Lingime ka siia Eesti Rooma Klubi ettekandekoosoleku peegelduse ühelt sõbralikult veebilehelt lootuses, et see teema kõnetab selle lehe lojaalseid fänne.
Globaal-anekdoot:
Planeetide kohtumine. Planeet Maa näeb väga räsitud välja. “Mis lahti?” küsivad teised. Ah, ei midagi hullu. Mul on Homo sapiens, see läheb kohe üle.
Miks on “Kasvu piirid” taas päevakorral kogu maailmas?
Kunagised prognoosid on täppi läinud. Ilmselt kehtivad ka edaspidised näidud ja need muudavad meie senist eksistentsi
Muutused hakkavad ilmnema nüüd, eskaleerudes lähema paarikümne aasta jooksul
50 aasta jooksul on autorid pidanud tuhandeid loenguid ja esinemisi “Kasvu piirid” teemadel. Kunagise töörühma juht saatis Eesti Rooma Klubile lahkesti vastused küsimustele, mis on enim esitatud ja mis ka meie lugejal tekkida võivad. Suhelnud, tõlkinud ja kirja pannud Tuuli Stewart
Dennis Meadows: >50 aastat tagasi avaldatud uuringu juht
Dennis Meadows oli see, kes 50 aastat tagasi kirjutatud raporti lõpuks ka eesti keeles avaldamisel toeks oli. Sõna “raport” tundub eesti keeles hirmutav. Tegelikult on kergesti loetav ja mõistetav raamatuke mitteteaduslik kokkuvõte mitmeaastasest uuringust, mille viis läbi meeskond teadlasi ja mõtlejaid.
Millest see räägib? Läbi viie valitud komponendi ja nende omavaheliste seoste koostatid matemaatiline mudel World3, mille tulemuseks olid 12 stsenaariumi inimtsivilisatsiooni edasisest käekäigust aastani 2100.
„30 aastat on möödunud ÜRO esimesest keskkonna- ja arengukonverentsist (Maa Tippkohtumine ehk Earth Summit) ja Agenda 21 vastuvõtmisest. „Kasvu piiride“ avaldamisest on möödunud 50 aastat.
Selle 50 aasta sisse mahuvad mõned edulood, suures plaanis ei ole aga märkimisväärset paranemist, osa trende on jätkuvalt muutunud kehvemaks. Rooma Klubi ekspertide arvates ei ole meil nüüd enam 50 aastat muutuste tegemiseks ning senist eluolu toetavate süsteemide kokkuvarisemise ja bioloogiliste liikide edasise väljasuremise vältimiseks on oluline liikuda sõnadelt tegudele: nullheite, looduspositiivsete otsuste ja ning õiglaste ühiskondade poole.
Tallinn on energiapäeva korraldanud alates 2011. aastast eesmärgiga suurendada linnaelanike teadlikkust energiatõhususest ja kliimamuutustest. Varasemate aastate rõhuasetus energiasäästule on laienenud globaalsemaks planeedi kestvuse teemaks.
Energiapäeva sümpoosion „KASVU PIIRID“ ja sellega seotud tegevuste teemapüstitus lähtub akuutseks teemaks kerkinud planeedi üha kasvavast energiatarbimisest, kriisidest tingitud energiaressursside nappusest ja energiajulgeolekust.
Rooma Klubi 1972. aastal avaldatud uuringu raport „Kasvu piirid“ annab ettekujutuse planeedi rahvastiku plahvatuslikust kasvust, ressursside hukatuslikust tarbimisest, mis on arutu priiskamise ja majanduskasvu soodustamise huvides reaalselt lõppemas ca 50 aasta pärast. Ammu enne ressursside ammendumist.
Täna – 50 aastat hiljem – oleme jõudnud seisu, kus peame nentima raamatu prohvetlikkust ja seniste süsteemide kokkuvarisemise algust vaatamata hoiatustele.
Vene-Ukraina sõda on juba tugevasti mõjutanud meie energiastrateegiat Euroopas. Muutused on aga algusjärgus. Riigid otsivad võimalusi kiireks rohepöördeks. Kasvamisel on piir(id) ees. On tulnud aeg külluse asemel kasinusele orienteeruda ja paljuski ning üsna järsult oma kasvavat mugavust ümber hinnata.
Kuhu ja kuidas me saame edasi kasvada – kas kiiremini, kõrgemale ja kaugemale, või hoopis tihedaks ja kestvaks? Ressursside võimalikult säästlik kasutamine ehk lihtne talupoja tarkus (näiteks sea kasutamine viimse harjaseni) peab saama ühiskonna vastutusliku mõttelaadi osaks.
Tallinna linna strateegiline plaan on jõuda kliimaneutraalsuseni hiljemalt 2050. aastaks. Euroopa Liidu poliitika ärgitab meid veel ambitsioonikamale ja kiiremale üleminekule. Linn seisab silmitsi suurte väljakutsetega.
Sümpoosion oli linna kodanikele, kohtade arv piiratud.
Tuuli Stewart on Eesti Rooma Klubiga olnud ligi 20 aastat, viimased 8 aastat juhtinud Klubi meediat ja avalikku kuvandit. Tuuli kohta loe lähemalt klõpsates pildil.
Klubi juurde tõi ta tema kunagine globaalteemade õppejõud prof. Lembit Valt, kes oli ERK eelkäija, Eesti Tuleviku Kongressi asutaja, Eesti Entsüklopeedia peatoimetaja, füüsik, filosoof, ja muuhulgas Edgar Savisaare doktoritöö juhendaja teemal “Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid”. Raamat, mis on selle töö kokkuvõte, on unikaalsena saadaval ERK raamatupoes.
On juba muutunud mantraks, et 2020 avas tegelikult uue sajandi inimkonna ajaloos. Kui varem on sajandivahetused toonud inimese elu muutvad nihked esile üsna selle vahetuse lähedal, siis ka seekord tekkis meil uinuv heaolu illusioon, usk, et seekord suur vahetus meid ei taba. Tabas. Oleme seda tundnud mitme kandi pealt juba. Muutused on aga alles alanud, nagu kinnitab Rooma Klubi juba 50 aastat, tuginedes arvutustele ja teaduse poolt kinnitatud järgnevusele (vt Kasvu piirid toodud prognoosid).
2020+ paljudest uudsustest üks on, et vana hea ütlemine “mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt” ei kehti enam!
Seda piiri lokaalne-globaalne lihtsalt ei ole enam. Kõik jõuab ühel või teisel moel, üha aheneva viitega meieni; meie teod ja tegematajätmised mõjutavad maailma. Ja nii ongi:
kui tundub, et Sa ei suuda muuta maailma, milles elame, siis muuda ennast ja see muudab.
Kui tundub, et miski ei muutu, vaata peeglisse – mida oled Sina teinud, rõhutagem teinud, selleks, et pisikene muutus iga päeva nii Sinu, Su lähedaste ja seotult laiemalt, eludes tekiks?
Kas oled oma tegemised või tegematajätmised mõtestanud?
Kas oled arutanud, mida teevad teised, miks ja kuidas? Loe siit.
Samad küsimused, nagu üksikisiku ees, seisavad need nii ettevõtete, kogukondade, ühenduste ees. Rääkimata riigist kui meie kokkuleppelisest ülimast kooslusest.
2020+ on pannud ka Eesti Rooma Klubi oma tegutsemisvorme üle vaatama, analüüsima seda, mis toimis “eelmises elus”, mida sealt kaasa võtta, mis on uus “aja nõue”. Vt Rooma Klubi tegutsemisraporteid siit. Me oleme ka ERKis teinud korrektuure nii oma rahvusvahelises kui kohalikuma plaaniga suhtluses, oleme tugevdanud olulisi sidemeid, üritame esile tuua koosmeele vaimu.
Veelkordne meeldetuletus – ebamugavad olukorrad ei lähe enam mööda, me ei lähe enam tagasi “normaalsusesse”, muutus ongi “normaalsus” ja see muutus ei ole meeldiv. Tänane on algus… Muutused, ütlevad teadlased üle maailma, kerivad end lahti veel kiiremini, kui seni loodeti. Muutused on komplekssed ja nüüd juba pidurdamatud.
Püüame koos eesti asjatundjate ja ekspertidega vaadata seda, millisena näeme oma ikka kasvava energianälja kustutamise võimalusi lähematel kümnenditel. Rooma Klubi on selle küsimuse hoidnud oma erilises fookuses juba aastaid – vt CoR Energiakriisi tegutsemisplaani.
Sümpoosioni kava:
14.10 Jaanus Purga, Rohetiigri majandustoimkonna juht – Rohetiigri Energia Teekaart.
14.50 Andres Koppel, ökoloog – Teekaardi ökoloogilised aspektid
15.00 Jaak Jaagus, TÜ professor, ERK – Teekaart ja kliimamuutused
15.10 Alvar Soesoo, TTÜ professor, ERK – Võimalused kaevandada Eestis maavarasid ja toota materjale, mis on vajalikud taastuvenergeetika tehnoloogilistes seadmetes. Maasoojuse perspektiivid.
15.20 Rene Tammist, arendusjuht, Utilitas – Puidu energeetilise kasutamise väljavaated Eestis.
ERK liige Kaupo Vipp on kirjutanud mitu selgitavat õpikut, mis tänaseks mitu korda läbi müüdud. Sümpoosioni teema toeks erimüük: K. Vipp. Lokaalravitsus. 2017 kordustrükk
Rohetiigrist
Rohetiiger on valdkondade-ülene koostööplatvorm, mille eesmärk on luua tasakaalus majandusmudel Eestile ja maailmale. Rohetiiger teeb koostööd neljal suunal: ettevõtjad, üksikisikud, avalik sektor, vabakond. Algatatakse ja aidatakse kaasa muudatuste tekkimisele ettevõtete sees ja ühiskonnas laiemalt.
Rohetiiger Teekaardist 2021-2031-2040
2021. aastal ettevõtjate, spetsialistide ja teadlaste koostöös valminud Energia Teekaart 2021/31/40 näitab ära mõistliku teekonna energiamajanduse ümber korraldamiseks sellisel moel, et eestisisene energiavajadus oleks kaetud kohalikult toodetud taastuvate energiaallikate baasil. Seda täies ulatuses soojuse ja elektri osas ning osaliselt ka mootorikütuste osas.
Tulemusena saadakse lahendus, kus loodussõbralikult toodetakse vajalikus koguses energiat sellise hinnaga, millega tarbija soovib veel osta ja tootjal on mõistlik toota ning dotatsioone maksma ei pea.
Alvar Soesoo, geoloog, Eesti Rooma Klubi president 21.12.2021 – 13.05.2021, TTÜ professor
Vähe on seda, mida me saame muuta ümbritsevas keskkonnas; palju aga seda, mida me saame muuta iseendas.
Maailma tulevikustsenaariume on püütud ette näha ja arvutada sajandeid. Kui varasemalt on seda teinud kõiksugu nõiad, meediumid, siis viimastel aastakümnetel tegeldakse ennustamisega teadus- ja rakendusinstituutides.
Suurriigid paistavad oma tulevikuarengute suhtes eriti mures olevat. Maailma arenguid ennustavates asutustes töötab hulk tarku inimesi, ent adekvaatseid prognoose teha on siiski väga keeruline.
You must be logged in to post a comment.