Artikli on avaldanud ka Postimees.heureka

Annela Anger-Kraavi

Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees

Koroonapandeemia kolm positiivset ja kolm negatiivset mõju kliimamuutustele

Käimasolev kriis kliimamuutusi lihtsalt iseenesest ei lahenda. Isegi kui kohe praegu lõpetada kõikide kasvuhoonegaaside õhku lisamine, siis juba alanud muutused kliimasüsteemis tooksid ikkagi kaasa 1,5-kraadise inimtekkelise soojenemise selle sajandi lõpuks. Isegi praeguses kriisiolukorras ei ole aga emissioonid nulli langenud. Teadaolevate andmete põhjal arvatakse, et veebruaris vähenes Hiinas õhkupaisatava süsinikdioksiidi (CO₂) hulk kuni 25%, aga praeguseks on seal majandustegevus hakanud taastuma ja emissioonid on jälle tunduvalt suurenenud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul võib CO₂ emissioonide langus kogu maailmas olla selle aasta kohta umbes 5%.

Kui tahame inimtekkelist kliimasoojenemist piirata 1,5 kraadile, nagu me oleme inimkonnana endale lubanud, siis peaks aastased emissioonid vähenema aastaks 2030 50%.

Nii et kliimamuutuste piiramiseks tuleb ikkagi aktiivselt igas eluvaldkonnas kasvuhoonegaaside emissioone vähendada, uusi süsinikuvabu tehnoloogiad arendada ja iseenda käitumist muuta. Koroonakriisilt siin mingit imelahendust oodata ei ole.