Dr Alvar Soesoo on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teadlane, tippjuht, mõtleja, filosoof ja publitsist. Ja muidugi – Eesti Rooma Klubi liige.
“Miski pole enam see, mis oli” on viimasel ajal paljude inimeste esimene mõte ja emotsioon hommikul ärgates. Küll tahaks sellest jubedast unenäost välja saada, ei taha enam mängida osa ühes maailmalõpu ulmefilmis, tahaks, et see kõik lõpeks nüüd. Valdav osa maailmast soovib pöörduda tagasi mõned nädalad või kuud tagasi tuntud olnud tuttavasse maailma, kõigi oma harjumuspäraste asjade ja teenuste, kogu oma mugavuse ja tarbimise rutiini juurde. Väga raske on aktsepteerida, et see ei olegi enam lihtne, kui üldse võimalik. Miski pole enam endine!
Ajaleht Pealinn (V. Lepassalu) käis Eesti Rooma Klubis uurimas, et mis siis ikkagi
on tõde pandeemiliselt leviva COVID-19 kohta. Avaldame nakkushaiguste spetsialisti,
Eesti Rooma Klubi liikme Dr Nelli Kalikova vastused.
Dr Nelli Kalikova – infektsioonist, epidemioloog, hindamatu kogemusega ekspert
Koroonat on kõrvutatud gripiga. See on jätnud inimestele mulje, et tegemist on tavalise hooajalise viirushaigusega. Ehk tooksite välja need jooned, mille poolest see haigus ei ole nagu gripp?
Selle kliiniline pilt on sarnane gripi jt respiratoorsete haigustega – köha, palavik jms. Kerged vormid jäävadki selliseks, et ei saa aru, on see koroona, gripp või mingi kolmas respiratoorne haigus. Kui on raskemad juhud, avaldub koroona spetsiifilisus, sest kopsudes põletiku teke viib raske seisundini. Eriti vanematel inimestel, kes kuuluvad koroona riskigruppi, võib tekkida raske hingamispuudulikkus. Teiste riikide kogemuse najal arvatakse, et ca 20% tegelikest nakatunutest võivad vajada haiglaravi, neist 5% omakorda intensiivravi, 1% vajab hingamisaparaadi abi. See oli ja on probleem paljudes riikides, sest nii paljude inimeste jaoks ei jätku eriaparaate. Seega meie tervishoiu korraldajatel on, mille üle juurelda.
Aastal 2003 Eesti elas üle lühialalise ärevusperioodi seoses SARS-i nimelise viiruse laialdase levikuga maailmas. Õnneks Eestini see epideemia ei jõudnud, kuid oleks võinud olla tõsiseks õppetunniks, kuidas tegutseda ohtliku nakkuse leviku tõkestamisel. See oleks olnud hea põhjus välja töötada tõhusad kriisiolukorra tegevusjuhised tervishoius, majanduses, riigipiiride kaitses, karantiinide kehtestamises jms. Kuid midagi sellist ei toimunud, talveuni kestis 17 aastat.
Nüüd tuli lagedale SARS-2, ehk koronaviirus ametliku nimega COVID19. Selle vallutusretk algas Hiinas, arvatavasti novembris 2019 ja mõne kuuga on see haaranud niipalju riike, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon kuulutas välja pandeemia ehk epideemia, mis on levinud enamus riikides. Nüüd juba tuli üles ärgata. Kuid kas ikka õigel ajal?
Kui soomlased selle aastatuhande algul esimest korda teada said, et nad on PISA uuringuis maailma parimad, olin mina Oulu ülikoolis doktorantuuris. Esimese reageeringuna uudisele jäi meelde ühe õppejõu üllatus: ”Meie? Ja parimad!? No millised siis veel need teised on?”
Tiiu Kuurme kutsumuseks on olnud mõtelda, lugeda ja kirjutada. Uurimise valdkondadeks on alternatiivpedagoogika, üldkasvatusteaduslikud teooriad, väärtuskasvatus, sugupoole ja hariduse suhted. Alates 1976. aastast on Tiiu Kuurme avaldanud üle 140 teaduspublikatsiooni.
Maailma parimateks olemisest PISA uuringuis lõikasid soome pedagoogilised ringkonnad toona suurt kasu. Nimelt oli nende haridussüsteem siis poliitikute ja majandustegelaste kriitika all, vististi liigse pehmuse, humanitaarse orientatsiooni ja lapsekesksuse pärast. Valmistati ette kõva ja valusat koolireformi. Majandustegelastele pidi PISA olema tõeliselt suur üleelamine, sest sedasorti plaanid tuli nüüd maha matta.
Urmas Tartes:
Eesti Rooma Klubi liige,
Teaduste Akadeemia
looduskaitse komisjoni
esimees
European Green Deal [1] on vajalik algatus. Plaanide koostamise käigus ja tegutsemisel on nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas vajalik silmas pidada ökoloogilisi ja ka inimese elutalitluslikku heaolu tagavaid aspekte.
1 Aineringlus looduses ja inimese osa selles
Sageli räägitakse kasvuhoonegaaside teemat käsitledes isoleeritud faktidena üksnes üksikute aineringe sektorite emissioonidest või neeldumisest. Näiteks väidetakse sageli nagu üksnes noor, kasvav mets oleks süsiniku siduja ja intensiivsem metsaraie aitab leevendada kliimaprobleeme [2] või et fossiilkütuste põletamise emissioonid moodustavad väikese osa võrreldes looduslike emissioonidega [3]. Selliste isoleeritud faktide käsitlemine võib viia eksitavate järelduste- ja tegevusteni.
Aineringeid tuleb käsitleda tervikuna, nii emissioonide ja neeldumise osas kui ka akumuleerituna püsiva süsiniku osas. Aineringetes ei ole oluline emissioonide ja neeldumiste absoluutne maht ühes või teises tekkekohas vaid oluline on see osa lisandunud emissioonidest, mis jääb looduse aineringetes sidumata ja kui palju püsib akumuleerituna.
31. jaanuaril 2020 kutsus Eesti Rooma Klubi Keskkonnaministeeriumis kokku sümpoosioni, mille teemaks oli Euroopa Rohelepe/ European Green Deal. 31-01-2020 oli lõpptähtaeg ettevõtetele, kodanikuühiskonnale ja teistele partneritele esitada oma ettepanekud leppe eestipoolse raamistuse loomiseks.
Eesti Rooma Klubi ettepanekud raamleppele sümpoosionilt 31-01-2020
Euroopa Komisjon (EC) on Euroopa uue majandusmudeli ja Planeedi säilumise kava eeskujuna pakkunud välja Euroopa Rohelise Kokkuleppe – European Green Deal (EGD). Sümpoosion võttis käsitluse aluseks EC 11. detsembri 2019 teatise „Communication from the Commission to the European Parliament, The European Council, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. The European Green Deal “.[1]
Sissejuhatavate ettekannetega esinesid Annaliisa JÄME, KKM; Alvar SOESOO ja Ülo MANDER, ERK; Annela ANGER-KRAAVI, ÜRO, Cambridge Uni.
H. Sutter: lühike sõnavõtt ERK 31-01-2020 sümpoosionil KKMs
Maailmas on viimasel ajal energia tarbimine kasvanud – 2019 a 2018 aastaga võrreldes 2,3%. Miks?
inimesi tuleb juurde,
majandus kasvab.
Paar mõtlemise kohta
On üsana paratamatu, et energia tarbimine kasvab, kui inimesi tuleb juurde ja majandus kasvab. Sellega muutub tarbimise struktuur st millist energiat tarbitakse rohkem. Elekter kasvas sellest 4,3%, õli alla 1,7%. Seda on oluline teada. Kui räägime elektri-sektori muutusest, tuleb vaadata suures pildis, st mis toimub absoluutarvudes. Vaadata tuleb demograafia-ennustusi ja ka seda, et maailmas majandus jätkuvalt kasvab (alla-üles võivad olla mingid tsüklid, kuid keskmine kasvab). Et kasvav elanikkond ja majanduskasv ei põhjustaks enam energiatarbimise absoluutarvudes kasvu, on kõige tähtsam globaalne ülesanne. Siin on väga palju teha ja see on tähtsam, kui muudatused energiasektoris sees.
Teine aspekt – aastal 2018 (2019 andmeid veel pole) investeeriti taastuvenergiasse ca 300 miljardit USD. Sellest suur osa Aasias, suurim osa sellest omakorda Hiinas, mis on maailmas suurim taastuvenergeetikasse investeerija. Ka tehnoloogilised arendused tulevad sealt, Euroopa on aga teinud vähikäiku. See 300 miljardit kattis ära umbes poole energiatarbe kasvust. Seega struktuurselt ei muutunud midagi, sest pool kasvust kaeti fossiilse energiatoorme kasutamise kasvuga, st fossiilkütuste tarbimine kasvab edasi. Kui tahame, et struktuur paraneks, peaks kaks korda rohkem investeerima taastuvate allikate kasutuselevõttu. See on teine 300 miljardit eeldusel, et tehnoloogiad lähevad odavamaks – iga investeeritud ühik peab andma rohkem energiat tagasi. See on teine väga tõsine mõtlemise koht.
Eesti Rooma Klubi 
You must be logged in to post a comment.