Author Archives: Maison Solutions

ERK Uudiskirjad

30 Sunday Jan 2022

Posted by in klubi ettekanne

≈ 1 Comment

Eesti Rooma Klubi, oma põhikirjalises tegevuses ei saada reklaame, ei tüüta oma lugejaid “hooaja parimate pakkumistega”. Ometi leiad vahel oma postkastist üsna isikliku meili, mille eesmärgiks on olnud kas

  • anda teada mõnest huvipakkuvast avalikust väitlusest või kohtumisest, mis peaks aitama laiendada silmaringi laiemal seltskonnal kui Klubi liikmelisus seda võimaldab
  • tuua esile hooaja kokkuvõttena akuutsed teemad, äramärkimist vajavad fookused ja säravamad tähed Klubis ja selle sõprade ning toetajate hulgas.

Uudiskirjade koostamisel ja saatmisel oleme silmas pidanud hooajalisust – ERK töötab kolmes hooajas: sügisene “semester” ja kevadine hooaeg, mille lõpetame reeglina mais ning suvel keskendume akude laadimisele, omavahelisel mitteformaalsele läbikäimisele ja partnerite külastamisele ning oleme katsetanud ka nn suvekooli vorme seminaride ja mõttetalgutena. Kuna paljud meist on talupidajad või elavad maal, pole ruumi leidmine koormav ja pisike reis läbi ilusa Eestimaa on boonuseks.

Me elame juba mõnda aega seninägematus infotulvas. Seetõttu on selle info edastamisel ja esitlemisel järjest olulisem ülevaatlikkus ja võimalus kiireks “klikiks”.

Otsustasime seda arvesse võttes panna mõned olulisemad avalikud uudiskirjad nüüd ühele lehele, et muuta tagasivaade ja võimalik otsing Sulle mugavamaks. Täiendame seda lehte, nii et oled ikka oodatud klikkama, kui selleks märku anname kas kirja teel või ERK sotsmeedia kanalitel.

2022-2025 juhib Eesti Rooma Klubi tööd President Alvar Soesoo. Teda toetab ERK juhatus ja tegevjuht, asutaja ja 20+ aastat Klubi hoidjana toimetanud Juhan Telgmaa. ERK meediat on viimased 8 aastat korraldanud Tuuli Stewart.

Viimased hooajad

Viimastel hooaegadel oleme ka hooajad koondanud ühele ülevaatlikule lehele. Leia eelnevad hooajad siit:

2018: ERKAR I – ERK artiklite kogumik, mida raamistas Rooma Klubi 50. aastapäev ja I auliige Eestist
2019: Aastakoosolek, millel osales mõtlejate eliit, 5 Peaministrit ja 2 Presidenti. Osalemine on vaba, kuid see oli arutelu, mis jäi nende seinte vahele
2020: Eesti mets oli üks selle aasta kuumemaid teemasid, isegi Covid ei suutnud seda varjutada
2021: ERK juubeliaasta – 20 aastat on oldud Eesti kodaniku-ühiskonna lipulaevaks ja riigi potentsiaali ühendajaks

Aita kujundada uus hooaeg

Meid loevad kümned tuhanded, meie järgijat hulk kasvab igas kuus. See tähendab, et Eesti vajab sellist Klubi ja neid arutlusi. ERK uus juhatus on koostanud hooaja kava, kuid seekord anname sõna ka auditooriumile – milline globaalsete küsimuste ümarlaud või sümpoosion on just praegu vajalik? Enne vastamist vaata veelkord eelpool viidatud hooaegu ja neis arutatut.

Eesti Rooma Klubi tegutseb avalikes huvides.
Oleme ka varem küsinud oma lugejate ja fännide arvamust selle kohta, mis on need globaalküsimused, mis Eestit kõige rohkem mõjutavad või kus meie saaksime sisuliselt kaasa rääkida.
Eesti Rooma Klubi kombeks on tuua ühe laua taha riik, ametnik, rahvavaheline teadmine, teadlased ja kohalikud ettevõtjad. Meie vabadus ja vastutus on kujundada see, kuidas tõlgendame suurt maailma siin nüüd ja praegu, et meil oleks just selline Eesti, mida tahtsime.

Teeme ka väikese küsitluse:
kas Sinu arvates oleme lähenemas 30 aastat tagasi unistatud Eestile või sellest kaugenemas?

  • Küsimused, mida ERK peaks kindlasti avalikult arutama kevadel 2022
  • Sisukad esinejad, kellede sõna neis küsimustes usaldad

Kirjuta oma arvamus kommentaari kasti – jah, me loeme seda ja sisukad arvamused (autori loal) avaldame ERK meedias.

Kas loodusel on Eestis hääl? – T. Trapido

19 Wednesday Jan 2022

Posted by in klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

, , , ,

Eesti Rooma Klubi liige, endine riigikogu liige, õpetaja, Gaia Akadeemia asutaja

Toomas Trapido

Astusin välja.

Erakonnast.

Ei kavatse enam kunagi sisse astuda.

Kuna olen 15 aasta jooksul olnud kahe rohelist ilmavaadet kandva erakonna sünni juures ning kutsunud hulga sõpru ja tuttavaid liituma, siis tunnen vajadust oma otsust selgitada.

Töötasin pärast Tartu Ülikooli bioloogia eriala lõpetamist üle kümne aasta loodushoiu alal, enamiku sellest kodanikuühenduse Eestimaa Looduse Fond (ELF) ühe eestvedajana. Juba rohkem kui 20 aastat tagasi alanud Eesti metsade laastamine, esialgu küll eelkõige röövraiete näol, mida nähes riik paljuski silmad kinni pigistas, tekitas tunde, et reaalselt saab loodusesse suhtumist muuta erakondlikus poliitikas osalemise kaudu.

Iroonilisel moel aitas kaasa üks toonastest keskkonnaministritest, kes ütles meile, ELFi inimestele, et minge laske ennast valida, jõudke kusagile ja siis räägime edasi. Järgisimegi keskkonnaministri hüva nõu, tegime 2006. aastal Erakonna Eestimaa Rohelised (EER), lasime valijal otsustada, saime 7% häältest ja 6 kohta Riigikogus, mille töös osalesime aastatel 2007–2011.

Selle perioodi kohta võib rääkida palju, kuid üks on selge –
ei enne ega pärast seda pole looduse häält Riigikogu saalis tegelikkuses kuulda olnud.

Olen lootnud, et see tuleb sinna tagasi.

Siiani seda juhtunud pole.

Loodusel ei ole Eesti rahva esinduskogus häält ja hääletult ei saa ta midagi enda kaitseks öelda.

Kes häält ei tee, seda ei panda kahjuks tähele. Aga meie kogemus näitas ka, et kui loodust esindab 6/101-st riigikogu liikmest, siis jääb see hääl pigem hüüdjaks, keda küll peab taluma, aga mitte kuulda võtma.

Kümned tuhanded eestlased on saanud hingekosutust ja inspiratsiooni Valdur Mikita raamatutest. Aga kui palju ikkagi on Eestis inimesi:

  • kes tunnevad looduse ja maaga sügavat isiklikku sidet,
  • kelle jaoks on loomad-linnud-taimed nagu head sugulased?
  • kelle jaoks on Eesti maastikul pühad paigad?
  • kes on valmis oluliselt suuremal määral elama loodusrahva kombel?
  • kelle jaoks on suhe loodusega nii oluline, et nad on valmis andma oma hääle sarnase ilmavaatega erakondadele, hoolimata nende väiksusest ja šanssidest?

Hindan selle arvu mõnekümne tuhande kanti, mis väljendub heal juhul umbes 5% häältes riigikogu valimistel. Ja see ei muuda sisuliselt suurt midagi.

Kuuleme tihti, et „Eestis on veel palju puhast ja puutumatut loodust”, „oleme metsarahvas” kuni „kliimakangelaste” ja „rohepöördeni” välja.

Need sõnad peaksid tekitama meis hea enesetunde.

  • Ka siis, kui sõidame mööda uusi ja kiireid neljarealisi teid, mille ääres on metsa asemel lagedad alad ja tohutud augud.
  • Ka siis, kui sõidame mööda väikseid teid, mille ääres on metsa asemel masinatest katkutud maastik.
  • Ka siis, kui sõidame Tallinna ringteel ja vaatame vägevat viadukti, osa tulevasest kiirraudteest Poola piirini.

See on tõesti aukartust äratav, kui palju võimsaid masinaid on töös meie maal – kaevamas, saagimas, vedamas, lükkamas, valamas. Ilus on mõelda, kuidas kümned tuhanded inimesed saavad leiva lauale ja Eesti majandus elab, isegi kasvab. Kusjuures – see ei ole iroonia. Selles kõiges on midagi vägevat nagu kosmoseraketi start või Peterburgi linna rajamine Neeva soodesse.

Eestis on enesepetmine ning selle peene nimega sugulane kognitiivne dissonants omandamas juba vaimse häire mõõtu.

Aga seda kohta, kus ma põhjast lõunasse sõites mõnikord peatuse tegin, et jalgu sirutada, metsalõhna nuusutada ja ilusaid jumikaid vaadata, ei ole enam. Nagu tuhandeid teisi kohti, mis kellegi jaoks on olulised olnud. Ajal, mil on põhimõtteliselt võimalik iga puu ja iga ruutmeeter koos seal leiduvaga arvele võtta, võtavad harvesterid kangelasliku, kuid tuima järjekindlusega maha ristipuid, looduslikke pühapaiku, pesapuid ning sõidavad seda tehes üle esivanemate kääbaste.

Mets muutub masinate abil rahaks ja see tundub hea. Põhimõtteliselt toimub nii Eestis kui suures osas maailmast hetkel „Avatari“ film. Aga erinevalt „Avatarist“ toimub see suurema osa kohalike elanike heakskiidul. Erinevalt „Avatarist“ vaatab end loodusrahvana tundev vähemus seda kurvalt pealt.

Eestis on looduskaitseseadusega keelatud lindude tahtlik hävitamine, kahjustamine ja häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Nende seadusesätete rikkumine toimub igal kevadel, iga päev, igas metsas, kus langetustraktor sees. Ja riigivõim ei sekku, ei tee midagi. Kas kõik on seaduse ees võrdsed, nagu ütleb Põhiseadus? Miks ma peaksin uskuma riigivõimu, mis ise enda tehtud seadusi ei täida?

Sellised protsessid toimuvad muidugi kogu maailmas. Puhta vee kättesaadavus väheneb. Isegi ehituseks sobiv liiv hakkab otsa saama. Kliimast rääkides on prognoosid sentimeetrite haaval toimuvast merepinna tõusust uppi lennanud ja hulk muidu tagasihoidlikke ja vaoshoitud teadlasi püüab öelda nii kõvasti, kui kopsud võtavad: „Praegu! Praegu on viimane aeg veel midagi muuta! Mitte homme, ülehomme ega kümne aasta pärast, vaid täna!” Samal ajal räägitakse paralleelreaalsuses entusiastlikult rohepöördest ja kliimaneutraalsusest, ehitatakse õlitehaseid, söel töötavaid elektrijaamu, investeeritakse uute naftaväljade kasutusele võtmisse. Kui see ei ole kõikide kognitiivsete dissonantside ema, siis mis on?

Kas kusagil on lootust?

Ma ei tea. Pigem on vaja tegusid, mitte lootust, nagu ütleb Greta Thunberg. Kui üldse mingist valguskiirest tunnelis rääkida, siis ongi selleks noored, kes juba näevad ja suhtuvad maailma teistmoodi, aga kas ja millal muutub see poliitiliseks ehk midagi päriselt muutvaks tegelikkuseks, ma ei tea.

Üks huvitav uudis on roheliste võimas tõus Saksamaal – riigis, mis oma suuruse ja võimekusega võib tõepoolest mingi muutuse käima lükata.

Elame näeme.

Kolme aasta eest juhtus nii, et said kokku põliskultuuri, loodust, kogukondi ja innovatsiooni oluliseks pidavad inimesed ning me asutasime rohkem kui 500 inimesega nende väärtuste eest seisva Elurikkuse Erakonna.

Nii erakonna loomine kui 2019. aastal riigikogu valimistele minek toimus mõnusas ja head energiat täis õhustikus. Tulemuseks 1,2% (EERil 1,8%, seega sarnase maailmavaatega erakondadel kokku 3%), mis kinnitab eelnevat.

Lõpetan erakonnapoliitikas osalemise, kuna ei näe enam võimalust, et sellega saaks minu jaoks olulistes küsimustes midagi muuta.

Tunnistan, et minusugused on selges vähemuses ja et olen elanud illusioonis. Mõnikord on vajalik näha tegelikkust sellisena, nagu see on.

Ma saan ka täiesti apoliitiliselt hoida ja suurendada elurikkust ning inimesi nii unistamiseks kui tegutsemiseks kokku tuua. Nii et minister X – täname, kuid see tee ei viinud isegi sohu (millede poolest Eesti taas maailmapärandis märgatud on).

TED-Ed
WWF International

Glasgow – viimane päästerõngas? – A. Anger vs T. Trapido

20 Monday Dec 2021

Posted by in avaldus, klubi ettekanne, prognoos

≈ Leave a comment

Tags

, , , , , , ,

21. detsembril koguneb Eesti Rooma Klubi oma aastakoosolekule. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on see vaid Klubi liikmetele ja sedagi piiratud mahtudega. Hoides mõttekoja traditsioone on ka praktiliste omaklubi asjade arutamise ja sättimise eel väike ajude virgutus, millele avapaugu annavad kaks ettekandjat samal teemal:
mis siis ikkagi juhtus/või jäi juhtumata Glasgows ÜRO Kliimakonverentsil 31. novembril ja sellele järgnenud päevadel?

Ettekandja Annela Anger-Kraavi. ERK liige on oma teesid esitanud PM artiklina.

Loe Annela teeside artiklit siit

Ettekandja Toomas Trapido teesid leiad järgnevana.

Tooma teesid Rooma Klubi üldkoosolekule
21.12.2021 Tallinnas

Toimuv on meist kõigist suurem, mõjutab meid kõiki ning püüd intellektuaalselt ja materiaalselt toimuvat kontrollida on osa probleemist. Varsti juba 40 aastat probleemiga tegelemist ei ole muutnud 50 aastat tagasi „Kasvu piirides” prognoositud keskmise stsenaariumi kõveraid, seega tasub küsida, kas probleeme lahendada püüdev maailmavaade ise on probleemi lahendamiseks sobivatel alustel? Kliimakonventsiooni ümber on muutunud valdavalt sisutuks ja igavaks teatrietenduseks, millesse üha väheneva veenvusega püütakse võimude poolt usku süstida.

Kliimamuutus ja elurikka looduse (elupaikade) häving on ühe mündi kaks poolt ning neid peaks alati koos käsitlema.

Demokraatlik enamus demokraatlikes riikides ja veel vähem autokraatlike riikide juhtkonnad ei soovi materiaalsele kasvule orienteeritud ühiskonnakorralduse muutumist ega algata tõsiseltvõetavaid arutelusid alternatiivide teemal.

Mõned nopped

  • Thwaites’i liustik Antarktikas mureneb, min. 65 cm merepinna tõus.
  • Kas kiirmoe tööstus on muutunud – ei ole.
  • Nõudlus nikli järele võib lähiajal kümnekordistuda. Nikel, Filipiinid.
  • Sertifitseerimine kui valdavalt rohepesu.
  • „..aastaid oodatust varem.” Korduv fraas kliimateemalistest teadusartiklitest.
  • Jaak-Kristian Suti kokkuvõte Guardiani artiklist „No country has met welfare goals in past 30 years’ without putting planet at risk”.

„Rikastes riikides tuleks sügavalt järele mõelda, millal on sobiv kasutada sõna “jätkusuutlik”. Miks? Sest ühelgi riigil pole viimase 30 aasta jooksul õnnestunud rahuldada oma elanikkonna põhivajadusi ilma, et sellega poleks kaasnenud lubamatult suurt loodusvarade kasutamist.

Sellise järelduseni jõutakse ajakirjas Nature Sustainability ilmunud uuringus, milles analüüsiti 148 riiki.

Jõukad riigid ohustavad planeedi elukeskkonda ja elavad tuleviku arvelt, kuid on sellega suutnud oma elanikele tagada vaid minimaalse heaolu suurenemise. Vaesed riigid on küll elanud keskkonna taluvusvõime piirides, kuid pole samas ka suutnud tagada kõigi põhivajaduste rahuldamist.

„Enamik riike on oma elanike põhivajaduste rahuldamisele lähemal kui 30 aastat tagasi, mis on hea uudis. Halb uudis on see, et ressursse liigtarbivate riikide arv kasvab, eriti süsinikdioksiidi heitkoguste ja materjalikasutuse osas. Muret teeb avastus, et riigid kipuvad keskkonna taluvusvõimet ületama kiiremini, kui saavutavad minimaalse sotsiaalse heaolu künnise.”

Kui kauaks ja millistel eeldustel jätkub Eestis põlevkivi?

Millal on meil piisavalt?

Sisuliselt on vaja imet ehk mingit täiesti ootamatut ja kogu maailma süvatasandil muutvat sündmust.

Gaia teooria. Millal tunnetab kriitiline hulk Maakera inimesi end päriselt osana planeedi ökosüsteemist?

Uued ideed ja muutuste alged on alati perifeerias, vaadakem sinna. Veganlus, kestlik kahanemine, autovabadus, permakultuur, kogukonnad, ökokülad…

Kas me saame aru, kui palju inimesi Eestis, teistes riikides, kogu maailmas on sedalaadi maailmavaate ja käitumisega?

Unistused. Kultuur, mis ei oska enam unistada, on kaotanud oma hinge. Kuidas meil sellega on? Mis on Eesti unistus? Rooma Klubi võiks näidata eeskuju.

Rööviku lugu.

Kes ma olen? Ma olen Narva eesti keele õpetaja – M. Karusoo

08 Wednesday Dec 2021

Posted by in avaldus, klubi ettekanne, konverents

≈ 1 Comment

Tags

, , , , , ,

Kirja pannud Merle Karusoo, ERK asutaja ja liige Merle Karusoo 

Siin esitatu väljendab ühtlasi 
Eesti Rooma Klubi seisukohti antud küsimuses

Integratsiooniprojekt KES MA OLEN?

Projekt „Kes ma olen?“ sai oma nime möödunud sajandil just Narvas. Siis osalesid selles 60 vene kodukeelega Ida-Virumaa last vanuses 12-16 Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt ja Sillamäelt. Juhendajateks olid tollase Viljandi Kultuurikolledži tudengid, kellest kaks jätkasid selle tööga nii Ida-Virumaal kui Tallinnas, lisaks Maardus, Pärnus ja Paldiskis.

Me palusime läbi projekti lastel uurida, kust on nende eellaste teekond Eestisse alguse saanud, kus-kuidas tutvusid omavahel nende vanemad ja vanavanemad, millised on nende endi unistused ja tulevikuplaanid. Projekti tulemuste esitlusel näitasid nad laserpulkadega oma pere kokkusaamispunkte ja teekondi Nõukogude Liidu kaardil. See oli muljetavaldav. Teekonnad algasid Siberist, Kasahstanist, GULAGi territooriumilt ja pea kõigist tollastest liiduvabariikidest.

Kolmandik neist projektis osalenud lastest olid kolmandat põlve venelased, kolmandik kahe erineva Nõukogude Liidu territooriumil asuva rahva lapsed, kolmandikul oli kahe viimase põlve seas vähemalt üks eestlane.

Teiselt poolt tean ma päris hästi 1941. aasta 14. juunil küüditatud Ida-Virumaa, ka Narva, eesti laste saatust, Narva maatasa pommitamist 1944. aasta märtsikuu alguses ja Narva tollaste inimeste võimatust kodulinna tagasi pöörduda.

Seega olin kohe, kui ettepanek tehti, valmis kohtuma Narva õpetajatega. Ettepaneku tegi Narva Eesti Keele Majale Märt Meos, Narva Vaba Lava eestvedaja ja meie tollaste projektide mänedžer.

Õpetajaid ei olnud lihtne leida, sest nagu kohe selgus – nad on tööga üle koormatud, sest kõik, mis eesti keeles linnas toimub, puudutab nii või teisiti neid. Neid väheseid. Seda tänulikum olen, et nad nii kiiresti kaasa mõtlema hakkasid.

Otsustasime, et ei riputa Narva õpetajate esitlust internetti, sest teemad on ühelt poolt liiga isiklikud ja teiselt poolt ei ole uus Narva linnavalitsus end sellevõrra kehtestanud, et tegelike keeleolude selge ilmutamine vapratele üles astujatele ohutu oleks.

2021 etenduse salvestis on saadetud haridusminister Kristina Kallasele 2023, avaldatud siin esinejate loaga 2025. Vt ka avaldamise selgitust.

KES NAD ON?

Projekti kaheksast osavõtjast kaks töötavad Narva Eesti Keele Majas, kus õppijad on tõesti motiveeritud õppima; üks inimene töötab lasteaias, üks Sillamäel, üks erakoolis, üks tavakooli keelekümblusklassis, kaks keelekümbluskoolis. Nende muid „keeletöid“ üles nimetama hakata võtaks liiga palju ruumi.

Üks õpetajatest on rahvuselt venelane, kaks on kakskeelsed, üks esineja läti juurtega, üks Kaukaasia eestlaste järeltulija, kolm lihtsalt eestlased.

Kaks neist on praeguseks loobunud koolis töötamast ja kavatsevad Narvast lahkuda. Üks käib Narvas tundi pidamas kaks päeva nädalas Tartust ja on õnnelik, et saab pühenduda ainult oma õpilastele, ei pea tegelema kõige muuga, mis koolis hädavajalik.

PROBLEEMID

  • Ka keelekümbluskoolis on suur osa tunde vene keeles. Eesti keele õpetajatelt oodatakse eesti keele juurutamist, aga kõik huviringid, peod ja koolivälised tegevused toimuvad endiselt vene keeles.
  • Õpetajatele mõeldud koosolekud on enamasti venekeelsed ja eesti keele õpetaja peab need protokollima eesti keeles.
  • Tunnid, mis paberi peal on eestikeelsed, viiakse tegelikult läbi vene keeles või paremal juhul igat lauset tõlkides. Kontrollid käivad pisteliselt ja neile etendatakse eesti keelt.
  • Senine keskerakondlik kohalik omavalitsus on keeleõppesse suhtunud pigem vaenulikult.
  • Narvas pikemalt elades vaesustub eestlaste eesti keel ja tekib aktsent.

Põhiprobleem: kuigi tung keelekümblusklassidesse on väga suur ei jagu neisse õpetajaid. Narvas on ainult üks keelekümblus-lasteaiarühm ja üks keelekümbluskool. Lastaiakasvatajad on enamasti vene kodukeelega ja õpetavad koos eesti keelega ka aktsenti ja oma keelekasutusele ja sõnavarale toetuvat keelt (sellele murele juhtis tähelepanu just vene kodukeelega õpetaja).

MIS ON HEAD?

Paljud teenindussfääri inimesed on valmis hea meelega eesti keeles suhtlema, kui neid pisutki julgustada. Selles osas on isegi parem seis, kui Tallinnas, muide.

Keelekümblus Narvas toimib. Nn keelekümblus on keeleõppesüsteem, mis ei luba õppeprotsessis minna üle teisele (siinkohal esmasele) keelele, antud juhul siis vene keelele. End väljendatakse vajadusel žestide, sünonüümide, piltide, joonistuste abil. Lasteaias on olnud juhuseid, kus laps on kasvatajate teada terve aasta vait ja siis avastatakse ta omavanustega vabalt eesti keeles suhtlemas. Keelekümbluskooli abituriendid ja vilistlased valdavad keelt ja julgevad eesti keeles suhelda.

MIDA TEHA?

Kiirkorras oleks vaja koolitada uusi eesti kodukeelega keeleõpetajaid algklasside tarvis ja eesti keelt valdavaid õpetajaid teiste ainete jaoks.

  • Neile õpetajatele/juhendajatele tuleks määrata koheselt stipendiumid ja tasuta ühiselamukohad, sõlmida lepingud tööks Ida-Virumaal teatud aastate jooksul. Neile inimestele, sh nooremale kaadrile kui eesti keskmine õpetaja, anda palk, mis motiveeriks – missioonitunne ei kesta igavesti, kui tuge ei tule.
  • Eestikeelsetele õpetajatele tuleb võimaldada ja aidata korraldada tundide andmine teistest kohtadest. Kas väiksematel koolidel üle Eestimaa pole mitte see probleem, et aineõpetajatel ei ole vajalikku koormust?
  • Praeguse seisuga oleks Ida-Virumaale igal aastal tarvis sadu uusi eesti kodukeelega eesti keele õpetajaid. Narvakad rääkisid, et umbes 100 on Narva ka tulnud (ma küll ei tea, mitme aasta jooksul), saanud korteri, töötanud 5 aastat, korteri maha müünud ja ära läinud. Ja mis siis? Kui selline on ainus tee, siis tuleb seda teed mööda minna. Kuni leiame parema.

VABANDUSEKS

Ma tean, et õpetajad on pea igal pool ülekoormatud, neid ei piisa, neil pole järelkasvu, neil on probleemid. Tahaksin osata rääkida nende kõigi eest. Aga ei oska.

Mul on sügavalt kahju, et teie jaoks ei ole ette nähtud seda tööd ja meie suurt ideed – säilitada eestlus koos kultuuri ja keelega, hoidmiseks lisaraha. Nn integratsiooni jaoks seevastu on. Kümnetes miljonites. Kuidas nende vahenditeni jõuda või kuidas need jõuaksid selle töö tegijateni?

Veelkord tänu Narva õpetajatele.
Teiega oli hea olla, teilt õppisin palju.

*Tänab ka Eesti Rooma Klubi ja piirangute tõttu 60-le inimesele timmitud vaatajaskond Tallinnas Kirjanike majas 7. novembril 2021.

Kellel on õigus arvata?

  • Esitlejaid
  • Esitlejaid
  • Arvi Tavast – Eesti Keele Instituut; Tiiu Kuurme – ERK liige, TLU, kasvatusteadlane
  • Suliko Liiv – ERK
  • Anne-Ly Reimaa – Kultuuriministeerium; Merle Karusoo – ERK
  • Irene Käosaar – Integratsiooni Sihtasutus; Kaire Viil – Eesti Energia
  • Andres Tarand – ERK; Merle Karusoo – ERK; Irene Käosaar – Integratsiooni Sihtasutus; Juhan Telgmaa – ERK
  • Sõbrad ja võitluskaaslased
  • Kirjanike Maja
  • Esitlus salvestati, kuid jääb ERK arhiivi ootama paremaid päevi EVs
  • Esitlejaid
  • Esitlejaid
  • Iga aeg tuleb oma nõudmistega
  • Projektis osalejad
  • Esitlejaid

Esitlusele Kirjanike Majas, Tallinnas järgnes arutelu integratsioonile Eestis läbi vabadusaastate ja läbi erinevate mälestuste ning suhtumiste.

Arutelu salvestus

Vaata ka Ma olen eesti keele õpetaja – M. Karusoo / eelteade

Täname Integratsiooni Sihtasutust huvi ja toetuse eest

Rahvusvaheline keskkonnakonverents „Elurikkus ja kliima muutuvas maailmas“ – J. Telgmaa

04 Thursday Nov 2021

Posted by in üldinfo, konverents

≈ Leave a comment

Tags

, , , , , ,

Toimus: 4. november, PROTO avastustehas, moderaator J. Tralla

Ülevaate koostas Juhan Telgmaa,
ERK tegevjuht ja juhatuse liige

10:00 – 10:10 Sissejuhatus – keskkonnaminister Tõnis Mölder

Elurikkus on vaja lõimida kõigi valdkondade poliitikatesse. Inimesed peavad tundma seost isikliku heaolu ja elurikkuse vahel.

Teemaplokk l

Elurikkuse hoidmine muutuva kliima tingimustes ja elurikkuse roll kliimamuutuste leevendamisel ning nendega kohanemisel

10:10 – 11:00 Ettekanded

  • Riyong Kim, Euroopa Keskkonnaagentuuri looduskapitali ja ökosüsteemide programmijuht (üle veebi)

Räägib, mis seisus on EU looduse seisund. BD[1] strateegia täitmises on mahajäämus. Kliimasurve on kasvav. Ka surve inimtegevusest on suurenev. Mereliigid suunduvad põhja poole, suvised soojenemislained tapavad mereelustikku nende tavapärases elupiirkonnas. Balti mere eutrofeerumise vastu tuleb meetmed kasutusele võtta. Metsaga peab tegelema.

BD strateegia 2030 tuleb ellu viia.

  • Humberto Delgado Rosa, Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi looduskapitali direktor (üle veebi)

Katastroofide sagenemine näitab, et midagi on korrast ära. Reaalsus on, et inimkonna edenemine (?) on loodusele suurenev koormus. Kõik need faktorid (kliima, saastamine, ülekasutus, loodusvarade ammendumine, BD kadu jt) tuleb arvasse võtta.

(Üldiselt ei midagi seni teadmatut.)

  • Neville Ash, ÜRO keskkonnaprogrammi looduskaitse seirekeskuse juhataja

Tuleb hinnata ka SDG-de[2] valguses. Kliima soojenemine suurendab kõiki riske. Kõige hullem mõju on korallidele, arktilistele ökosüsteemidele. Liigid tavalistes elupiirkondades surevad ja liiguvad kui sissetungijad teistele aladele.

Kliima soojenemisest tingitud migratsioon on ühtlasi suur sotsiaalne koormus, sellega seonduvad ka negatiivsed muutused põllumajanduses.

Taastuvenergia on pääseteeks, tuleb taastada ökosüsteeme ja käia nendega mõistlikult ringi. Ka kohanemine on vajalik, näiteks betoonkallaste asemele mangroov vette. Looduskaitse strateegiad tuleb kohandada kliima soojenemisele. Kõike tuleb teha kooskõlaliselt.

  • Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president

Ökosüsteem loob oma kliima. Näiteks metsas kõigub temperatuur vähem. Globaalselt tasandab kõikumisi meri. Ökosüsteem suudab tasandada teatud piires. On vaja teada, kui palju võib süsteemi häirida, et ta veel tasakaalu suudaks tagasi minna.

Pandeemia liigutab tasakaalu tugevalt. Kui kliima soojeneb palju, ei suuda ökosüsteemid enam häiringutele tasakaalustavat tagasisidet rakendada.

Elurikkust on keeruline määratleda, vaid mõne indikaatoriga võimatu. Kõik vormid bakteritest suurimetajateni peavad oma nišid täitma. Pealegi pole kaugeltki kõik liigid avastatud, eriti mikro-organismid, tolmeldajad jms.

Eesti ei saa midagi muuta globaalselt, kuid saab näidata globaalselt eeskuju.

11:00 – 11:45 Paneelarutelu kõikide eelmiste esinejatega

Soomere kordab EU roheleppe 5 tingimust, mis peavad olema täidetud leppe teostumisel.

Maa pole kinnine süsteem, Päike lisab energiat kogu aeg. Rohelepe peab ka sellega arvestama nende 5 tingimuse[3] täitmisel.

Ühiskond on ainult osaliselt valmis muutusteks. Rohelepe on eelkõige üleskutse mõtteviisi muutusele. Nt Maailm toodab piisavalt toitu, aga ei suuda seda mõistlikult jagada. GMO kultuuride järele pole tegelikult vajadust. Vanad metsad on head CO2 hoidjad, seejuures ka metsapinnases.

Lõpuks vastavad panelistid küsimustele. Nii küsimustes kui vastustes on vähe uudislikku.

Siiski vastavad kõik minu küsimusele CO2 kinnipüüdmise ja hoiustamise kohta.

J. Telgmaa/ERK küsimus: mis on ohtlikum, kas pumbata maasügavusse miljonid ja miljonid tonnid CO2, millest siis tuhande aastaga saab ohutu tahke C või mõnisada tonni radioaktiivseid tuumakütuste jäätmeid. Ohtlikkuse võrdlust ei maininud keegi, aga selle tehnoloogia suhtes olid alates TA presidendist kõik enam kui skeptilised.

Linnastunud noorte side loodusega on hoopis teistsugune kui nende vanavanematel, looduse, terve ja elurikka keskkonna vajadus nende elus pole enam seotud toidulauaga.

Tulevik annab teada, kas täiesti teises reaalsuses kasvanud lapsed on Planeedi pääse või lõplik hukk.

Teemaplokk ll

Regionaalsed lahendused globaalsetele elurikkuse ja kliima väljakutsetele.

12:15 – 13:05 Ettekanded

  • Petri Ahlorth, Soome Keskkonnainstituudi elurikkuse keskuse juhataja

Väga lühike ülevaade Soomest.

  • Aveliina Helm, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor

Räägib ikkagi globaalselt ja pisut Eestist, peamiselt metsast. Intensiivne metsa majandamine on paha.

Puude istutamine aladele, kus puid pole olnud, on kahjulik. Õigem on taastada looduslikud ökosüsteemid.

Taasmetsikustamine – tuuakse tagasi need liigid, mis seal kunagi on olnud. See diskussioon on Eestis alustamata.

  • Tiit Maran, Tallinna Loomaaia direktor

Teema väga lai. Keskendub mõnele olulisele aspektile – kliima soojenemine ja liigikaitse. Protsesse ei peaks defineerima läbi tagajärgede.

Toob näitena naaritsapopulatsiooni taastamise Hiiumaal., mis algas 16 a tagasi. Tänaseks on lisandunud palju uusi häiringuid. Liigikaitse edulugu siiski. Suure pingutusega saab väikseid edulugusid tekitada. Varem või hiljem tsivilisatsioon need pingutused tasalülitab ja kõik näib mõttetu.

Daniel Kahnemannil tähelepanuväärne raamat „Kiire ja aeglane mõtlemine“. Tema mudel seletab mõndagi. Kiire on emotsionaalne ja põhineb väljakujunenud valmislahendustel. Aeglane nõuab analüüsi, on vaevarikas ja vastumeelne. Praegune keskkonnakriis on seletatav kiire mõtlemise valdavusega. Lähtumine vanast narratiivist on ka roheleppe aluseks.

13:05 – 13:45 Paneelarutelu

  • Timo Mäkelä, Soome Innovatsiooni Fond SITRA vanemnõunik

Vaja on süsteemseid muutusi majanduses. Ringmajandus on keskmes. Sellega tuleb alustada juba koolis, rakendades vastava õppekava. Selles on Soomel ka kõva globaalne koostöö.

Majanduses on alati võitjaid ja kaotajaid. Sellega peab arvestama. Metsaomanikud peavad saama adekvaatse tasu metsa õige majandamise eest.

Oleme väikesed, kuid suunda saame ikka näidata. Ja kui mitte olla ees, siis jäetakse meid maha (tehnoloogiliselt, majanduslikult jne).

  • Petri Ahlorth, Soome Keskkonnainstituut

Üle EU ei saa ühe lauaga lüüa, kuigi seda vahel tahetakse. Hispaania ja Soome näiteks on väga erinevad. Kõik, mis EUst tuleb, pole Soomes otse rakendatav. Liiga palju tuleb jõudu kulutada bürokraatlikuks raporteerimiseks selle asemel, et kasutada aega tegutsemiseks.

  • Aveliina Helm, Tartu Ülikool

Biomassi põletamise subsiidiumid on vastuolulised. Üldse subsideeritakse veel paljut, mis loodust kahjustab.

Vajame rohumaade-ökosüsteeme. Tuleb kaaluda, mida me oma maastikest tahame, kuidas kujundada neid, et agro-ökoloogilised ja BD eesmärgid oleksid optimaalses kooskõlas. On palju ruumi mõistlikeks otsusteks. Vajame täiustamist, mitte nii väga ümber tegemist. Ja väliskulud tuleb arvesse võtta!

  • Tiit Maran, Tallinna Loomaed

Väikeses riigis on kerge teha muudatusi ja näidata teistelegi valgust. Inimkonna ajaloos on suured asjad pea alati alanud väikestest. Väiksusel on eeliseid ja vähem ajalookoormaid.

Tegelikult keegi kõnelejaist regionaalset ega kohalikku mõõdet ei käsitlenud, räägiti globaalses mastaabis.

Maran ja Helm vastavad J. Telgmaa küsimusele, mis on ajendatud I. Raigi mõttest tema GreenEst 2021 memorandumis – KOV[4]te roll on rohepöördes väga tähtis ja KOKS[5] vajab muutmist, et anda neile nii kohustused kui võimalused seda nn rohujuuretasandil ellu viia. Vastajad olid sellega väga päri.

Teemaplokk lll

Ettevõtete kohustused, võimalused ja koostöö avaliku sektoriga seoses keskkonnasäästlikkuse, kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega.

14:45 – 16:15 Paneelarutelu

  • Erki Ani, Cleantech Estonia, tegevjuht

Rohepöörde eesmärk on jõuda välja sinna, et me rohepööret enam ei meenuta, sest olemegi jõudnud uude majandusse.

On olemas juba põnevaid lahendusi. Piimavalku on võimalik ka laboris teha, lehma pole enam vaja. Suurim potentsiaal on energeetikas nii Eestis kui üle Euroopa – vesinik (H2) ja salvestusmeetodid. Siin saab Eestit kasutada digiriigina, reguleerides elektritarbimist iga pisikese tarbija lõikes hetkehinna ja tarbimismustri alusel.

  • Katrin Bats, Rimi Eesti Food AS, vastutustundliku ettevõtluse juht

Teema on kerkinud paaril viimasel aastal, aga kõik teemad, nagu nt veganlus, tõuseb kärarikkalt ja vajub vaikselt maha. Kui nt päevapealt loobuda kilekottidest, siis lähevad ostjad mujale. Alati on 20% vaimustuses, 20%-l on ükskõik, ülejäänud pahandavad ja lähevad mujale. St et tarbija pole väga valmis rohepöördeks ja ettevõtjale seab see piirid.

  • Katrin Tamm, Tere AS, kestliku arengu juht

Tasub olla eestvedajaks. Peab arvestama, et toit Eestis pole odav, rohetamine paneb hinnale veel otsa. Isegi pool senti piimale juurde on väga tundlik teema.

  • Ragne Maasel, LHV Pank AS, ESG valdkonna juht

Ees seisab kahtlemata palju ebamugavust, aga kõlav stardipauk on käinud ja edasine on paratamatu.

Pankadel võiks olla info, kuidas on mingi ettevõte rohepöördes end positsioneerinud. LHV tahab aastaks 2040-2050 jõuda kliimaneutraalseks ka klientide lõikes. Selleks on vaja andmeid, mis võiks digiriigis kättesaadavad olla.

  • Kristi Klaas, Keskkonnaministeerium

Keegi ei sunni ettevõtteid rohelisemaks, aga neile on see perspektiivis kasulik. KKM on siin hea nõuandja.

EU väikeriik peab leidma oma koha rohepöördes. Tuleb leida valdkonnad, kus võid olla teistest parem. Neis sundades on võimalik tekitada konkurentsieelis. Rohepööre toimub nagunii ja targem on midagi (tehnoloogia) teistele pakkuda kui kõike sisse osta.

J. Telgmaa/ERK küsimus: Suurtel ettevõtetel on suur keskkonna- ja sotsiaalne vastutus. Need on omavahel vastuolus, aga kuidas oleks võimalik neid lepitada?

Vastused Rimilt ja Terelt: Iga päev peab sellele mõtlema. Teadus peaks appi tulema. Head vastust ei ole. Sotsiaalne vastutus tundub olevat esiplaanil.

Elurikkus on ettevõtlusele üldiselt uus valdkond, millega peab arvestama. Rohepööre on uudne paradigma, aga selle indikaatoreid pole veel osatud numbritesse panna. Seni räägitakse ikka vaid CO2-st.

16:15 – 16:30 Lõpusõnad

Kokkuvõtteks: oli mõjusaid kõnemehi, aga sisuliselt uut peaaegu mitte midagi. Kui lisada, et samal ajal toimus kõige kõrgema tasemega kliimakonverents Glasgows, mis samuti erilist optimismi ei lisanud, siis jääb olukord, kus “oleks, tuleks, on vaja…, aga tegusid ei tule“ veel mõneks ajaks kestma.

[1] biodiversity – elurikkus

[2] ÜRO säästva arengu eesmärgid

[3] Leia link

[4] Kohalik omavalitsus

[5] https://www.riigiteataja.ee/akt/13312632?leiaKehtiv

Memorandum GreenEst Summit 2021 kohta – I. Raig

28 Thursday Oct 2021

Posted by in üldinfo, konverents

≈ 1 Comment

Tags

, , , ,

Kultuurikatlas, Tallinn 27. – 28.oktoobrini 2021 toimunud 4. konverentsil “GreenEst Summit” käis Eesti Rooma Klubi liige, Ivar Raig. Kuna osalemine oli piirangute tõttu kärbitud ja mitte kõigil huvilistel ei õnnestunud kohapeal tõelist foorumi hõngu nautida, kontakte sõlmida, arutleda ja koos edasisi samme kavandada, siis pakume toimunu valgustamiseks abiks Ivari märkmed.

Kultuurikatlas, Tallinn 27. – 28.oktoobrini 2021 toimunud 4. konverentsil “GreenEst Summit” käis Eesti Rooma Klubi liige, Ivar Raig. Kuna osalemine oli piirangute tõttu kärbitud ja mitte kõigil huvilistel ei õnnestunud kohapeal tõelist foorumi hõngu nautida, kontakte sõlmida, arutleda ja koos edasisi samme kavandada, siis pakume toimunu valgustamiseks abiks Ivari märkmed.

Konverentsi tegi kõrgetasemeliseks asjaolu, et sellest võtsid osa nii Euroopa Liidu kui ka Eesti kõrged ametnikud ning teadlased ja roheettevõtjad paljudest Balti mere piirkonna riikidest ning Iirimaalt. Konverents võis olla selle aasta suurim rohepöörde teemale pühendatud konverents Balti mere piirkonnas. Lisaks eksponeeriti konverentsil Eesti roheettevõtete tooteid ja teenuseid.

Euroopa Liidu rohepöörde kõneisik Vivian Loonela juhtis konverentsi avakõnes tähelepanu asjaolule, et maailmal rahvastel pole rohepöördele alternatiivi, sest maakera tooraine- ja loodusressursid on piiratud ja mitmetes positsioonides lõpukorral. Pariisi Kliimakokkuleppe (2015) ja Euroopa Rohelise Kokkuleppe (2019) elluviimised on kallid, kuid nende edasilükkamine läheb veel kallimaks ja kogu inimkonnale ohtlikumaks.

Konverentsi päevakorras olid kuus teemat:

  1. Toorained (Raw materials);
  2. Rohelise äri mudelid ja investorid (Green business models and investors);
  3. Biomajandus (Bioeconomy);
  4. Tark linn (Smart City);
  5. Energia (Enegy);
  6. Üleminek (Just Transition)

Teemadest lähemalt

1. Tooraine

Teema peakõnelejaks oli Euroopa Toorainematerjalide Liidu (The European Raw Materials Alliance (ERMA) direktor Massimo Gasparon.

Gasparon andis lühiülevaate olulisemate strateegiliste toorainete varudest ja paiknemisest maailmas. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et rohepöörde läbiviimiseks kasvab teatud metallide (liitium, koobalt jt) ning mineraalide (fosfor, magneesium, vanaadium jt) nõudlus ja kaevandamine. Nimetatud maavarade varud asuvad suures osas Hiinas, mis teeb ka Euroopa Hiinast sõltuvaks. TTÜ Geoloogia Instituudi juhtiv töötaja Rutt Hints täpsustas, et:

Eesti maavarad on suures osas tehnilistel ja poliitilistel põhjustel uurimata. Nõukogude Liidu ajal tehtud uuringud on ebatäpsed ja moraalselt vananenud.

Ragn Sells Eesti üks juhte Alar Saluste tutvustas firma plaani võtta taaskasutusse Ida-Virumaa põlevkivi tuhamäed ja hakata tootma kaltsiumi. Slovakkia geoloog Darina Styriakova rääkis globaalsest liiva defitsiidist ja liivast kasulike mineraalide eraldamisest bakterite abil, mille tulemusena toodetakse ka liivast taimeväetisi. Siin on mõttekoht ka Eesti teadlastele ja kohalikele omavalitsustele, kus asuvad suuremad liivavarud.

Suurendada on vaja geoloogiliste uuringute rahastamist, et saada parem pilt kõigist Eesti territooriumil olevatest maavaradest, kaasa arvatud haruldastest muldmetallidest, mis annaks uusi võimalusi nii rahvusliku rikkuse kasvatamiseks kui ka keskkonnasäästliku rohepöörde läbiviimiseks Eestis.

2. Rohelise äri mudeleid nimetati viis:

  • Ressursside efektiivsem ärakasutamine;
  • Toodete kasutusea pikendamine;
  • Toode kui teenus
  • Jagatav platvorm (sharing platform)
  • Ringmajandus, taasuuendatavus (renewability)

Kõnelejad rõhutasid, et uute rohemajanduse mudelite jaoks on vaja arendada uusi tehnoloogiaid ning üleminek rohemajandusele eeldab ka uusi omandisuhteid, mis tooks kaasa teatud toodete ja teenuste eraomandi ja eratarbimise vähenemise ning ühisomandi ja ühistarbimise laiendamise.

Uute tehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel on vaja tehnikaülikoolides saada üle teaduse ja hariduse fragmenteeritusest ning kohandada kõrgharidust rohkem ühiskonna vajadustele, kus riik oleks õppeteadusasutustele ja start -up firmadele uut tüüpi tellijaks ja partneriks. Tartu Ülikooli, Taltech ja Eesti Maaülikool peaksid koostama uusi rohemajandust toetavaid interdistsiplinaarseid õppekavasid ning rajama innovaatilisi ülikool-roheettevõtteid.

Soome Innovatsioonifondi SITRA ringmajanduse töögrupi juht Marleen Ahonen rääkis Soomes ringmajanduse klastri loomisest ja teadlaste sidemete tugevdamisest Soome ettevõtetega.

Paneeldiskussioonist osavõtjad kurtsid, et suurtel firmadel on rohkem võimalusi rohepöördesse investeerida. Sellepärast on vaja riikidel ja omavalitsustel toetada väikeettevõtteid rohepöörde projektides osalemiseks. Paljudes ringmajanduse valdkondades saavad eelkõige kohalikud ühistupõhised ettevõtted viia läbi rohepööret ja kujundada tarbijates uusi rohemajanduslikke väärtushoiakuid.

3. Biomajandus

Teema käsitles eelkõige põllu- ja metsamajanduse probleeme ja ka nn rohepesu. Leiti, et paljude firmade jaoks on isegi puude istutamine pigem rohepesu kui siiras soov aidata kaasa rohepöördele. Rohepesuks saab pidada ka metsamaterjali kasutamist energeetikas. Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika aga töötab senini rohkem rohepöörde vastu kui on kooskõlas selle eesmärkidega, sisuliselt subsideerides CO2 tootmist loomakasvatuses. Rohepöördeks loomakasvatuses on vaja lõpetada loomakasvatuse subsideerimine senisel kujul.

4. Tark linn

Teema käsitlemisel rõhutati, et linnade ja asulate planeerimisel on vaja rohepöörde läbiviimiseks kujundada uudne süsteemne ja kompleksne praktika. Rohepöördes pole ühte või kahte kõige tähtsamat küsimust, mille lahendamine toob kaasa arengu ka teistes valdkondades. Rohepöörde saavutamisel on tähtsad võib-olla isegi 100 elementi, millest igaühe osa edu saavutamiseks moodustab vaid ca 1 protsendi kogu vajalikest uuendustest.

Rohepöörde ja jätkusuutlikkuse idee peab hõlmama kõiki eluvaldkondi, alates lasteaia haridusest, kultuurist, tarbimisest, jäätmekäitlusest, transpordist, energeetikast ja teistest majandusharudest kuni panganduseni välja. Rohepöördega peavad olema hõlmatud kõik kohalike omavalitsuste institutsioonid ja kõik kohalikud ettevõtted, kaasa arvatud traditsioonilised vanad ettevõtted.

5. Energeetika

Teema raames räägiti sellest, et Euroopa pääsemine energiakriisist võib seisneda eeskätt rohelise vesinikuenergeetika ja maa soojusenergia võimaluste laialdasemas kasutamises. Eesti energiajulgeoleku tagamiseks ja hindade stabiliseerimiseks on aga vaja ehitada kolmas kaabel Soome, et saada suurem ligipääs Soome tuumaelektrijaamade toodangule. Väljendati mõtet, et elektriautode massilise tootmise ja tarbimisega tuuakse rohemajandusse nn Trooja hobune, sest nende tootmiseks ja käitlemiseks läheb vaja palju defitsiitseid ja kalleid haruldasi metalle. Elektriautod vajavad vähemalt viis korda rohkem haruldasi metalle kui tavaautod. Leiti, et rohepööre energeetikas peaks tähendama seda, et moodustuvad sõltumatud lokaalsed energiakogukonnad, mis muundavad taastuvenergiat kohalikus omavalitsuses tarbijate läheduses. Eesti puhul oleks vaja Eesti Energiat vaid reservenergia tootjana.

6. Üleminek (rohepöördele)

Teema raames räägiti peamiselt Ida – Virumaale  antava 340 miljoni euro kasutamisest uute Ttöökohtade loomiseks, töötajate ümberõppeks ja uue kohaliku infrastruktuuri rajamiseks. Kõrgelt haritud Narva peaarhitekt Ivan Sergejev rääkis entusiastlikult piirkonna uuestisünni võimalustest EL rahade toel. Ta rõhutas vajadust säilitada veel alles olevad kaevurite töökohad (kaevurite arv Ida- Virumaal on viimase 30 aastaga vähenenud 14 tuhandelt 5 tuhandeni), suunates nad põlevkivikaevanduste sulgemise järel uutesse perspektiivsetesse kaevandustesse või ringmajandussse.

Kokkuvõte ja järeldused konverentsist      

  • Konverentsi valgusel on enamike Eesti kohalike omavalitsuste (va. Tallinna) arengukavad lootusetult vananenud. See võib tuua kaasa KOV-ide suurema iseseisvuse asemel hoopis suurema riikliku bürokraatliku reguleerimise, nn rohepöörde pealesurumise. Selle vältimiseks on vaja kiiresti vastu võtta uus KOKS*, mis suurendaks oluliselt KOV-ide  iseseisvust ja võimaldaks neil algatada rohepööret nn rohujuurte tasandilt.
  • Lisaks peaks KOKS selgesõnaliselt fikseerima, et Eestis tagatakse kõigi omavalitsuste võrdne kohtlemine riigipoolsel rahastamisel, kuid EL struktuuri-ja regionaalpoliitika fondidest raha eraldamisel eristatakse Eestis kaks piirkonda Tallinn ja ülejäänud Eesti. Vastasel korral ähvardab Eestit veelgi suurem regionaalne tasakaalustamatus, Lõuna-Eesti veelgi suurem mahajäämus Tallinna palga- ja arengutasemest.

*Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

Täname korraldajaid ja soovime jaksu järgnevateks foorumiteks!

Ma olen eesti keele õpetaja – M. Karusoo / eelteade

26 Tuesday Oct 2021

Posted by in üldinfo, klubi ettekanne, seminar

≈ 2 Comments

Tags

, , , , , , ,

Septembris 2021 toimus Riigikogus eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)“ arutelu.

Millal käisid Sina viimati Karusoo etendusel? Aa, 1980, kui etendati 13-seid? Kas mäletad Popi ja Huhuud? Sa ei saa aru, millest või kellest käib jutt, sest 80dad pole päriselt, vaid vanaema fotoalbumi allkirjad?

Kas eesti ühiskond on valmis? Kas see on õmblusteta või kärisenud? Kes on see rätsep, keda ootame? Kas on veel lootust?

Merle Karusoo
Pildil: M. Karusoo täna/ 3-aastasena, ikka eluteatris

Merle Karusoo on endiselt ühiskonna juurprobleemide analüüsija ja ausat selget vaadet nõudvates vormides meie ette tooja. Eesti Rooma Klubi ühe asutaja ja kauase liikmena teeb ta seda nüüd Klubi avalike arutelude vormis. Ikka etendusena, mis on päriselu.

Karusoo elutööks peetakse nn mäluteatrit, mille tekstid sünnivad algallikaid intervjueerides või kogudes dokumentaalset algmaterjali muul moel (arhiivid jm).

Arusaadavatel põhjustel on ka ERK oma avaldumistes piiratud, kuid jätkame tööd:

Eesti Rooma Klubi avalik mõtluskogunemine pühapäeval, 7. novembril. Teema – INTEGRATSIOON Eestis. Koht – Kirjanike Maja musta laega saal

Kogunemine-häälestumine kell 12, alustame kell 12.30 (uksed kinni)

MA OLEN EESTI KEELE ÕPETAJA

Lavastaja/stsenarist: Merle Karusoo

AVASÕNA – Merle Karusoo, ERK liige, projekti juht

OMA LOO RÄÄGIVAD IDA-VIRUMAA EESTI KEELE ÕPETAJAD

Teema avatakse eesti keele õpetamise kogemuse alusel Ida-Virumaal, mis asetatakse integratsiooni konteksti.

Laval on:

  • Angelika Soomets
  • Anne Meldre
  • Inguna Joandi
  • Irina Bahramova
  • Krismar Rosin
  • Margit Sibul
  • Mari-Mall Feldschmidt
  • Martin Tikk

Lisaks loetakse keelekümbluskooli abiturientide ja vilistlaste kirjandeid.

KES JA KUIDAS SAAKS JA PEAKS ÕLA ALLA PANEMA?

Arutlevad:

  • Arvi Tavast – Eesti Keele Instituut
  • Irene Käosaar – Integratsiooni Sihtasutus
  • Kaire Viil – Eesti Energia
  • Anne-Ly Reimaa – Kultuuriministeerium
  • Tiiu Kuurme – ERK liige, TLU, kasvatusteadlane
  • Kõik kohaletulnud/ *vaata fookusettepanekuid allpool*

KOKKUVÕTE – Merle Karusoo

Arutluse salvestus

Eesti Rooma Klubi tänab: etendust ja üritust rahastab Integratsiooni Sihtasutus.

Teema laiendus/ punkte siin ja laiemalt arutlemiseks/
Anne-Ly Reimaa

Anne-Ly töötab alates 2007 lõimumisteemadega Kultuuriministeeriumis ja on eesti keele majade kontseptsiooni koostaja. Kokkupuuted valdkonnaga on tihedad, endise ida-virukana näeb nii eilset kui tänast.

Pakuksin teemana – kuidas murda stereotüüpe ja barjääre eesti keele omandamisel venekeelsel elanikkonnal.

Eestikeelsete avaliku halduse töökohtade viimine Ida-Virumaale mõjub toetavalt keeleõppe motivatsioonile, Eesti riigi kuvandile ja autoriteedile piirkonnas, sest suurendab eestikeelset keelekeskkonda.

Rahvastikurühmade eraldatus ja sellega seotud vähene sotsiaalne sidusus muudab haavatavaks ühiskonna stabiilsuse, mistõttu tuleb seonduva valdkonnana arvesse võtta ka riigi julgeolekupoliitikaga seotud küsimusi.  Kuna probleemi lahendamine hõlmab erinevaid poliitikavaldkondi, siis ainuüksi keeleõppe tõhusam korraldamine Ida-Virumaal  ei aita kaasa olukorra parandamisele, vaid vajalik on ka eestikeelse majandusstruktuuri-, töö- ning kultuurikeskkonna laiendamine piirkonnas.

Saavutatud keeletaseme hoidmise võimaluste puudumine, sh eesti keele oskust vajavate töökohtade vähesus, põhjustab koolituste tulemusena saavutatud oskustaseme taandarengu. Eesti keele omandamisel on oluline pöörata võrdselt tähelepanu nii keelekeskkonna arendamisele kui ka piirkondlikele majandusmeetmetele, mis aitavad kaasa Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele. Selleks et Narva ja Ida-Virumaa elanike riigikeele oskus tõuseks tuntavalt, on vaja oluliselt tõsta eesti keele kasutusvõimalusi piirkonnas.

Lisaks eesti keele majade kontseptsioonist (2016):

Periooditi ebaühtlane tasuta eesti keele õppe pakkumine täiskasvanutele ja sihtgrupi ebamäärane piiritlemine on loonud eesti keele õppijatele reaalsetest võimalustest suuremad ootused, mis ei ole realiseerunud soovitud tulemustena. Lisaks on probleemkohana tõstatunud pakutava keeleõppe maht ja kvaliteet ning õpetajate vähesus. Eesti keele massõppe pakkumisel, kus võimalikult paljud inimesed on haaratud keeleõppesse, on  sageli kaasnevaks tagajärjeks keeleoskuse omandamise madal tulemuslikkus. Väikeste sihtgruppidega tegelemine on keeleoskuse arendamise mõttes tulemusrikkam, kuid kallim (seda teed on ka Integratsiooni SA läinud, sest saime selleks valitsuselt 2 M eurot eesti keele majade käivitamiseks 2018.a.).

Eesti keele õppe pakkumine Ida-Virumaal mitte-eestikeelses keskkonnas jääb tulemuslikkuselt ning eesti keele edasise kasutamise seisukohalt puudulikuks, kui õppele ei lisandu keele praktiseerimisvõimalusi eestikeelses keskkonnas. Tulemusrikka keeleõppe eesmärgiks peab olema eesti keele aktiivse kasutamise oskus, mitte teadmine keelest, mida tegelikkuses kasutada ei saa. Keeleõppel eestikeelses keskkonnas on lisaks laiem tähendus lõimumise edendamiseks. Eesti keele oskust käsitletakse teiskeelse elanikkonna seas sageli instrumentaalse väärtuse ja hüvena, mille oskamise ning valdamise olulisus on tingitud eesti keele kui riigikeele positsioonist ning sellest tulenevatest õigustest, kohustustest ning vajadustest ning millegi parema saavutamiseks. Need eesti keelest erineva emakeelega elanikud, kes on saanud keelt õppida eestikeelses keskkonnas, mõistavad Eesti olusid ning eestlasi paremini  ja seeläbi muutuvad ka nende hoiakud pikemas perspektiivis eestimeelsemaks.

Eestikeelsete avaliku halduse töökohtade viimine Ida-Virumaale mõjub toetavalt keeleõppe motivatsioonile, Eesti riigi kuvandile ja autoriteedile piirkonnas, sest suurendab eestikeelset keelekeskkonda. Rahvastikurühmade eraldatus ja sellega seotud vähene sotsiaalne sidusus muudab haavatavaks ühiskonna stabiilsuse, mistõttu tuleb seonduva valdkonnana arvesse võtta ka riigi julgeolekupoliitikaga seotud küsimusi.  Kuna probleemi lahendamine hõlmab erinevaid poliitikavaldkondi, siis ainuüksi keeleõppe tõhusam korraldamine Ida-Virumaal  ei aita kaasa olukorra parandamisele, vaid vajalik on ka eestikeelse majandusstruktuuri-, töö- ning kultuurikeskkonna laiendamine piirkonnas. Saavutatud keeletaseme hoidmise võimaluste puudumine, sh eesti keele oskust vajavate töökohtade vähesus, põhjustab koolituste tulemusena saavutatud oskustaseme taandarengu. Eesti keele omandamisel on oluline pöörata võrdselt tähelepanu nii keelekeskkonna arendamisele kui ka piirkondlikele majandusmeetmetele, mis aitavad kaasa Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele. Selleks et Narva ja Ida-Virumaa elanike riigikeele oskus tõuseks tuntavalt, on vaja oluliselt tõsta eesti keele kasutusvõimalusi piirkonnas.

Lugejatelt saabunud ettepanekuid arutlusele, et tuum ei läheks vaid Ida-Virumaa lokaliseeritud keeleprobleemile

  • millised Eesti geograafilised alad on rahvaste ja kultuuride segunemise reaalsed objektid lisaks Ida-Virumaale?
  • meie ligi 30 a ajaloo jooksul – mis on jäänud tegemata uute kultuuride esindajate näol riigikodanike genereerimisel meie riigis?
  • millised on EL väljavaated keele ja kultuuri miksingu stsenaariumite valgusel, kas midagi on jäänud tegemata kümnend tagasi?
  • milline on eesti keele positsioon Eestis versus rahvuskeel(t)e positsioonile lähiriikides?
  • Kas me annaks ka EV Valitsusele “viierealise” ettepaneku kuidas toimida “nüüd ja praegu”, selle ürituse lõpus?