekanne 2012 planeeringu võimalikest mõjudest

Märkusi planeeringu „Eesti 2030+“ kohta.
E. Väärtnõu, Eesti Rooma Klubi liige

Planeering nimetab (Sissejuhatus, lg 7), et koostamisel oli oluliseks fooniks ka strateegia „Säästev Eesti 21“. Teame, et selles on seatud Eesti arengu 4 peaeesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal.

Seega Eesti 2030 sisuks on seatud „anda ruumilised alused“ ainult teatud osale riigi arengueesmärkidesse puutuvast väliskeskkonnast. Jääb teadmata, missuguses dokumendis võib leida ruumilised alused ülejäänud SE-21 arengueesmärkidele.

Planväärtnõu 2eeringud peaks realiseerima valdkondade arengukavadega paika pandud objektide, rajatiste, taristute paiknemise. Jääb teadmata, missugused VValitsuse 13.02.2005 määruse „Strateegiliste arengukavade…koostamise, …elluviimise…kord“ järgi koostatud valdkondade (Statistikaameti eristab majanduse, keskkonna, rahvastiku ja sotsiaalelu valdkonnad) arengukavad on käesolevale planeeringule aluseks.

Planeeringus on esitatud rida riigi arengut mõjustavaid tulevikusuundumusi, Euroopa Liidu mõjusid ning trendide mõjusid Eesti ruumstruktuurile, kuid ei leidu ühtegi viidet neid väidetavaid mõjusid tõestanud uuringutele või autoriteetsetele kirjandusallikatele.

Planeering peaks kajastama ka olulise ruumilise mõjuga objektide ning riiklikult tähtsate objektide paigutust juba nende transpordivoogude, keskkonnamõju, tööjõuvajaduse tõttu.

Planeeringus on esitatud visioon Eesti 2030: peamine arengueesmärk järgnevail aastail on tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas,… luues selleks vajalikud tingimused.

Ning p.3.3. (1) ütleb, et inimese põhilised vajadused, mis asustuse …kujunemist mõjutavad, on seotud elukoha, töökoha, hariduse, teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavusega. Töös käsitletakse pikemalt asustuse, transpordiühenduste, tehniliste taristute ja rohevõrgustike arendamist, aga ülalnimetatud põhiliste vajaduste tagamiseks nähakse tegevuskavas 3. eesmärgina ette ainult ühistranspordi optimeerimise kava välja töötamist (? ), mis minu arvates ei ole piisav ega ka ei realiseeru.

Siin eeldatakse ju, et miskipärast tekib (kes tekitab, missuguse hinnaga kasutajale ?) nii suure sageduse ja võimekusega ühistranspordivõrk (ilmselt bussiliinidest), et eluks vajalikud teenused saavad kättesaadavaks kõigile seal, kus need teenused iseenesest on tekkinud ja nad ei peagi olema kättesaadavad tarbija elukohas.

Eks alternatiiviks võiks ju teoreetiliselt olla kiire ja tihe reisijatevedu väikeste raudteebussidega kõigil Tallinnast lähtuvail olemasolevatel radiaalliinidel – Narva, Tartusse ja Valka, Võrusse, Viljandisse, Pärnusse ja Haapsallu. Siis võiks arendada elanike põhilisi vajadusi (mis ülalpool loetletud) rahuldavad teenused piki raudteeliine, kuna seal ju liiguvad teenuste tarbijad ja väita, et elanike põhilised vajadused saavad rahuldatud, ehkki mitte nende elukohas. Kuid ma pean sellise arengu realiseerumist ebareaalseks. Ja paljud praegused väikesed nn. tõmbekeskused jääks ikkagi neist raudtee-teenuste liinidest kõrvale.

 

Minu arvamus on:

Esiteks – seda planeeringut ei tohiks kinnitada ilma teiste valdkondade üleriigiliste planeeringutega koosmõju vaatamata – kooskõlastamata.

Teiseks, et kõne all olevas planeeringus peaks tema visiooni – tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas – tagamiseks käsitlema lisaks asustusele, transpordiühendustele, taristutele ja rohevõrgule ka alljärgnevaid maapiirkondades põhilisi elamisvajadusi (viidatud planeeringu p.3.3. (1)) tagavaid üleriigilisi võrke: koolivõrk, tervishoiuteenuste võrk, postiteenuste võrk, maakaupluste võrk, pangapunktide võrk, jäätmepunktide võrk, raamatukogude võrk, kultuurimajade võrk, spordibaaside võrk, .riigimajade (s.o. riigiteenuste saamise) võrk

Kolmandaks – ma ei pea rahuldavaks kavandada tulevikku isegi visiooni tasemel ja –täpsusega, mööda vaadates juba seadusandja poolt heaks kiidetud riigi arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärkidest. Pean planeeringule seatud tegevusala – ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks – täiesti puudulikuks. Seega kooskõlastamisel olev planeeringu tekst vajab olulist täiendamist sisuliselt.

Neljandaks – millega on põhjendatud nii kaugele (kuni 2030.a.) ulatuv planeerimine olukorras, kus nii maailmas kui Eestis on olukord igas valdkonnas – keskkond, majandus, poliitika jne. – kiiresti muutuv? Praegused pikaajalised prognoosid jäävad suuresti laest võetuiks ja sellega kasututeks. Tuleks kaaluda reaalsemat planeerimisperioodi, nt. kuni 2020.a.

Lisaks, on olemas ka Siseministeeriumi koostatud Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a., millele selles töös viidatud ei ole.

Eino Väärtnõu,

04.03.2012

Tulemus:

Vaata k “Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030″

Tarand presidendiks

28 Esmaspäev nov. 2011

Posted by in üldinfo

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , ,

EESTI ROOMA KLUBI ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

28. novembril 2011,
Tallinnas Euroakadeemia ruumides

Eesti Rooma Klubi üldkoosolek otsustab:

  1. Võtta teadmiseks ja kinnitada Presidendi esitatud tegevusaruanne
  1. Valida ERK Presidendiks Andres TARAND tarand 1
  1. Valida ERK juhatusse:
  • Hardo Aasmäe
  • Ene Grauberg
  • Ülo Kaevats
  • Anti Liiv
  • Indrek Toome
  • Ülo Vooglaid
  1. Juhatusel analüüsida aastakoosolekul avaldatud mõtteid ERK toimimise sisu ja vormide kohta, mille põhjal kujundada edasine tegevus. Oluline on avalikkuse teavitamine.

Koosoleku juhataja:   I. TOOME

EESTI ROOMA KLUBI JÄTKAB UUE PRESIDENDIGA

Eesti Rooma Klubi pressiteade

 

Oma korralise üldkoosoleku pidas Eesti Rooma Klubi.

Kuulati akadeemik Jüri Martini ettekannet “Keskkonnapoliitikast kodus ja globaalselt”. Vaata ettekande slaide SIIT <<<

Järgnenud diskussioon keskendus:

  • keskkonnateadlikkusele kui võtmefaktorile maailma hoidmises,
  • võimalikele alternatiividele fossiiltoormel põhinevale energeetikale, kus otsustavaks on aine- ja energiavood, mida aga piisavalt ei analüüsita,
  • Euroopa Liidu ja Eesti konkurentsivõimele karmistuvate keskkonnastandardite tingimusis,
  • vajadusele ja võimalustele keskkonda mõjutavaid protsesse üleilmselt kontrolli alla võtta,
  • looduskeskkonna suhestamisele teiste (majandus- vaimse, tehis-jt.) keskkondadega,
  • antud valdkonna metodoloogiaküsimustele
  • ettekanne – Mati Hint
    “Eesti Rooma Klubi peab sekkuma ühiskonna eetilisse kriisi”

 

Aruandekõnega esines ERK president Jüri KANN >>

ERK tegevust Jüri KANNi juhtimisel hinnati positiivseks. Leiti, et oma missioonist, Eesti olukorrast ja liikmeskonna potentsiaalist tulenevalt peab ERK teavitama avalikkust eelkõige ebasoodsatest arengutest ja mõjutama järjekindlalt ja tungivalt, nii et sõnum kohale jõuaks, otsusetegijaid silmas pidama kaugemaid, Eesti jätkusuutlikkust tagavaid eesmärke.

 

  1. november 2011

Täiendav teave: J. Telgmaa, 5117041

 

ERK asutati 9. jaanuaril 2001. Praegu kuulub sinna 56 väljapaistvat teadlast, majandus- ja ühiskonnategelast. ERK on 2002. a. Rooma Klubi Täitevkomitee poolt tunnustatud Eesti rahvuslik ühendus RK ülemaailmses võrgustikus.

Pressiteade Põhiseaduse teemal

01 Kolmapäev dets. 2010

Posted by in avaldus

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, ,

Eesti Rooma Klubi: PRESSITEADE

  1. detsembril 2010

Eesti Rooma Klubi 29. novembri 2010. aasta ettekandekoosoleku teemaks oli Eesti Vabariigi Põhiseadus – milline on kiiruga koostatud kirjasõna juriidiline kvaliteet, milline on suhe selles kajastust leidnud aadete ja normide ning reaalse elu vahel, kuivõrd hõlmab see alates vastuvõtmisest 28. juunil 1992 meie elus toimunud väga suuri muutusi, milline on selle vastavus tuleviku vajadustele.

Nii õigusteadlase Ando LEPSi ettekandes kui ka järgnenud arutelus osutati mitmele puhtvormilisele ebakohale, kuid enim muret teeb harmoonia puudumine reaalse elukorralduse ja Põhiseaduses väljendatud aadete vahel. Kõige häirivam on lõhe kodanike ja ühiskondlike institutsioonide vahel, iseäranis aga võimustruktuuride mittehaakuvus.

Koosolek tõdes varjamatu häirega, et viimasel aastakümnel toimunud lõimumine välismaailmaga on tekitanud olukorra, kus Põhiseaduse paljudki sätted ei sobitu hästi reaalsusesse. Kõige pakilisemad probleemid joonistuvad välja seonduvalt Euroopa Liidu ja euroalaga. Tekkinud formaaljuriidilised konfliktid suurendavad veelgi rahva võõrandumist mitte ainult seadusetähest, vaid ka tegelikust, demokraatlikust võimukehtestamisest üldse, paisutavad umbusku ja halvavad teotahet tõelise riigijuhtimise edenemisel Eesti hüvangu ja heaolu eesmärgil.

Ühtlasi märgiti, et tänane kriis ei tulene kehtiva Põhiseaduse olemusest ega vormist. Selle põhjused on peamiselt siseriiklikud ja aastatega kumuleerunud – ideoloogiline nõrkus ning vohav ebapädevus ja vastutamatus nii otsustajate kui ka täidesaatjate ringis.

Koosolekul kõnelnute üsana üksmeelne arvamus oli, et inimeste maailma eksistents on enim tingitud sootsiumi tavade, heakommete ja kõlbluse hoidmise, säilimise ja edasikandumise kaudu, mitte üksnes pelgalt seadustähe tihtipeale formaalsete nõuete järgimise abil. Seadus on selles osas ikkagi vormi ja teenindaja rollis ühiskonna edenemise keerukais staadiumeis. Kuid järeleandmine seadusesätete täpsuse ja korrektsuse vallas viib paratamatult ka kõlbelisele ja tavamõistusliku ellusuhtumise kriisile ühiskonnas. Seadusesätted, kaasaarvatud Põhiseadus, ei tohi jääda jalgu ei kõlblusele ega rahva ootusile humaanse ja aruka ühiskonna võimalikusse.

Eesti Rooma Klubi leiab, et kehtiva Põhiseaduse muutmine, täiendamine, parandamine on tingimata vajalik, kuna adekvaatsem, enam tulevikku suunatud Põhiseadus soodustaks Eesti riigi kujunemist paremini rahva ootustele vastavaks. Kui suurema vastuolu ilmnedes Põhiseaduse ja olemasoleva või tulevase edenemise vahel kerkib vajadus koostada uus Põhiseadus, siis tuleb seda ka teha.

Täiendav teave: P. Kelder

  1. Telgmaa, ERK peasekretär

Eesti Rooma Klubi vaatab tulevikku

26 Laupäev nov. 2005

Posted by in üldinfo

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , , , , , , , ,

J. TelgmaaAastal 1968 kogunes Roomas 36 maailmamainega teadlast ja majandusjuhti. Nende eesmärgiks oli vaba mõttevahetus, et mõista paremini kultuuriliste, poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide koosmõju ühiskonna arengule. Nad võtsid käibele termini “globaalprobleemid” selle koosmõju iseloomustamiseks. Aastal 1972 avaldati Rooma Klubi esimene ettekanne “Kasvu piirid”, mis sai globaalproblemaatika klassikaliseks tekstiks. Sellest mõtlejate ringist on tänaseks saanud tunnustatud ülemaailmne foorum, kelle ideed leiavad väga ulatuslikku tähelepanu.

On möödunud aastakümneid, on vahetunud aastatuhat, ent lähtealused, millele on rajanenud Rooma Klubi raportid, on olnud õiged ja lugupidamist väärivad — humaanne ja inimsõbralik ühiskond, uute teadussaavutuste harmooniline ühendamine looduskeskkonna ja inimkonna humanistliku kogemusega.

Rooma Klubi pürgimused pälvisid tähelepanu ka Eesti erksamatelt peadelt. Globaalprobleemidest huvitusid Lembit Valt, Edgar Savisaar, Erik Terk, Arno Köörna jt. Asutati Eesti Tuleviku Kongress (ETK), mis sai Rooma Klubi mõttemaailma propageerijaks. Tormilistel üleminekuaegadel ETK tegevus rauges, sest ühiskond nõudis oma eliidilt kiireid ja kohe kasutatavaid päevapoliitilisi otsuseid.

Rooma Klubi liikmete arv ei tohi küündida üle saja. Seetõttu jääb ta alati elitaarseks ning tema võime üldsuseni jõuda piiratuks. Seda mõistes kutsus Rooma Klubi ellu oma rahvuslike ühenduste võrgustiku. Eestis haaras mõttest kinni Eesti Looduskaitse Selts (ELKS). ELKS eestvõttel kogunes algatusrühm, mille tegevuse tulemusena jõutigi Toompea lossi Valges saalis 9. jaanuaril 2001 Eesti Rooma Klubi (ERK) moodustamiseni. Selle liikmeteks registreerus üle 50 teadlase, kultuuri-, majandus- ja poliitikategelase. Presidendiks sai Ülo Vooglaid, asepresidendiks Ene Ergma. Aasta pärast tunnustas Rooma Klubi ametlikult ERK oma rahvusliku ühendusena. Sestpeale on ERK tegevus osaks üleilmse Rooma Klubi tegevusest.

ERK eesmärgiks on tuua avalikkuse Rooma Klubi käsitlused suhtestatuna Eesti kultuuriruumiga autoriteetsete teadlaste, majandus-, riigi- ja poliitikategelaste arusaamade läbi. Ei Rooma Klubi ega ERK ei sekku päevaproblemaatikasse. Küll aga väljendatakse seisukohti trendide, suundumuste, tulevikustsenaariumide kohta, võimalusel sekkutakse nende kujundamisse.

Rooma Klubi deviis on “Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt”. Rooma Klubi leiab, et inimkonna püsimajäämise otsustab, kas järgneva kahe aastakümne jooksul (kuni 2020) suudetakse üle minna säästvale (jätkusuutlikule) arengule. Seda kõige laiemas mõttes. Jah, loodusvarasid kasutatakse tempos, mis ületab nende taastekke ja saasta tuleb rohkem, kui loodus seedida jõuab. Ometi ähvardavad inimkonda kõige teravamalt konfliktid erinevate kultuuride pinnal, vastuolud teljel rikkus-vaesus – jäämägi, mille tipuks on ohjest väljunud terrorism.

Kas maailm mõistab ohte ja kas tal on tahet midagi ette võtta? Jah on. Aastal 2000 kinnitasid 150 riigipead oma allkirjadega aastaks 2015 nn. Millenniumi Eesmärgid:

  • äärmise vaesuse otsustav vähendamine,
  • kõigile lastele alghariduse andmine,
  • piiri panemine epideemilistele surmatõbedele,
  • ökoloogilise allakäigu peatamine jt.

Küsimus on, kuidas seda kõike saavutada. Vastuse annab Rooma Klubi, mille egiidi all on koostatud Globaalse Marshalli Plaani (GMP) nime kandev kontseptsioon. GMP sisuks on üleminek globaalsele öko-sotsiaalsele turumajandusele. Tuleb sihipäraselt kujundada protsesse globaalsel tasandil. Piltlikult väljendudes tuleb hakata ajama globaalset sisepoliitikat. Millenniumi Eesmärkide teostamine on GMP esimene etapp. Plaan ise ulatub saja aasta kaugusele. Põhjalikult on plaanist lugeda F. J. Radermacheri raamatust “Tasakaal või häving”, mis on selle teoreetiliseks aluseks. Raamat anti ERK algatusel välja ka eesti keeles.

Säästva arengu idee on ühitamatu turufundamentalismi ja raha ainuvõimuga. ERK-l kui tasakaalustatud arengu tarmukal pooldajal pole kerge Eesti võimudega ühist keelt leida. See polegi eesmärgiks.

Eesmärgiks on koondada mõjukate isikute teadmised ja visioonid näitamaks ühiskonnale teed, kuidas säilitada inimkonnale ja Eestile võimalused kesta ja kesta.

  1. novembril 2005

Juhan Telgmaa,Eesti Looduskaitse Selts

Eesti Looduskaitse Seltsi esimees,

Eesti Rooma Klubi asjaajaja

Pressiteade 2003

06 Esmaspäev okt. 2003

Posted by in avaldus

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , ,

Kolmapäeval algab Ammanis Rooma Klubi järjekordne aastakoosolek ja konverents. RK presidendi, Tema Kuningliku Kõrguse Prints El Hassan bin TALALi (Jordaania kuninga vend) kutsel lähevad sinna Eesti Rooma Klubi president Hardo AASMÄE ja peasekretär Juhan TELGMAA.

Aastakoosolekul on peale põhikirjaliste toimingute kõne all ka töös olev raport “Privatiseerimise piirid”, RK avaldused seoses vaesusega maailmas ning valmistumisega ülemaailmseks tippkohtumiseks infoühiskonna arengu küsimusis.

terra media by leathertogetherKahepäevane konverents on pühendatud ühise humanistlikel väärtustel põhineva aluse leidmisele rahu ja arengu tagamisele regioonis (Terra Media, nagu nad kutsuvad), mis on just praegu teravate lahenduseta konfliktide piirkonnaks.

Põhiettekanded esitavad RK president bin TALAL, endine ÜRO peasekretär Boutros Boutros GALI ja LAV endine president, Nobeli rahupreemia laureaat, F. W. de KLERK. Analüüsitakse inimarengut Araabiamaades, võimalusi laiapinnaliseks piirkondlikuks koostööks, kodanikuühiskonna kujunemist jt. inim-mõõtmelisi pürgimusi püsiva rahu ja arengu saavutamiseks.

Eesti Rooma Klubile on see teistkordseks võimaluseks osaleda RK aastakoosolekul. Saadav teave on inspireeriv. Isiklikud kontaktid aitavad tublisti ühitada tegevust ka Eestis RK maailma-kontekstiga.

Täiendav teave: H. Aasmäe 51 344 50

Eesti Rooma Klubi on poliitikaväline mõtlejate ühendus. Selle liikmeskonda kuulub ligi 50 tippteadlast, kultuuri-ja majandustegelast, endist riigijuhti. ERK asutati kui Rooma Klubi Eesti Rahvuslik Assotsiatsioon 9. jaanuaril 2001

Eesti Rooma Klubi ümarlaua-konverents

10 Teisipäev apr. 2001

Posted by in konverents

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , , , , , , , ,

sääst

Eesmärk: Viia edasi 22.veebruaril 2001 toimunud esimese Säästva Eesti Foorumi ideid. Hoida säästva arengu temaatika pidevalt ühiskonna ja otsusetegijate vaateväljas. Vaagida Eesti Rooma Klubi rolli tulevikuvisioonide kujundamises ja Eesti säästva arendamise protsessis.

Osavõtjad:Rooma Klubi liikmed, Eesti Tuleviku Kongressi esindajad ja kutsutud asjatundjad
Aeg: 10. aprill 2001
Koht: Eesti Teaduste Akadeemia saal, Kohtu 6 Tallinn

KAVA

Avasõna — Ülo Vooglaid

Lühiettekanded Säästva Eesti Foorumi kokkuvõtteks:

  1. Säästva ühiskonna esteetikast – Heiki Kongi
  2. Globaalprobleemid ja Eesti – Raivo Vilu
  3. Säästva Eesti arendamise protsessist – Ahto Oja

———–

Mõttevahetus:

  • Millised on Eesti säästva arendamise põhiprobleemid?
  • Millised on Eesti säästva arendamise põhiprobleemide lahendused ja nende eelisjärjekord?
  • Milline on Eesti Rooma Klubi roll lahenduste algatamisel ja elluviimisel?
  • Rooma Klubi pöördumise arutelu ja vastuvõtmine

Eesti Rooma Klubi pöördumine avalikkuse poole                                     Kavand

Inimtegevusse on programmeeritud fataalne vastuolu kasutada ressursid tänaseks heaoluks, säästmata neid kvaliteetse elu võimaldamiseks tulevastele põlvedele. Arenev ühiskond mõistab järjest enam pikaajalise planeerimise tähtsust. Globaliseerumine on pöördumatu protsess, millega peab kaasnema ka igaühe vastutus meie maailma elamiskõlblikkuse eest. Jätkuvalt saab edukas olla vaid see, kes lokaalselt tegutsedes globaalselt mõtleb ning mõistab seejuures tõenäolisi võimalusi ja ähvardavaid ohte arengute võimalikult varajases staadiumis.

Globaliseerumine loob meiesugusele väikeriigile hulgaliselt uusi võimalusi eduks ja vähemalt samapalju riske, mida tuleb ühiselt minimeerida. Et praegust nappi edu mitte maha mängida, peab Eesti oma poliitika tunduvalt pikemaajalistele eesmärkidele allutama.

Pikaajalise planeerimise üheks eelduseks on säästva arengu ideoloogia omaksvõtt nii kõrgeimal riikliku otsustamise kui ka “rohujuure”-tasandil. Sellist lähenemist vajab pea võrdselt nii Eesti looduslik kui sotsiaalne keskkond.

Poliitilised erakonnad näevad arengustrateegiaid mõnevõrra erinevalt, see ongi demokraatiale omane. Ometi on piisavalt ühist, mida arengu objektiivseid suundumusi tunnetavad erakonnad ja ühiskonna huvigrupid on nõus ühiskondliku kokkuleppena tunnustama. Selle vormistamine imperatiivse poliitilise kokkuleppena on parlamendi ainupädevuses.

Eesti Rooma Klubi leiab, et Riigikogu vajab enda juurde alatist tulevikukomisjoni, mille ülesandeks on erinevate valdkondade pikaajaliste arengukavade analüüs ja nende omavaheline kooskõlastamine. See kaasaks poliitikuid igalt elualalt ja vajab seepärast parlamendi alatiste komisjonide töö korraldamisest erinevat legaalset ja organisatsioonilist regulatsiooni. Komisjoni töös osaleksid ka erinevate valdkondade tippspetsialistid ja –teadlased nõuandvate asjatundjatena. Eesti Rooma Klubi on omalt poolt valmis kaasa aitama tulevikukomisjoni ellu kutsumiseks vajaliku poliitilise konsensuse saavutamisele.

Lähtudes Eesti säästva arengu teele siirdumise paratamatusest ja eeldustel, et

  • Eesti ühiskond on jõudnud arusaamiseni, et säästev areng on laiem keskkonnaküsimustest;
  • avaliku sektori poolt saab säästvale arengule üle minna ainult selle prioriteetseks kuulutamisega ja sellesse riigieelarveliste vahendite sihipärase suunamisega;
  • era- ja kolmanda sektori jaoks tuleb avaliku sektori poolt luua säästvat arengut toetav investeerimis-, ülesehitamis- ja osalemisele kaasav keskkond;

võttes arvesse, et: vabariigi valitsus ei ole suutnud kinni pidada endale võetud tähtaegadest Eesti säästva arengu strateegia (Säästev Eesti 21) käivitamiseks (valitsuse viimane sellekohane otsus pikendas tähtaja kuni 2000. aasta lõpuni, soovituslik Säästva Arengu Komisjoni poolt antud tähtaeg oli 17. märtsist 2000 pool aastat);

peab Eesti Rooma Klubi vajalikuks: luua Riigikogu juurde alatine komisjon erinevate valdkondade pikaajaliste strateegiliste arengukavade kooskõlastamiseks ja konsensuse saavutamiseks sotsiaalsete partneritega;

Eesti säästva arengu strateegia (Säästev Eesti 21) väljatöötamise koordineerimine võtta hallata peaministri bürool;

jätkata Säästva Eesti Foorumite iga-aastast läbiviimist ja Foorumi kogumike avaldamist Eesti arengule ja konkurentsivõimele olulistes võtmevaldkondades

Eesti Rooma Klubi ümarlaua-konverentsil 10. aprillil 2001, Tallinnas:

Rooma Klubi liige

Nimi                                                                                  Allkiri

Eesti tuleviku Kongressi liige

Nimi                                                                                  Allkiri

Osalenud asjatundja:

Nimi                                 Asutus                                        Allkiri