Tag Archives: tsivilisatsioon

Tulevikuenergeetikast tsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse vaates – K. Vipp/ aprilliarutlus

18 Neljapäev märts 2021

Posted by in klubi ettekanne, seminar

≈ 1 kommentaar

Sildid

, , , , 

See arenev leht koondab endasse materjali antud ettekande ja järgneva arutelu kohta.

Eesti Rooma Klubi avatud aprillikoosolek 29. aprillil 2021

Arutelulaua taha seavad ennast:

  • Kaupo Vipp (vt ettekande link all)
  • väitlejad Heiti Hääl,
  • Einari Kisel,
  • Alar Konist (loe kokkuvõtetteiste riikide kogemustest)
  • Kalevi Kull,
  • Hando Sutter (klõpsa ja vt Esimene Stuudio aprill 2021)
  • Timo Tatar.
  • Vestlust hoiab koos Alvar Soesoo
Väitluse järelvaatamise link
  • Hando Sutter
  • Kaupo Vipp
  • Heiti Hääl
  • Alvar Soesoo
  • Timo Tatar
  • Einari Kisel
  • Kalevi Kull
  • Alar Konist
Mehed on kokku tulnud, et rääkida energeetika olevikust ja tulevikust.

Arutelu vundamendiks on Eesti Rooma Klubi liikme Kaupo Vippi loeng-ettekanne (allpool). Koosoleku aines hõlmab ettekandes ajavahemikku 1:10.08 kuni 2:51.20. Oma mõtted on kirjas avaldanud ka Alar Konist.

ERK avalikud ettekanded 2021

Ettekande PEATÜKID:

0:00​ Tsivilisatsiooni jätkusuutlikkus
8:33​ Arengute käivitaja
21:44​ Põimsuse arengust
50:59​ Tsivilisatsioonide arengust
1:19:42​ Energiasisendite arengust
2:14:33​ Murede arengust
2:28:11​ Päästepaadi vajadusest
2:52:19​ Lisad
3:02:21​ Lisa: Inimfaktor

ERK avalik ettekanne ON sissejuhatuseks
Rooma Klubi stiilis mõttetalgule 29-04-2021

Energeetika tulevikust.
Kaupo Vipp

Küsimus energeetika tulevikust tsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse vaates on tänaseks sisuliselt küsimus ÖKOLOOGIA ja ÖKONOOMIKA vastuoludeta (taas)ühendamisest. Ilma taolise ühendava vaatepunktita pole võimalik mõista probleemi olemust ja põhjuseid ega leida üksmeelt vajalike muutuste eeldustes.

KUULA ETTEKANNET SIIT

Kaupo töötab komplekssüsteeme käsitleva triloogia kolmanda osa kallal.

Sellele saab hoogu lisada oma tunnustustoetusega. Võta ühendust.

Asjalikele osalejatele juba ilmunud raportid ürituse erihinnaga 12€.

Kompleksmõtleja Vipp 2019

Kaupo Vipp on Eesti Rooma Klubi liige, tuntud ja tunnustatud vabamõtleja, ERK esimese raporti ja mitme kõrgkooli tsivilisatsiooni kompleksse käsitluse õpiku autor.

Kuula Vikerraadio salvestisi “Elu pärast Google’it”:
K. Vipp: Globaalne ja lokaalne

Osa 1: Globaalne/lokaalne
Osa 2: Energia ja tulevikustsenaariumid

Kaupo ütleb, et ettekanne on sissejuhatusena arutelule teemal:

Tulevikuenergeetikast tsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse vaates.

See on sisuliselt küsimus ökoloogia ja ökonoomika vastuoludeta (taas)ühendamisest.

Sama siht on biofüüsikalisel ökonoomikal (BFÖ), mis lähtudes termodünaamikast, bioloogiast ja põimsate (ehk komplekssete) süsteemide teooriast püüab vastuoludeta (taas)liita loodusteaduslikku ja majanduslikku maailmakäsitlust.

Kaupo: Sissejuhatuseks arutelule pakun ettekannet BFÖ ühendkäsitluse lähtealustest ning meie energiasisenditega seotud asjaolude senistest arengutest:

  • arenguid mõjutavad põhiprintsiibid;
  • tsivilisatsioonide arenguloogika ja energia roll selles;
  • energia, tehnoloogia, majanduse ja rahanduse olemuslikud seosed;
  • varasemad arenguprognoosid energiavarude ja -tehnoloogiate osas ning senine reaalsus;
  • kogemuslikud takistused muudatuste teel – toormebaasid, Jevonsi paradoks, NIMBY, rohepesu jms;
  • teadaolevate energiaallikate ja energiasalvestite potentsiaalide hindamise võimalused.

Oma küsimusi või ettepanekuid saad juba nüüd esitada kas kommentaaris või erk@roomaklubi.com. 

Siia lehele ilmuvad nii ettekannet toetavad materjalid kui täienev lisainfo.

Teame, aga ei usu – K. Vipp

04 Laupäev apr. 2020

Posted by in artikkel, üldinfo, prognoos

≈ 2 kommentaari

Sildid

, , , , , , , , , , 

Avaldatud ka Postimees 04-04-2020

Kaupo Vipp on sõrulane, raamatute Globaalpohmelus ja Lokaalravitsus autor, Eesti Rooma Klubi liige, mõtleja ja kirjutaja.

Rooma Klubi selgitused alates 1970datest ei ole eesti lugejat palju huvitanud. Kaupo raamatud võtavad kokku Klubi raportid ja lisamaterjali ning paneb selle hästiloetavasse ja -jälgitavasse keelde. Eesti Rooma Klubis saadaval omahinnaga. Vaata ka Transformation is Feasible.

Hispaania gripp tappis 1918-20 kuni 50 miljonit inimest, Teine maailmasõda samas suurusjärgus, aga rohkem. Neid fakte suudame endale teadvustada. Aga veel ohvriterohkemaid tulevikustsenaariume, mis kirjeldavad tsivilisatsiooni kollapsit või lausa inimliigi võimalikku väljasuremist, praktiliselt mitte. See on nii raske, et sellised võimalused eralduvad mingisse argireaalsusest lahutunud mõtteregistrisse. Ka  praktilises elus väga humanistlik inimene võib sellele reageerida õlakehitusega, lisades, et võib-olla inimliik ei väärigi ellujäämist.

Ajaloolise pandeemia või sõjaga võrreldes kuulub „tsivilisatsiooni kollaps“ pigem mõne futuristliku essee või ulmefantaasia valda. Globaalriskide süngemad prognoosid on meie töömõtlemise jaoks sedavõrd ülemõõdulised, et psüühika ei käsitle neid reaalsetena. Mis siis, et need toetuvad senise inimmõtlemise kõige tõsikindlamale meetoodikale – meie loodusteaduslike teadmiste matemaatilistele ekstapolatsioonidele.

Jätka lugemist →

Häda hüüab tulles – K. Vipp

03 Reede apr. 2020

Posted by in artikkel, üldinfo, prognoos

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , , , , , , , 

Artikli avaldas ka Sirp, 03-04-2020

Kaupo Vipp on tuntud kõneleja meedias ja rahva hulgas. Millest ta kõneleb? Ise väidab Kaupo, et ikka ühest ja samast – kuidas ellu jääda ja edasi elada.

Kui Sul on ikka veel lugemata Globaalpohmelus (mis toimub?) ja selle järjeks olev Lokaalravitsus (et kuda siis olla?), siis nüüd on hea aeg seda sirvima hakata. ERK pakub omahinnaga.

Neil päevil on palju juttu globaalsetest hädadest. Kes tahaks selle kõige taustal hingerahu säilitada, neile võiks soovitada tutvumist ametliku statistikaga. Et maailmas on näiteks üha vähem vaesust, haigusi ja sõdasid, et Eestimaal on järjest rohkem metsasid.

Positiivse toimega lugemisvarast vääriks esiletõstmist raamat „Faktitäius” (Hans Rosling). Kreedoks on, et kuigi häda ei hüüa tulles, on kokkuvõttes inimkonna käekäik aina parem. Jah, paljud peavad optimiste halvasti informeeritud pessimistideks ning on masendunud inimtsivilisatsiooni ennasthävitavast käitumisest. Nende enesetunnet võiks ehk parandada põimsüsteemide[i] arenguloogika. Kuigi see väidab, et häda siiski hüüab tulles.

Põimsüsteemide kompleks

Jätka lugemist →