Tag Archives: kriis

Õppimisel pole piiranguid – G. Pauli

25 Wednesday Oct 2023

Posted by in artikkel, avaldus, Euroopa Grupp, meedia, prognoos

≈ Leave a comment

Tags

, , , ,

Jaanipäeval 2023. Originaalartikkel || Tõlkinud Tuuli Stewart

Ka sel suvel külastas Eestimaa mitmeid paiku globaalne mõtleja ja senise majanduse promootor Gunter Pauli. Tema esinemised on alati oodatud, täis põnevust ja „ kastist välja“ ideid, sh spetsiifiliselt Eesti jaoks. Jagasime tema külaskäigu ajal tekkinud teksti kitsas ringis. Nüüd, kus me ei räägi enam sõjast vaid sõdadest, on need mõtted saanud uue aktuaalsuse ja sestap lugemiseks kõigile, kes tahavad kaasa mõtelda.

4.–6. juunil 1979 võõrustasid Salzburgi valitsus ja UNESCO üle 100 akadeemiku ja pedagoogi, et arutada Rooma Klubile esitatud aruannet pealkirjaga “Õppimisel pole piire: inimliku lõhe ületamine [1]“. See oli minu esimene Rooma Klubi kohtumine.

Asutaja dr Aurelio Peccei külalisena kutsuti mind liituma äri- ja juhtimisüliõpilaste esindajana. Nii puutusin kokku tolle ajastu helgete ja uuenduslike mõtetega. See konverents mõjutas suuresti minu mõtlemist ja tööd veel aastakümneid. Läbi siin toimunud kohtumiste võeti mind vastu, jagasin ka oma kogemusi üliõpilasjuhina, kes soovis motiveerida ja valmistada oma sõpru ette eluaegseks karjääriks ettevõtjana ühise heaolu nimel.

Continue reading →

Koroona & kliima – A. Anger

01 Monday Jun 2020

Posted by in artikkel, üldinfo

≈ 1 Comment

Tags

, , , , , , , 

Artikli on avaldanud ka Postimees.heureka

Annela Anger-Kraavi

Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees

Koroonapandeemia kolm positiivset ja kolm negatiivset mõju kliimamuutustele

Käimasolev kriis kliimamuutusi lihtsalt iseenesest ei lahenda. Isegi kui kohe praegu lõpetada kõikide kasvuhoonegaaside õhku lisamine, siis juba alanud muutused kliimasüsteemis tooksid ikkagi kaasa 1,5-kraadise inimtekkelise soojenemise selle sajandi lõpuks. Isegi praeguses kriisiolukorras ei ole aga emissioonid nulli langenud. Teadaolevate andmete põhjal arvatakse, et veebruaris vähenes Hiinas õhkupaisatava süsinikdioksiidi (CO2) hulk kuni 25%, aga praeguseks on seal majandustegevus hakanud taastuma ja emissioonid on jälle tunduvalt suurenenud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul võib CO2 emissioonide langus kogu maailmas olla selle aasta kohta umbes 5%.

Kui tahame inimtekkelist kliimasoojenemist piirata 1,5 kraadile, nagu me oleme inimkonnana endale lubanud, siis peaks aastased emissioonid vähenema aastaks 2030 50%.

Nii et kliimamuutuste piiramiseks tuleb ikkagi aktiivselt igas eluvaldkonnas kasvuhoonegaaside emissioone vähendada, uusi süsinikuvabu tehnoloogiad arendada ja iseenda käitumist muuta. Koroonakriisilt siin mingit imelahendust oodata ei ole.
Continue reading →

Riik, raha ja Eesti saatus – P. Tammert

20 Monday Apr 2020

Posted by in avaldus, üldinfo, klubi ettekanne, prognoos

≈ 1 Comment

Tags

, , , , , , ,

Paul Tammert

Hea lugeja, kutsume kaasa mõtlema saabuva kriisi tegelike ja Eestile sobilike lahenduste osas meenutusega, et Rooma Klubi on mittepoliitiline mõttekoda, mis kujundab oma seisukohad teenides üldsuse huve.

RIIK – see oleme meie kõik koos; ühiskond, mille liikmed elavad ühises keele- ja kultuuriruumis, on valmis tegutsema solidaarselt üksteist kaitstes, raskel hetkel teineteist toetades ning kaupu ja teenuseid vahetades. Territooriumil, mille see rahvas on enda omaks kuulutanud ja naabrid seda aktsepteerinud, korraldab meie ühist avalikku ruumi valitsus, seadustes sätestatud järgides. 

Valitsus on ennetava meetmena peatanud turumajanduslikud protsessid ja koos sellega ka raharingluse. See tekitas tõetunni väga paljude inimeste jaoks ehk eristas neid, kes oskasid ja tahtsid varuda raha rasketeks päevadeks ja neid, kes elasid peost suhu või koguni võlarahaga. Viimased satuvad nüüd olukorda, kus nad kaotavad kõik need varad, mis on soetatud võlgu võttes või liisinguga rentides. Kuna kriisi mastaap on omandamas mõõtmeid, mida poliitikud ei osanud või tahtnud ette näha, siis kasvab toimetulekuraskustesse sattunud inimeste arv kiiresti. Paljud küsivad, et kuidas edasi?

Continue reading →

Võla-raha agoonia – P. Tammert

13 Monday Apr 2020

Posted by in artikkel, üldinfo, prognoos, seminar

≈ Leave a comment

Tags

, , , , , , , , , ,

Majandusteadlane ja eraettevõtja, suure koolituskogemusega maksundusspetsialist Paul Tammert on olnud Riigikogu ja Tallinna volikogu Keila linnavalitsuse finantsnõunik. Avaldanud hulga raamatuid ja õppematerjale, töötab parema Eesti ja maailma nimel.

Artikkel on sissejuhatus valgustamaks tänase rahamaailma loogikaid. Paul on tuntud oma julgete, “kastist välja” ideede ja novaatorliku suhtumise poolest.
Paljude viidete autor ongi Paul Tammert. Telli tema viimane raamat omahinnaga!

Turumajandus ei saa eksisteerida ilma raha kui vahetusekvivalendita. Rahasüsteem kujundab ühiskonda ja majanduse arenguid.

Rahana on vahetustehingutes kasutatud arveldamiseks toiduaineid ja tarbekaupu, valitseja poolt välja antud münte, tagatisega ja tagatiseta paberraha (fiat-raha) ning viimastel aegadel ka virtuaalkeskkonnas voolavaid infoühikuid (bitte ehk digiraha).

Rahasüsteemi olemuse määrab see, kuidas raha tekib ja kuidas see käibesse jõuab. Meie praegune võla-raha on u 400 aastat vana ja põhineb pangal kui institutsioonil. Selle raha laseb käibele territoriaalriigi keskpank, mis trükib paberile pildid ja laenab selle kommertspankadele.  Erapangad omakorda laenavad nii keskpangalt saadud raha kui ka enda riskiga loodud laenuraha ettevõtjatele ja üksikisikutele.

Continue reading →

Pandeemias ei ole süüdi nahkhiired, vaid inimesed – A. Tereping

12 Sunday Apr 2020

Posted by in üldinfo, klubi ettekanne, seminar

≈ Leave a comment

Tags

, , , , , ,

Artikkel avaldatud ka EPL, 12-04-2020

Pandeemiad võivad korduda, kui inimesed jätkavad vanaviisi.
Kui oskame kriisist õppida, elame edasi.

Avo-Rein Tereping

TLU Loodus- ja terviseteaduste instituudi psühholoogiadoktor Avo-Rein Tereping on pannud kirja Eesti Rooma Klubi arutluse pandeemiaks nimetatud uusolukorrast, selle põhjustest ja inimeste võimalustest tulevikus.

Kuna loomade (ka nahkhiirte) elupaiku jääb inimtegevuse survel vähemaks, on neil märksa suurem stress kui varem.

Üsna levinud on ettekujutus inimesest kui kellestki ülimast, kes kõrgub tänu oma tarkusele ja unikaalsusele looduse kohal. Ta tegutseb piiranguteta, otsustades ise, kuidas käituda loodusega, et luua endale võimalikult mugav eksistents. Ometi on inimene üksnes looduse osa, ehkki ta on evolutsiooni rajal jõudnud homo sapiens’i staatusesse.

Inimene on biosfääri osa, kuid ühtlasi olend, kes avaldab Maa ökosüsteemidele kõige suuremat mõju. Ta on biosfäärist kui süsteemist lahutamatu. Kui süsteemi ühe osa käitumine muutub, reageerib sellele süsteem tervikuna.

Continue reading →