• Eesti Rooma Klubi (ERK)
    • Eesti Rooma Klubi MTÜ Põhikiri
    • Liikmed 2022
    • Toeta klubi
    • CoR Raporteid
      • Sinimajandus 2018
      • Come On! 2018
      • Seneca efekt 2017
      • Ugo Bardi 2014
      • 2052 (2012)
      • Valitsemise võimekus 2001
  • ERK ajalugu
    • Asutajad 2001
    • Presidendid
    • Rooma Klubist ja Eesti Tuleviku Kongressist. Eellugu – E. Terk
  • ERK hooajad
    • Hooaeg 2022
    • Hooaeg 2021
    • Hooaeg 2020
      • ERK Metsasümpoosion 2020
    • Hooaeg 2019
      • Aastaraamat ERKAR 2018/2019
      • Eesti 2035 – kas Eestil on tulevikku?
        • E. Terk: Eesti 2035 – mis toimub ja mida sellest arvata?
        • M. Gallagher: Estonia Should sell its people
        • J. Vilo: Teadus ja kõrgharidus 2019
        • Dr. Mardna: Kelle asi on tervisekassa?
      • Rooma Klubi – kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?
        • Miks Maa kliima soojeneb?
      • Rooma Klubi 50
    • Hooaeg 2018
    • Hooaeg 2017-2018
    • ERK hooaeg 2016-2017
    • Aasta lõpp 2014 Vene Teatris
  • Konverentsid
    • ERK aastakonverents 2019
    • Aastakonverents 2018
    • Aastalõpu kõnekoosolek 2017
    • Eesti Rooma Klubi avatud koosolek 2015
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2014 (videod)
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2011
    • Eesti Rooma Klubi konverents 2009
    • Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008
    • Rooma Klubi rahvuslike ühenduste Euroopa konverents 2008
    • Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents 2005
  • Kontakt
  • ERK blogi
    • ERK Uudiskirjad

Eesti Rooma Klubi

~ Estonian Association for the Club of Rome

Eesti Rooma Klubi

Tag Archives: taastuvenergia

Märtsisümpoosion – Energia teekaart 2021-2031-2040

07 Monday Mar 2022

Posted by Maison Solutions in avaldus, klubi ettekanne, konverents, prognoos, sümpoosion, seminar

≈ Leave a comment

Tags

Eesti riik, EL Rohelepe, energeetika, prognoos, säästev areng, taastuvenergia, tulevik, valitsemine

On juba muutunud mantraks, et 2020 avas tegelikult uue sajandi inimkonna ajaloos. Kui varem on sajandivahetused toonud inimese elu muutvad nihked esile üsna selle vahetuse lähedal, siis ka seekord tekkis meil uinuv heaolu illusioon, usk, et seekord suur vahetus meid ei taba. Tabas. Oleme seda tundnud mitme kandi pealt juba. Muutused on aga alles alanud, nagu kinnitab Rooma Klubi juba 50 aastat, tuginedes arvutustele ja teaduse poolt kinnitatud järgnevusele (vt Kasvu piirid toodud prognoosid).

Vt ka Hooaeg 2022
Vt ka eelmised hooajad

2020+ paljudest uudsustest üks on, et vana hea ütlemine “mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt” ei kehti enam!

Seda piiri lokaalne-globaalne lihtsalt ei ole enam. Kõik jõuab ühel või teisel moel, üha aheneva viitega meieni; meie teod ja tegematajätmised mõjutavad maailma. Ja nii ongi:

  • kui tundub, et Sa ei suuda muuta maailma, milles elame, siis muuda ennast ja see muudab.
  • Kui tundub, et miski ei muutu, vaata peeglisse – mida oled Sina teinud, rõhutagem teinud, selleks, et pisikene muutus iga päeva nii Sinu, Su lähedaste ja seotult laiemalt, eludes tekiks?
  • Kas oled oma tegemised või tegematajätmised mõtestanud?
  • Kas oled arutanud, mida teevad teised, miks ja kuidas? Loe siit.
Goodside eBookMis siis tegelikult juhtuma hakkab ja mida saad Sina teha?

Samad küsimused, nagu üksikisiku ees, seisavad need nii ettevõtete, kogukondade, ühenduste ees. Rääkimata riigist kui meie kokkuleppelisest ülimast kooslusest.

2020+ on pannud ka Eesti Rooma Klubi oma tegutsemisvorme üle vaatama, analüüsima seda, mis toimis “eelmises elus”, mida sealt kaasa võtta, mis on uus “aja nõue”. Vt Rooma Klubi tegutsemisraporteid siit. Me oleme ka ERKis teinud korrektuure nii oma rahvusvahelises kui kohalikuma plaaniga suhtluses, oleme tugevdanud olulisi sidemeid, üritame esile tuua koosmeele vaimu.

Veelkordne meeldetuletus – ebamugavad olukorrad ei lähe enam mööda, me ei lähe enam tagasi “normaalsusesse”, muutus ongi “normaalsus” ja see muutus ei ole meeldiv. Tänane on algus… Muutused, ütlevad teadlased üle maailma, kerivad end lahti veel kiiremini, kui seni loodeti. Muutused on komplekssed ja nüüd juba pidurdamatud.

Püüame koos eesti asjatundjate ja ekspertidega vaadata seda, millisena näeme oma ikka kasvava energianälja kustutamise võimalusi lähematel kümnenditel.
Rooma Klubi on selle küsimuse hoidnud oma erilises fookuses juba aastaid – vt CoR Energiakriisi tegutsemisplaani.

Sümpoosioni kava:

  • 14.10 Jaanus Purga, Rohetiigri majandustoimkonna juht – Rohetiigri Energia Teekaart.
  • 14.50 Andres Koppel, ökoloog – Teekaardi ökoloogilised aspektid
  • 15.00 Jaak Jaagus, TÜ professor, ERK – Teekaart ja kliimamuutused
  • 15.10 Alvar Soesoo, TTÜ professor, ERK – Võimalused kaevandada Eestis maavarasid ja toota materjale, mis on vajalikud taastuvenergeetika tehnoloogilistes seadmetes. Maasoojuse perspektiivid.
  • 15.20 Rene Tammist, arendusjuht, Utilitas – Puidu energeetilise kasutamise väljavaated Eestis.
  • 15.30 Kaupo Vipp, visionaar, ERK – Teekaart ja energeetika kaugem tulevik
  • 15.40 Arutelu

Oled kutsutud kaasa mõtlema Eesti energeetikatulevikust!

Kust leian sümpoosioni salvestused??

Liitu YouTube jälgijatega
Jälgi FB teateid

Telli nüüd!

ERK liige Kaupo Vipp on kirjutanud mitu selgitavat õpikut, mis tänaseks mitu korda läbi müüdud. Sümpoosioni teema toeks erimüük: K. Vipp. Lokaalravitsus. 2017 kordustrükk


Rohetiigrist

Rohetiiger on valdkondade-ülene koostööplatvorm, mille eesmärk on luua tasakaalus majandusmudel Eestile ja maailmale. Rohetiiger teeb koostööd neljal suunal: ettevõtjad, üksikisikud, avalik sektor, vabakond. Algatatakse ja aidatakse kaasa muudatuste tekkimisele ettevõtete sees ja ühiskonnas laiemalt.

Rohetiiger Teekaardist 2021-2031-2040

2021. aastal ettevõtjate, spetsialistide ja teadlaste koostöös valminud Energia Teekaart 2021/31/40 näitab ära mõistliku teekonna energiamajanduse ümber korraldamiseks sellisel moel, et eestisisene energiavajadus oleks kaetud kohalikult toodetud taastuvate energiaallikate baasil. Seda täies ulatuses soojuse ja elektri osas ning osaliselt ka mootorikütuste osas.

Tulemusena saadakse lahendus, kus loodussõbralikult toodetakse vajalikus koguses energiat sellise hinnaga, millega tarbija soovib veel osta ja tootjal on mõistlik toota ning dotatsioone maksma ei pea.


ERK meedia eelmised postitused

  • Ma olen eesti keele õpetaja – Merle Karusoo, 2021 nüüd avalik
  • Lapsepõlv ei lase lahti – A. Raudsepp
  • Kliimaseaduse ettevalmistuseks 2024
  • Maa piirid ehk mitu planeeti siia mahub?
  • COP28 – mida tahab-suudab maailm, mida Eesti?

Artiklite ja sündmuste arhiiv – kõik 20 aastat

See sektsioon avaneb vaid korduvlugejale st kui olete siin lehel olnud ≥3 korda,
täieneb müstiliselt ka lehe vaade

Ma olen eesti keele õpetaja – Merle Karusoo, 2021 nüüd avalik

Ma olen eesti keele õpetaja – Merle Karusoo, 2021 nüüd avalik

Maison Solutions's avatar by Maison Solutions 19/10/2025
Lapsepõlv ei lase lahti – A. Raudsepp

Lapsepõlv ei lase lahti – A. Raudsepp

Maison Solutions's avatar by Maison Solutions 17/04/2024

Kliimaseaduse ettevalmistuseks 2024

Maison Solutions's avatar by Maison Solutions 01/04/2024

Jaga teistega:

  • Email a link to a friend (Opens in new window) Email
  • Print (Opens in new window) Print
  • Share on WhatsApp (Opens in new window) WhatsApp
Like Loading...

Tuumaenergeetika perspektiivikus-perspektiivitus Eestis – A. Hektor/ septembriarutlus 2021

28 Tuesday Sep 2021

Posted by Maison Solutions in klubi ettekanne, prognoos, seminar

≈ Leave a comment

Tags

Eesti riik, energeetika, Hektor, prognoos, säästev areng, taastuvenergia, tulevik

ERK septembriarutlus 2021 – Andi Hektor ja eksperdid.

Teadustöö põhisuunad: osakestefüüsika, astroosakestefüüsika, kosmoloogia, kosmilised kiired ja andmeteadus.
Teadusmarss eestvedaja ja Teaduskoda algatusrühma liige.
Teaduse/füüsika populariseerija:
Raamatu “Higgsi bosoni lugu” kaasautor. Teaduse populariseerimise preemia 2008 ja 2013. Rohkem kui 170 teadusartikli ja paljude populaarteaduslike kirjutiste kaasautor.

Andi Hektor on:

  • Tartu Observatooriumi teadusnõukogu
  • KBFI teadusnõukogu
  • Eesti Füüsika Seltsi aseesimees
  • Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juhatuse liige

ERK arutleb otse ja veebis: Mis värvi on meie tulevikuelekter?

Peaettekande tegi Andi Hektor. Ettekande resümee:

Ettekandes annan linnuvaate, et kust tuleb ja kuhu läheb energeetika ja mis on tuumaenergia roll selles. Keskendun tänamatule ehk vaatan tulevikku — milline on energeetika 5, 10 ja 25 aasta pärast ja kuidas haakub sellega tuumaenergeetika arenduse ajajoon.

  • Kas lähituleviku tuumaenergeetika sobib väikeriigile nagu Eesti?
  • millised on kohalikud väljakutsed?

Andi Hektor väidab, et tuumaenergeetika on tulnud selleks, et jääda inimkonnaga pikaks ajaks. Eesti ei pea tingimata hüppama tuumaenergeetika rongile, aga selles reisijatel on omad eelised: stabiilne lokaalne elektri- ja soojatootmine ning kaasnev teadus-arendusmahukas tööstus.

Kaasa mõtlema-oponeerima tulid:

  • Rein Vaks, MKM energiaturgude valdkonna juht
  • Reelika Runnel, Välisministeeriumi nõunik kiirgusküsimustes
  • Kaupo Vipp, ERK
  • Tõnu Oja, TÜ ökoloog
  • Kalev Kallemets, Fermi Energia

Olavi Tammemäe Väitlust ohjas Sirli Sipp Kulli, ERK liige, Eesti Geoloogiateenistuse direktriss

Salvestuse link

Fotogalerii

  • Väitlust ohjas Sirli Sipp Kulli
  • Andi Hektor ei jäta külmaks
  • Hardi Aosaar
  • Kalev Kallemets
  • Rein Einasto
  • Tiiu Kuurme
  • need punapead…
  • eksperdid – tuumaenergeetika pole nali
  • arutelu
  • hmh…
  • mikker käib ringi
  • riigi ja sektorite juhte
  • Paul Tammert
  • Tõnu Oja
  • Kalev Kallemets ja Reelika Runne
  • president Tarand
  • ettepanek ühineda Klubiga?
  • Kaupo Vipp
  • Juhan Telgmaa
  • hea tiimitöö

Jaga teistega:

  • Email a link to a friend (Opens in new window) Email
  • Print (Opens in new window) Print
  • Share on WhatsApp (Opens in new window) WhatsApp
Like Loading...

Eesti Rooma Klubi avatud aprilliväitlusele – A. Konist

28 Wednesday Apr 2021

Posted by Maison Solutions in artikkel, seminar

≈ 1 Comment

Tags

2021, Eesti Energia, energeetika, prognoos, Soesoo, taastuvenergia, tulevik, Vipp

Eesti Rooma Klubi avatud aprillikoosolek 29. aprillil 2021 võtab ekspertide ringis üles teema “Tulevikuenergeetikast tsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse vaates“.
Alusettekande tegi Kaupo Vipp. Klubi ettekandjate ja kutsutud ekspertidega tahame anda laiema pildi energeetilistele lahendustele ja näidata, et see ei ole pelgalt Eesti (või mistahes riigi/ühenduse) asi.

Kaks huvitavat klippi arutlusele tuleval teemal Paul Tammertilt:

  • Perovskiidi tindiga trükitud päikesepaneelid: https://areena.yle.fi/1-50334046?autoplay=true
  • Maa geotermaalenergiast:  https://areena.yle.fi/1-50334039

2021. a Presidendi noore teadlase auhinna saanud Alar Konist ütleb:

  • energiaturg ei taga süsteemi töökindlust ja ei garanteeri ka parimat hinda. Selle tõestuseks on Texase näide (näide 1) ja  väljavõtted sellest juhtumist. Kas me tahame ja oskame sellest õppida, oleks üks võimalik küsimus.
Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email a link to a friend (Opens in new window) Email
  • Print (Opens in new window) Print
  • Share on WhatsApp (Opens in new window) WhatsApp
Like Loading...

Tulevikuenergeetikast tsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse vaates – K. Vipp/ aprilliarutlus

18 Thursday Mar 2021

Posted by Maison Solutions in klubi ettekanne, seminar

≈ 1 Comment

Tags

komplekssus, süsteem, taastuvenergia, tsivilisatsioon, Vipp

See arenev leht koondab endasse materjali antud ettekande ja järgneva arutelu kohta. 

Eesti Rooma Klubi avatud aprillikoosolek 29. aprillil 2021

Arutelulaua taha seavad ennast:

  • Kaupo Vipp (vt ettekande link all)
  • väitlejad Heiti Hääl,
  • Einari Kisel,
  • Alar Konist (loe kokkuvõtetteiste riikide kogemustest)
  • Kalevi Kull,
  • Hando Sutter (klõpsa ja vt Esimene Stuudio aprill 2021)
  • Timo Tatar.
  • Vestlust hoiab koos Alvar Soesoo
Väitluse järelvaatamise link
Mehed on kokku tulnud, et rääkida energeetika olevikust ja tulevikust.

Arutelu vundamendiks on Eesti Rooma Klubi liikme Kaupo Vippi loeng-ettekanne (allpool). Koosoleku aines hõlmab ettekandes ajavahemikku 1:10.08 kuni 2:51.20. Oma mõtted on kirjas avaldanud ka Alar Konist.


ERK avalikud ettekanded 2021

Ettekande PEATÜKID:

0:00​ Tsivilisatsiooni jätkusuutlikkus
8:33​ Arengute käivitaja
21:44​ Põimsuse arengust
50:59​ Tsivilisatsioonide arengust
1:19:42​ Energiasisendite arengust
2:14:33​ Murede arengust
2:28:11​ Päästepaadi vajadusest
2:52:19​ Lisad
3:02:21​ Lisa: Inimfaktor

ERK avalik ettekanne ON sissejuhatuseks
Rooma Klubi stiilis mõttetalgule 29-04-2021

Energeetika tulevikust.
Kaupo Vipp

Küsimus energeetika tulevikust tsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse vaates on tänaseks sisuliselt küsimus ÖKOLOOGIA ja ÖKONOOMIKA vastuoludeta (taas)ühendamisest. Ilma taolise ühendava vaatepunktita pole võimalik mõista probleemi olemust ja põhjuseid ega leida üksmeelt vajalike muutuste eeldustes.

KUULA ETTEKANNET SIIT

Kaupo töötab komplekssüsteeme käsitleva triloogia kolmanda osa kallal.

Sellele saab hoogu lisada oma tunnustustoetusega. Võta ühendust.

  • Globaalpohmelus
  • Lokaalravitsus
  • …. /paku pealkiri/

Asjalikele osalejatele juba ilmunud raportid ürituse erihinnaga 12€.

Kompleksmõtleja Vipp 2019

Kaupo Vipp on Eesti Rooma Klubi liige, tuntud ja tunnustatud vabamõtleja, ERK esimese raporti ja mitme kõrgkooli tsivilisatsiooni kompleksse käsitluse õpiku autor.

Kuula Vikerraadio salvestisi “Elu pärast Google’it”:
K. Vipp: Globaalne ja lokaalne

Osa 1: Globaalne/lokaalne
Osa 2: Energia ja tulevikustsenaariumid

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email a link to a friend (Opens in new window) Email
  • Print (Opens in new window) Print
  • Share on WhatsApp (Opens in new window) WhatsApp
Like Loading...

Eesti energeetika ja maapõueressursside kasutamise tulevik

30 Monday Nov 2020

Posted by Maison Solutions in avaldus, klubi ettekanne, prognoos

≈ 3 Comments

Tags

Eesti 2030, energeetika, ettepanekud, maapõu, põlevkivi, taastuvenergia, varad

Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanismi (JTM1) rakendamisest:
Eesti Rooma Klubi seisukohad

Allolev kokkuvõte lähtub vajadusest määratleda tingimused õiglase ülemineku mehhanismi rakendamiseks Eestis, nimelt eeldused selle peamise fookuse realiseerumiseks, milleks on majanduse mitmekesistamine piirkondades, mis kannatavad enim nii majanduslikult kui sotsiaalselt kliimamuutuste leevendamise meetmete tõttu.

Ettepanekud esitatakse nii Vaba Riigi valitsusele, Parlamendile kui asjaomastele ministeeriumidele ja ametitele. Dokument on avalik, avaldatav ka Euroopa keskkonna-alastes väljaannetes. Ettepanekud esitatakse nii Vaba Riigi valitsusele, Parlamendile kui asjaomastele ministeeriumidele ja ametitele. Dokument on avalik, avaldatav ka Euroopa keskkonna-alastes väljaannetes.

Majanduse arendamiseks, tööhõive taastamiseks ja inimeste heaolu suurendamiseks eelkõige Ida-Virumaal on vaja uusi suundi. Tulemust ei ole oodata, kui tulevikukavade koostamisele ei kaasata üleminekuks suutlikke ettevõtteid ja kohalikke inimesi ega saavutata nende poolehoidu ja toetust.

JTM asetab esiplaanile väike- ja keskmised ettevõtted. Samas on nii majandusliku jõu kui intellektuaalse potentsiaali poolest üleminekuks suutlikud eelkõige suured ettevõtted. Majanduskeskkonna muutumine lausa sunnib neid selleks. Fossiilsel toormel põhinevate kütuste tootmise toetamine on keelatud. Keelatud ei ole fossiilsel toorme muul viisil väärindamine.

Allpool on esitatud mõningad võimalused Ida-Virumaa põlevkivil baseeruva majanduse ja tööhõive ümber paiknemiseks maavaradel ja taastuvenergeetikal baseeruva poole, et nii säilitada majandus ja tööhõive.

1.      Teadaolevate ja seni kasutamata maavarade kaevandamisel ja töötlemisel on suur potentsiaal nii Ida-Virumaa kui kogu Eesti majanduse tulevikule ja põlevkivi põletamisel baseeruva elektritootmise asendamiseks. 

Põlevkivi kõrval tuleb fookusesse võtta metallid. Arvestades lähituleviku prognoose kasvab kordades akumetallide, haruldaste muldmetallide ja fosfori vajadus. Eesti fosforiit koos kaasnevate haruldaste muldmetallidega vajab ulatuslikku uurimist. Lisaks sellele on vajalik uurida fosforiidiga lähestikku paiknevaid võimalikke maavarasid nagu glaukoniit kaaliumi toormena ja graptoliit-argilliit mitmete metallide (tsink, molübdeen, vanaadium, uraan jt.) toormena. Eesti kristalses aluskorras paikneb mitu oluliste metallide võimalikku leiukohta. Teada on Jõhvi magnetanomaalia ja Uljaste polümetalne maagistumine, mis koos pakuvad raua, tsingi, plii, vase ja veel mitmete muude metallide osas võimalikke tulevikulahendusi. Põlevkivi puhul tuleb rakendada selle väärindamise uudseid tehnoloogiaid, mis asendavad põletamise teiste viisidega (pürolüüs, hüdrogeenimine jm.). Põlevkivi kasutamise vähenemisest tulenev majanduslangus on korvatav teiste maavarade kaevandamise ja väärindamisega, see vajab riiklikku detailset tulevikukava ning uuringute finantseerimist. 

Ülalnimetatud metalle jt maavarasid ei ole Eesti riigis uuritud enam kui 30 aastat. Olemasoleva ebapiisava info põhjal ei ole võimalik teha strateegilisi otsuseid. Teadmistel põhinevate majanduslike ja keskkonnakaitseliste otsuste tegemiseks on vajalik olulisel määral edendada piirkonnas geoloogilisi uuringuid. Uuringud vajavad stabiilset ja piisavat tuge riigilt, aga suure tõenäosusega palju laialdasemat finantseerimismudelit, kui on rakendatud viimaste aastate jooksul. Vajalikud uuringud on väga mahukad ja nende teostamine ainult riigi rahaliste vahenditega võib viia olukorrani, kus uuringute läbiviimine võib väldata 20 kuni 30 aastat. Eestis ei ole keskust, kus oleks saadaval kogu info meie loodus- ja maapõueressursside kohta reaalajas ja võimalusega infot statistiliselt ja arenguliselt analüüsida.

Maapõu pakub ka geotermilist energiat, mille uuringuid pole Eestis sihipäraselt tehtud. Soome kogemus viitab võimalusele kasutada sügaval paiknevat geotermilist energiat (>3000 m), Leedu ja Läti kogemused näitavad geotermilise energia kasutamisvõimalikkust ka keskmistel (100 m kuni 2500 m)sügavustel. 

2.      Nagu maailmas kasvab ka Eestis elektrienergia tarbimine. Eesti elektri tootmine baseerub juba sajandi jooksul peamiselt põlevkivil. Elektrituru avanemine ja karmistunud keskkonnanõuded on toonud vajaduse elektritootmise mitmekesistamiseks.

Põlevkivi kasutamine elektritootmiseks on paratamatus langustrendis. Nimetatud trend mõjutab otseselt kvalifitseeritud tööjõu hõivet ja põhjustab sotsiaalseid pingeid. Sellega seotud sotsiaalsed probleemid on riigi lahendada. Kahjuks pole rakendatavaid lahendusi siiani välja pakutud

Põlevkivi asendamisega taastuva toormega on tulnud kaasa probleemid. Suurem osa taastuvenergia tehnoloogiast tuleb sisse osta, st suure osa tulust teenivad teised riigid. Taastuvenergeetika edendamine vajab värskeid ideid. Riigi ülesanne on arendada oma energeetikat, oma ressursimajandust, luua oma adaptatsioonimehhanismid vastu seismaks globaalsetele muutustele. Selle saavutamiseks tuleb keskenduda oma ressurssidele ja parimatele ressursiväärindamise tehnoloogiatele. Energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks tuleb kompleksselt arendada kõiki taastuvenergia võimalikke tehnoloogiaid.

Energiatootmise kavandamine peab ulatuma vähemalt aastasse 2050. Tõenäoliselt on võimalik selleks tähtajaks (2030 on ebareaalne) täielikult loobuda põlevkivi põletamisel baseeruvast elektrienergiast ja asendada see teiste väljatöötatavate tehnoloogiatega. Teravneb elektrienergia salvestamise probleem, mille põhiliseks lahenduseks tänase (2020 lõpp) teadmise alusel on vesinik. Energiasalvestuse vajadust arvestades võivad osutuda perspektiivikaks ka pump-hüdroakumulatsioonijaamad, kuid ka siin on oluliselt vaja laiendada vastavasisulist uuringutegevust praktiliste eesmärkide saavutamiseks lähema kümnendi jooksul. 

3.      Taastuvenergeetika arendamine vajab riiklikku planeeringut, et tagada sotsiaalselt ja keskkonnahoidlikult parimad lahendused. 

Päikesejaamade rajamine viljakatele põldudele ei ole põhjendatud, sest näiteks teravilja kasvatamisel saadakse põllupinna ühikult kordades rohkem energiat. Ka maastikupildi rikkumine on oluline faktor. On vaja ratsionaalset otsustust, millist maad ollakse valmis ohverdama, kus viljakat mulda tuleks kasutada vaid põllumajandustootmises. Tuuleparkide arengut takistab merealade planeeringu puudumine ja teavitustegevuse nõrkus, mis viib kohalike elanike poolehoiu asemel tihti nende vastuseisuni. Lisaks komplekssele planeeringutegevusele on päikesejaamade ja tuuleparkide projekteerimisse vaja kaasata ka maastikuarhitektid.


ETTEPANEKUD

JTM raames rahastatavatele toetusmeetmetele on vajalik välja töötada adekvaatsed finatseerimismehhanismid, mis kaasaks eeskätt tööstusinvesteeringuid, mis vastavad EL Roheleppe eesmärkidele ning oleks atraktiivsed arendajatele elluviimiseks Virumaa regioonis. Tingimustes on vajalik kirjeldada eelistused, mitte piirangud ning tingimused ei tohiks olla pelgalt majandusharude ja konkreetsete projektide põhised. Majandus ei arene projektipõhiselt. Investeeringute taotluse tingimused ei tohiks olla seotud ettevõtte suurusega, olulise hinnangukriteeriumina tuleks kasutada loodavat lisandväärtust (seda eriti kohaliku tooraine baasil), kõrgkvalifitseeritud töökohtade arvu ja turuatraktiivsust (arvestades ka jäätmete hulka ja iseloomu või jäätmete ümbertöötamise võimekust).

JTM kava edukaks läbiviimiseks ja oluliste positiivsete muutuste esilekutsumiseks on vajalik oluline teadus- ja arendustegevuse intensiivistamine regioonis. Kõrgel tasemel läbiviidavad rakendusuuringud on oluline tugi tootmis- ja majandustegevuse ümberprofileerimisel ja ökonoomsemate lahenduste leidmisel olemasolevatele ja uutele tegevussuundadele.

Arvestades ülemineku mastaapsust on nii ajapiir 10 aastat kui ka toetuste maht 350 miljonit eurot kindlasti ebapiisavad. Ettepanek: kavandada 10-aastane periood seni töös olevate investeeringute ärakasutamiseks ja ülemineku detailseks ettevalmistusteks, tegelik üleminek on realistlik 15-20-aastases ajaraamis.

JTM suunitlus eelkõige väike- ja keskmise ettevõtluse toetamisele ja fossiilsetel kütustel baseeruva energeetika toetamise keelamine ei ole Eesti oludes adekvaatne ega taga üleminekut. Ida-Virumaa vajab investeeringuid tööstusse. Ettepanek: arvestada sellega üleminekuinvesteeringute kavandamisel ja mitte jätta toetuseta põlevkivi väärindamise uute tehnoloogiatega tegelevad ettevõtted

Eesti ala geotermiline potentsiaal vajab hindamist, eeskätt elektri- ja soojatootmise vaatevinklist. Ettepanek: töötada välja esmane uuringukava ja läbi viia katsepuurimine (>2000 m sügavuseni). Lisaks töötada välja kava ja viia läbi uuringud madala sügavusega geotermilise energia kasutamiseks lokaalses küttes-jahutuses.

Hetkel ei ole erakapitalile loodud võimalusi investeerida maavara- ja maapõueuuringutesse. Ettepanek: töötada välja riigi ja erakapitali koostööpõhimõtted ning luua seaduslik alus eraettevõtete kaasamiseks maapõueuuringutesse. Sarnaselt töötada välja põhimõtted väliskapitali kaasamiseks maapõueuuringutesse ja maavarade väärindamisse. 

Taastuvenergeetika arendamine vajab riiklikku planeeringut. Ettepanek: kaasata kohe päikesejaamade ja tuuleparkide projekteerimisele ka maastikuarhitektid. 

Eestis ei ole keskset institutsiooni, kuhu oleks koondatud kogu info meie loodus- ja maapõue ressursside kohta ning mille sõltumatud spetsialistid oleksid võimelised infot jagama, analüüsima ja kaalutletud ettepanekuid tegema. Ettepanek: luua Eesti loodus- ja maapõueressursside infokeskus.


1 https://www.europa-nu.nl/id/vl5c7fotp9zv/proposal_for_a_regulation_of_the

Vt ka Põlevkivi kaevandamisega seotud probleemid

Jaga teistega:

  • Email a link to a friend (Opens in new window) Email
  • Print (Opens in new window) Print
  • Share on WhatsApp (Opens in new window) WhatsApp
Like Loading...

Ida-Viru õiglus – J. Telgmaa

27 Thursday Aug 2020

Posted by Maison Solutions in artikkel, üldinfo, prognoos, seminar

≈ Leave a comment

Tags

Eesti 2030, EL Rohelepe, Ida-Viru, Sillamäe, taastuvenergia

Nagu kõigel Eestimaa saatust tulevikus määraval, mida mõjutavad protsessid väljastpoolt ja tekkivad vastutõuked seest, hoiab ERK pilgu peal ka Ida-Virumaa võimalikel arengutel.

Väga kiired muutused energeetikas murendavad pinda Ida-Virumaa majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse senise tugisamba all. Vana kaev kipub kinni varisema. Ei tohi juhtuda, et uued kaevud õigeks ajaks valmis ei saa.

Ida-Virumaal on kas probleem või suur potentsiaal. Mitmekesine ja lummav loodus, ajalooliselt arenenud majandus, mis on kujundanud tööstusintelligentsi ja väärikad oskustöölised, veel vaid põgusalt uuritud maapõues on tõenäoliselt varjul tänapäeva moodsas tehnoloogias defitsiitsete kuid vältimatult vajalike materjalide märkimisväärsed varud. Miks on kogu vabaduse aja olnud see piirkond mitte imetletud pärl vaid probleem kõigile vabadusaja valitsustele?

Protsessid, mis on viinud rahva teatud sektorite lahkumiseni ja Ida-Virumaa osakaalu vähenemiseni Eesti rahvamajanduse kogutoodangus, on küll põhjendatavad mingite objektiivsete trendidega, kuid riigi senine tegevus kümnete strateegiate, arengukavade ja programmide näol pole olnud edukas (Ida-Virus on rahvaarv langenud ja sellega ka osakaal GDP-s 10%-lt 7%-le). Mis tähendab, et need kavad ei ole elusad või pole need reaalsed tegevusplaanid. Samas on seal näiteid, kus erasektor on riigi abita suutnud majandada edukalt ja luua oma piirkonnas elamisväärse sotsiaalse turumajanduse oaasi, nagu näiteks Sillamäe. Siit tuleb õppida. Häbenemata.

Sillamäe sadam ja sellega seotud ettevõtted on loonud elamisväärse keskkonna

Täna on siiski olukord siiski mitmes mõttes teisiti kui eelnevatel aegadel. Globaalne energiatarbimine kasvab, elektri tarbimine kasvab kiiremini – on vaja uusi tootmisvõimsusi. Taastuvenergia, tõhusus, innovatsioon on suunad, mis lahendab.

Eesti on CO2 eesmärgid juba täitnud. 2030 võiks pool energia lõpptarbimisest olla taastuv, seejuures elektril tõus 18%-lt 40-ni. Tõhusus ei tohi väheneda, seejuures primaarenergia tarbimine peab vähenema. Põlevkivist õli/energia tootmine peab säilima, kuni see on majanduslikult mõttekas.

Käes on uus momentum. Euroopa Liit on üles sättinud nn õiglase ülemineku mehhanismi uuenenud Euroopasse (loodetavasti kogu planeedil). Ja paneb sellesse ka paraja summa raha. Keskmes on, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele toimuks õiglaselt, arvestades Euroopas aluseks võetud väärtusi ja printsiipe. Kõigi muude “õiglaste” printsiipide kõrval tähendab see, et piirkonna elanike elukvaliteet ei tohi halveneda. Ida-Virus olgu eesmärkideks muuhulgas energiasüsteemid kliimaneutraalseks (tulevikukindlaks), kaugküte, hoonete energiatõhusus, põlevkivitööstuse dekarboniseerimine. Looduse ja liigirikkuse kaitse kõrval on inimene üks neist liikidest, mis ei tohiks kannatada ebaproportsionaalselt ei geograafiliselt ega muude gruppide kaupa. Iga inimene on väärtus ja tema väärikas toimetulek ei tohiks jääda mingite „üldiste hüvede“ varju. Kliimaneutraalsuse saavutamine on keeruline, kuid ühtlasi avab ka uued äri- ja töö võimalused.

Ida-Virul on rohepöördest kasu lõikamiseks ka omad eeliseid:

  • olemasolev võrgutaristu,
  • püsiv vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele energeetikas
  • Uute rakenduste leidmine: Ida-Viru ei pea olema Eesti energeetika epitsenter, energeetika olgu sealse majanduse mitmekesistamise üks osis.
  • Vaid neljas EU riigis on taastuvenergia osakaal soojusenergia tootmisel üle poole, Eesti üks neist.

Põlevkivi on mitte ainult saaste vaid ka võimalus – sellest elektrienergia toomise tehnoloogia on pidevalt arenenud. Auvere jaama puhul ei kuulatud teadlasi, olnuks võimalik palju efektiivsemalt teha.

Biokütus on võrreldes põlevkiviga kolm korda energiamahukam.
Pole mõtet metsa hävitada.

Praegustel uuringutel on printsiibis kaks suunda:

  • Põletamine hapnikus – maksaks 209 milj
  • CO2 kinni püüdmine – maksaks 250 milj.

Suitsugaasides olgu ainult veeaur ja CO2, siis saab puhtaks ja CO2 kinni püütud. Katseid tehakse juba 9 aastat. CO2 pole maailma päästmise plaan, sest Ida-Viru annab vaid tühise osa heitmetest. Pigem on see äriplaan, mis siiski peab silmas pidama CO2 bilanssi.

Keevkiht-pürolüüsi seade on ehitamisel. Surve tegeleda vesinikuga on suur, toimub koostöö rahvusvahelistes projektides. Kuidas on Eesti energeetikateaduse rahastamisega? Vastus: kui on hea idee, siis raha leiab. Probleem on järjepidevuse katkemine, noored pühendunud inimesed ei tule sellesse valdkonda.

Kogu Eesti ülesanne on nüüd kokku seada plaan, kuidas seda raha targalt kasutada. Tähtaeg on aasta lõpp, st KOHE. Planeerimise eestvedaja on Rahandusministeerium. Juba on loodud komisjonid “protsessi jälgimiseks”, tugev sõnaõigus on Omavalitsuste Liidul. Kava tehakse esialgu kümne aasta ulatusega, kuid kõigile on selge, et see nn üleminek ise võtab tublisti rohkem aega. Olukorda Ida-Virumaal analüüsis ametlikuks seisukohavõtuks Praxis. Selle kohta avaldas ka ERK oma seisukohad.

27. august – Narva kohtumine

Rahandusministeerium korraldab august-september 2020 erinevates paikades kolm kohtumist asjahuvilistega. Neile saab registreeruda kodaniku või ühendusena.

Kokku olid esimesele kohtumisele tulnud tõsised tegutsejad, kes teavad, mida räägivad. Muidugi ei suudetud katta teemat kogu laiuses. Polnud ka pakkuda valmis lahendusi selle kohta, et kuidas siis ikkagi sisustada neid aastaid ja aastaid kõlanud loosungeid

  • põlevkivi-elektri asendamisest,
  • sellest, et energiasüsteemid peavad saama kliimaneutraalseks,
  • majanduse mitmekesistamisest,
  • teadus-arendustegevusest,
  • tööturust jms-st.
Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht, põlevkiviasjatundja prof. Andres Siirde ja ERK esindaja Juhan Telgmaa.

Ühtki lausa uudset ideed välja ei käidud. On kahtlane, kas ka aasta lõpuks mingi piisavalt konkreetse plaaniga hakkama saadakse. Aga seda ei maksakski vist kümne aasta kavalt nõuda. Pigem tuleb tekitada programm, mis end ise aja kulgedes pidevalt täiendab ja kohandab. Praegu sellist pole ega paista ka nurga tagant.

Õiglane üleminek on osa suuremast pildist, sellest nn rohepöördest. See on väärikas eesmärk, kuid see pole ainus ega eraldiseisev eesmärk ei Euroopa ega Eesti arengus. ERK jätkab protsessi jälgimist ja pakub oma lahendusi. Oma peamiste partneritena näeb ERK Ida-Virumaa suurettevõtete juhte, Virumaa ja Narva kolledžeid, teadlasi ja “kastist välja” mõtlevaid eksperte.

Olukord Ida-Viru tööturul

Eesti suurim töötus ja vähim tööhõivemäär. Juba pikemat aega. Traditsioonilisd töökohad on mandunud, eriti mäenduses, töötlevas tööstuses, energeetikas. Senised keskmisest kõrgemad palgad kaovad. Töötleva tööstuse osakaal on kõrge ja seda peaks ära kasutama.

Mida tehakse?

Töötukassa pakub uut tööd, ümberõpet ja nõustamist. Tööotsijale tasuta koolitused mitmes valdkonnas, toetused ettevõtluse alustamiseks ja veel ühtteist. Tuge hakatakse pakkuma juba siis, kui on oht töökohtade kaoks.

Muidugi on selge, et nn tööturu teenused ei loo töökohti, need vaid aitavad inimesi töö otsingul või loomisel.

Kõik on seotud – Töötukassa eksperdid ütlevad, et kui inimene on üle 4 kuu töötu, tekivad tervise- ja muud kuhjuvad probleemid. Enamike inimeste ootus on töötada stabiilses keskkonnas suurettevõttes. Vabanevad oskustöölised on suur potentsiaal, millele on võimalik uut ja uuenduslikku ehitada, kui seda vara ja väärtusena näha osatakse.

Järgmine arutelu 8. septembril Jõhvis.

Jaga teistega:

  • Email a link to a friend (Opens in new window) Email
  • Print (Opens in new window) Print
  • Share on WhatsApp (Opens in new window) WhatsApp
Like Loading...

Taastuvenergiast ja emissioonidest nii nagu päriselt on – H. Sutter

31 Friday Jan 2020

Posted by Maison Solutions in üldinfo, seminar

≈ Leave a comment

Tags

CO2, Eesti Energia, EL Rohelepe, emissioon, Green Deal, põlevkivi, Sutter, taastuvenergia, VKG

Hando Sutter: Eesti Energia juhatuse esimees, 31-01-2020 Eesti Rooma Klubi kutsutud sümpoosionil KKMs.

Paremal Ahti Asmann – VKG juhatuse esimees

H. Sutter: lühike sõnavõtt ERK 31-01-2020 sümpoosionil KKMs

Maailmas on viimasel ajal energia tarbimine kasvanud – 2019 a 2018 aastaga võrreldes 2,3%. Miks?

  1. inimesi tuleb juurde,
  2. majandus kasvab.

Paar mõtlemise kohta

On üsana paratamatu, et energia tarbimine kasvab, kui inimesi tuleb juurde ja majandus kasvab. Sellega muutub tarbimise struktuur st millist energiat tarbitakse rohkem. Elekter kasvas sellest 4,3%, õli alla 1,7%. Seda on oluline teada. Kui räägime elektri-sektori muutusest, tuleb vaadata suures pildis, st mis toimub absoluutarvudes. Vaadata tuleb demograafia-ennustusi ja ka seda, et maailmas majandus jätkuvalt kasvab (alla-üles võivad olla mingid tsüklid, kuid keskmine kasvab). Et kasvav elanikkond ja majanduskasv ei põhjustaks enam energiatarbimise absoluutarvudes kasvu, on kõige tähtsam globaalne ülesanne. Siin on väga palju teha ja see on tähtsam, kui muudatused energiasektoris sees.

Teine aspekt – aastal 2018 (2019 andmeid veel pole) investeeriti taastuvenergiasse ca 300 miljardit USD. Sellest suur osa Aasias, suurim osa sellest omakorda Hiinas, mis on maailmas suurim taastuvenergeetikasse investeerija. Ka tehnoloogilised arendused tulevad sealt, Euroopa on aga teinud vähikäiku. See 300 miljardit kattis ära umbes poole energiatarbe kasvust. Seega struktuurselt ei muutunud midagi, sest pool kasvust kaeti fossiilse energiatoorme kasutamise kasvuga, st fossiilkütuste tarbimine kasvab edasi. Kui tahame, et struktuur paraneks, peaks kaks korda rohkem investeerima taastuvate allikate kasutuselevõttu. See on teine 300 miljardit eeldusel, et tehnoloogiad lähevad odavamaks – iga investeeritud ühik peab andma rohkem energiat tagasi. See on teine väga tõsine mõtlemise koht.

Jaga teistega:

  • Email a link to a friend (Opens in new window) Email
  • Print (Opens in new window) Print
  • Share on WhatsApp (Opens in new window) WhatsApp
Like Loading...
Pages: 1 2
← Older posts

ERK blogi postitused

  • Ma olen eesti keele õpetaja – Merle Karusoo, 2021 nüüd avalik 19/10/2025
  • Lapsepõlv ei lase lahti – A. Raudsepp 17/04/2024
  • Kliimaseaduse ettevalmistuseks 2024 01/04/2024
  • Maa piirid ehk mitu planeeti siia mahub? 07/03/2024
  • COP28 – mida tahab-suudab maailm, mida Eesti? 03/02/2024
  • Õppimisel pole piiranguid – G. Pauli 25/10/2023
  • Küsimused uuringu ja raamatu “Kasvu piirid” kohta 03/12/2022
  • Eesti riigi rohepöörde tegevuskava ja selle mõõdikud – K. Klaas, K. Oras 20/10/2022
  • Tallinna Energiapäev 2022 – Kasvu piirid 29/09/2022
  • Kodaniku enesemääramise õigusest – P. Tammert 28/09/2022

Arhiiv:

EU Chapter

Website Built with WordPress.com.

  • Subscribe Subscribed
    • Eesti Rooma Klubi
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Eesti Rooma Klubi
    • Subscribe Subscribed
    • Sign up
    • Log in
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar
 

Loading Comments...
 

You must be logged in to post a comment.

    %d