Tags
Avalduse on koostanud: Andres Tarand
1992–1994 Keskkonnaminister
1994–1995 Peaminister
2004–2009 Euroopa Parlamendi liige
Juba paar aastakümmet toimub meie põlevkivivarude ümber aktiivne tegevus, milles põhiline on elektrienergia tootmine ning kalli nafta aegadel ka põlevkiviõli tootmine. Siinjuures ei ole asjade käik toimunud kaugeltki vastavuses Eesti kaugemate sihtidega ning kehtivate seadustega.
Läheme tagasi aega, mil paarikuine taastatud Eesti Vabariik hakkas tegema endale põhiseadust. Oli aimatav, et tekkiv turumajandus võib oma nooruslikus tuhinas muutuda küllalt ohtlikuks loodusvaradele, kui kõik iseregulatsioonile usaldada. Formaalselt vanad seadused küll kehtisid kuni uute tekkimiseni, kuid praktikas need kedagi ei huvitanud. Selles olukorras näis õige kindlustada huvide reguleerimine põhiseaduse abil. Pärast pikka piiklemist Põhiseaduse assamblees sündisid kaks keskkonnakaitselist paragrahvi. Vastuseisu avaldasid teiste seas ka mitmed juristid, kuna sel ajal riikide põhiseadustes selliseid pügalaid ei leidunud. Eesti põhiseaduse referendumi ajaks[1] oli aga toimunud Rio de Janeiros UNCED[2] ning suhtumine keskkonda oli rahvusvaheliselt oluliselt muutunud. Põhiseadusesse vastavate sätete sisseviimisel on vahel pioneeriks peetud Costa Ricat, aga otseallikast kontrollimisel selgub, et Eesti jõudis siiski ligi kaks aastat ette. Aastaks 2002 oli keskkonnakaitse paragrahv ühel või teisel kujul lülitatud juba enam kui pooltesse ÜRO liikmesriikide põhiseadustesse.











You must be logged in to post a comment.