• Eesti Rooma Klubi (ERK)
    • Eesti Rooma Klubi MTÜ Põhikiri
    • Liikmed 2022
    • Toeta klubi
    • CoR Raporteid
      • Sinimajandus 2018
      • Come On! 2018
      • Seneca efekt 2017
      • Ugo Bardi 2014
      • 2052 (2012)
      • Valitsemise võimekus 2001
  • ERK ajalugu
    • Asutajad 2001
    • Presidendid
    • Rooma Klubist ja Eesti Tuleviku Kongressist. Eellugu – E. Terk
  • ERK hooajad
    • Hooaeg 2022
    • Hooaeg 2021
    • Hooaeg 2020
      • ERK Metsasümpoosion 2020
    • Hooaeg 2019
      • Aastaraamat ERKAR 2018/2019
      • Eesti 2035 – kas Eestil on tulevikku?
        • E. Terk: Eesti 2035 – mis toimub ja mida sellest arvata?
        • M. Gallagher: Estonia Should sell its people
        • J. Vilo: Teadus ja kõrgharidus 2019
        • Dr. Mardna: Kelle asi on tervisekassa?
      • Rooma Klubi – kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?
        • Miks Maa kliima soojeneb?
      • Rooma Klubi 50
    • Hooaeg 2018
    • Hooaeg 2017-2018
    • ERK hooaeg 2016-2017
    • Aasta lõpp 2014 Vene Teatris
  • Konverentsid
    • ERK aastakonverents 2019
    • Aastakonverents 2018
    • Aastalõpu kõnekoosolek 2017
    • Eesti Rooma Klubi avatud koosolek 2015
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2014 (videod)
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2011
    • Eesti Rooma Klubi konverents 2009
    • Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008
    • Rooma Klubi rahvuslike ühenduste Euroopa konverents 2008
    • Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents 2005
  • Kontakt
  • ERK blogi
    • ERK Uudiskirjad

Eesti Rooma Klubi

~ Estonian Association for the Club of Rome

Eesti Rooma Klubi

Tag Archives: tulevik

Neoliberalismi mõjudest hariduses ja eriti kõrghariduses – T. Kuurme

10 Tuesday Nov 2015

Posted by Maison Solutions in klubi ettekanne

≈ 2 Comments

Tags

arvamus, ühiskond, Eesti riik, haridus, Kuurme, probleemi lahendus, riigireform, tulevik, valitsemine

kuurmeLiberalism on tähistanud algselt vabadust ja sallivust ning mõttevabadust. Uusliberalism on aga nähtavalt teatud huvigruppide kallutatud globaalne ja ohtlik mõttesuund seetõttu, et tema agenda on laiendatud üle kõigi elualade. Neoliberaalne kontseptsioon on spetsiifiline majandusliku liberalismi variant. Tänapäeval tajume, et kõigis eluvaldkondades on rõhuasetus majanduslikul aspektil.

Teisenemisi ühiskonnas neoliberalismi vaimus

Üks Theodor Adorno uurimistööd inspireerinud küsimus oli: kuidas oli Auschwitz võimalik? Miks kaldub inimkond pigem toorusse ja jõhkrusse selle asemel, et arendada eneses autentset inimlikkust ja ehitada elamisväärset maailma?

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Click to email a link to a friend (Opens in new window) Email
  • Click to print (Opens in new window) Print
  • Click to share on WhatsApp (Opens in new window) WhatsApp
Like Loading...

Märkusi planeeringu „Eesti 2030+“ kohta. E. Väärtnõu

04 Sunday Mar 2012

Posted by Maison Solutions in klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

arvamus, Eesti 2030, ekspert, prognoos, Rooma Klubi, tulevik, Väärtnõu

Planeering “Eesti 2030+”

(algatatud VV korraldusega nr 32, 04.02.2010):

Siseministeeriumi koostatud, ning ministeeriumitele, maavalitsustele ja omavalitsusliitudele kooskõlastamiseks saadetud planeeringus „Eesti 2030+“ (edaspidi „planeering“) määratletakse riigi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted.

Töö sisuks on anda ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks.

Dokumenti ja selle seletusi vt siit:
1) Eesti 2030+ tekst
2) Planeeringu koduleht
3) ametlik publikatsioon
4) E2030+ projektijuhi Kaur Lass ettekanne 2012 planeeringu võimalikest mõjudest

Märkusi planeeringu „Eesti 2030+“ kohta.
E. Väärtnõu, Eesti Rooma Klubi liige

Planeering nimetab (Sissejuhatus, lg 7), et koostamisel oli oluliseks fooniks ka strateegia „Säästev Eesti 21“. Teame, et selles on seatud Eesti arengu 4 peaeesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal.

Seega Eesti 2030 sisuks on seatud „anda ruumilised alused“ ainult teatud osale riigi arengueesmärkidesse puutuvast väliskeskkonnast. Jääb teadmata, missuguses dokumendis võib leida ruumilised alused ülejäänud SE-21 arengueesmärkidele.

Planväärtnõu 2eeringud peaks realiseerima valdkondade arengukavadega paika pandud objektide, rajatiste, taristute paiknemise. Jääb teadmata, missugused VValitsuse 13.02.2005 määruse „Strateegiliste arengukavade…koostamise, …elluviimise…kord“ järgi koostatud valdkondade (Statistikaameti eristab majanduse, keskkonna, rahvastiku ja sotsiaalelu valdkonnad) arengukavad on käesolevale planeeringule aluseks.

Planeeringus on esitatud rida riigi arengut mõjustavaid tulevikusuundumusi, Euroopa Liidu mõjusid ning trendide mõjusid Eesti ruumstruktuurile, kuid ei leidu ühtegi viidet neid väidetavaid mõjusid tõestanud uuringutele või autoriteetsetele kirjandusallikatele.

Planeering peaks kajastama ka olulise ruumilise mõjuga objektide ning riiklikult tähtsate objektide paigutust juba nende transpordivoogude, keskkonnamõju, tööjõuvajaduse tõttu.

Planeeringus on esitatud visioon Eesti 2030: peamine arengueesmärk järgnevail aastail on tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas,… luues selleks vajalikud tingimused.

Ning p.3.3. (1) ütleb, et inimese põhilised vajadused, mis asustuse …kujunemist mõjutavad, on seotud elukoha, töökoha, hariduse, teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavusega. Töös käsitletakse pikemalt asustuse, transpordiühenduste, tehniliste taristute ja rohevõrgustike arendamist, aga ülalnimetatud põhiliste vajaduste tagamiseks nähakse tegevuskavas 3. eesmärgina ette ainult ühistranspordi optimeerimise kava välja töötamist (? ), mis minu arvates ei ole piisav ega ka ei realiseeru.

Siin eeldatakse ju, et miskipärast tekib (kes tekitab, missuguse hinnaga kasutajale ?) nii suure sageduse ja võimekusega ühistranspordivõrk (ilmselt bussiliinidest), et eluks vajalikud teenused saavad kättesaadavaks kõigile seal, kus need teenused iseenesest on tekkinud ja nad ei peagi olema kättesaadavad tarbija elukohas.

Eks alternatiiviks võiks ju teoreetiliselt olla kiire ja tihe reisijatevedu väikeste raudteebussidega kõigil Tallinnast lähtuvail olemasolevatel radiaalliinidel – Narva, Tartusse ja Valka, Võrusse, Viljandisse, Pärnusse ja Haapsallu. Siis võiks arendada elanike põhilisi vajadusi (mis ülalpool loetletud) rahuldavad teenused piki raudteeliine, kuna seal ju liiguvad teenuste tarbijad ja väita, et elanike põhilised vajadused saavad rahuldatud, ehkki mitte nende elukohas. Kuid ma pean sellise arengu realiseerumist ebareaalseks. Ja paljud praegused väikesed nn. tõmbekeskused jääks ikkagi neist raudtee-teenuste liinidest kõrvale.

 

Minu arvamus on:

Esiteks – seda planeeringut ei tohiks kinnitada ilma teiste valdkondade üleriigiliste planeeringutega koosmõju vaatamata – kooskõlastamata.

Teiseks, et kõne all olevas planeeringus peaks tema visiooni – tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas – tagamiseks käsitlema lisaks asustusele, transpordiühendustele, taristutele ja rohevõrgule ka alljärgnevaid maapiirkondades põhilisi elamisvajadusi (viidatud planeeringu p.3.3. (1)) tagavaid üleriigilisi võrke: koolivõrk, tervishoiuteenuste võrk, postiteenuste võrk, maakaupluste võrk, pangapunktide võrk, jäätmepunktide võrk, raamatukogude võrk, kultuurimajade võrk, spordibaaside võrk, .riigimajade (s.o. riigiteenuste saamise) võrk

Kolmandaks – ma ei pea rahuldavaks kavandada tulevikku isegi visiooni tasemel ja –täpsusega, mööda vaadates juba seadusandja poolt heaks kiidetud riigi arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärkidest. Pean planeeringule seatud tegevusala – ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks – täiesti puudulikuks. Seega kooskõlastamisel olev planeeringu tekst vajab olulist täiendamist sisuliselt.

Neljandaks – millega on põhjendatud nii kaugele (kuni 2030.a.) ulatuv planeerimine olukorras, kus nii maailmas kui Eestis on olukord igas valdkonnas – keskkond, majandus, poliitika jne. – kiiresti muutuv? Praegused pikaajalised prognoosid jäävad suuresti laest võetuiks ja sellega kasututeks. Tuleks kaaluda reaalsemat planeerimisperioodi, nt. kuni 2020.a.

Lisaks, on olemas ka Siseministeeriumi koostatud Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a., millele selles töös viidatud ei ole.

Eino Väärtnõu,

04.03.2012


Tulemus:

  • Planeeringu menetlemine võttis aega 2,5 aastat: Riigiteataja 2010
  • Planeering kehtestati VV otsusega:Riigiteataja 2012 ja on töötav valitsusprogramm

Vaata k “Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030″

Jaga teistega:

  • Click to email a link to a friend (Opens in new window) Email
  • Click to print (Opens in new window) Print
  • Click to share on WhatsApp (Opens in new window) WhatsApp
Like Loading...

Eelnõu Eesti jätkusuutlikkusest

19 Thursday Nov 2009

Posted by Maison Solutions in avaldus

≈ Leave a comment

Tags

Eesti riik, säästev areng, tulevik

Eesti Rooma Klubi 19.11.2009 üldkogul väljendatud seisukohti

säästMillisel alusel ja milliste kriteeriumite järgi saab otsustada, kas ühiskond/ riik on jätkusuutliku arengu teel? Kuigi Eestis on olemas Riigikogu poolt 2005.a. kehtestatud Eesti jätkusuutliku arengu pikaajaline strateegia „Säästev Eesti 21”, ei ole selles seadusandja seatud reforme riigivalitsemise, demokraatia, majandusmudeli parendamise jms vallas juhtivate erakondade huvipuuduse tõttu algatatud. SE21 täitmist jälgivate indikaatorite valik on selgelt mittepiisav. Süstemaatiline akadeemiline uurimistöö selles väikese ühiskonna jaoks eksistentsiaalses vallas on olematu.

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Click to email a link to a friend (Opens in new window) Email
  • Click to print (Opens in new window) Print
  • Click to share on WhatsApp (Opens in new window) WhatsApp
Like Loading...

Tehnoökoloogia – kas inimkonna tulevikuprobleemide lahendamise võimalik alus? H. Levald

08 Sunday Mar 2009

Posted by Maison Solutions in klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

Levald, probleemi lahendus, tulevik

levaldHeino Levald: Ettekanne Eesti Rooma Klubi juhatusele

Ettekandes on esitatud lühiülevaade tehnoökoloogiast – uuest teadusalast, millel autori visiooni kohaselt võiks olla oluline osa noosfääri ehk mõistuskeskkonna arendamisel ja selle kaudu inimkonna tulevikuprobleemide lahendamisel. Põhjalikumalt on materjal esitatud Euroülikooli õppevahendis „Tehnoökoloogia“ (2009).

Olemasolev olukord

Globaalse kriisi lähenemist hakati järjest selgemini tajuma möödunud sajandi keskel. Tähtis osa selle selgitamisel inimestele ja võimalike meetmete kavandamisel kriisi vältimiseks on Rooma Klubil. Ettekannetes Rooma Klubile ja paljudes muudes töödes on põhjalikult käsitletud maailma probleeme ning on esitatud prognoose, mis juhtub, kui inimkond neid ei lahenda. Vähem on töid, mis käsitlevad seda, mida tuleks teha probleemide lahendamiseks ja ähvardavate hädade ennetamiseks. Viimastel aastakümnetel on elavnenud ÜRO keskkonnakaitse alane tegevus.

Kindlasti on kõikidel vahepeal toimunud tegevustel oma osa selles, et kriisid ja katastroofid, milliseid ennustati aastatuhande vahetuseks, ei ole seni kardetud ulatuses toimunud. Kuid paraku jäävad praegused rahvusvahelised kokkulepped ja rahvuslikud programmid suhteliselt lühiaegsete strateegiate ja arengukavade koostamise tasemele, kusjuures on ette teada, et maades, kus valitseb liberaalne isearenev turumajandus, ei ole nende teostamiseks kuigi palju võimalusi. Tõkkeid nende teostamisele on ka muudes maades. Seetõttu ei saa olla kuigi kindel nende kavade mõjukuses. Vaid vähestes töödes tõdetakse, et probleemide süvapõhjused seisnevad toimiva ühiskonnakorralduse ning majandus- ja finantssüsteemi põhimõttelistes puudustes. Viimasel ajal on selliste tööde arv suurenenud, kuid piirdutakse peamiselt vaid kriitikaga. Kontseptuaalseid ettepanekuid süsteemide ja tuleviku põhimõtteliseks muutmiseks on tehtud vähe ning nendele on probleeme põhjustavates maades tugev vastuseis, nagu poliitiliste muutuste vajadusele ikka.

Erilist märkimist väärib see, et toimuvas korralduslikus tegevuses on tahaplaanile jäänud inimeste, eriti ettevõtjate ja ettevõtete töötajate teadlikkuse tõstmise tähtsus ja vajaliku õpetuse sisu mõistusliku majandamise ja looduskasutuse küsimustes. Ometi just nemad tekitavad oma egoistliku majandusliku käitumisega enamiku inimkonda ohustavaid probleeme, nemad kannatavad nende probleemide tagajärjel ning nende tulevasest tegevusest sõltub probleemide lahendamine ja ennetamine.

Möödunud aastal jõudis maailm seni suurimasse majanduskriisi. Selle paratamatus oli ette näha, kuid selle ennetamiseks ei tehtud peaaegu midagi. Maailmamajanduses valitses ja süvenes igaühe egoismil põhinev isearenemine. Viimastel aastakümnetel võimendas selle mõju ringlaenundus ja -kindlustamine ning suurriikide poolt katteta maailmaraha emiteerimine. Materiaalse sisuta finantstegevust soodustas ja kiirendas virtuaalne raharinglus. Katteta raha emiteerimine jätkub ka praegu ning võib põhjustada rahvusvahelise rahanduse ja majanduse kardetust ulatuslikuma ja pikaajalisema kokkuvarisemise. Pealegi toimub see kõik maailma elanike arvu plahvatusliku suurenemise, mitmete lokaalsete sõdade ning paljude muude järjest teravnevate poliitiliste, sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide taustal, millistele ei ole soodsaid lahendusi ette näha.

Vajalikud muutused

Kujunenud olukorras on pea kõigile saanud selgeks, et inimkonna järjekestvuse tagamiseks on vaja inimkonna käitumist oluliselt muuta. Kuid millises suunas ja kuidas? Maailma erinevates piirkondades on muutuste vajadused erinevad. Meie jaoks on kõige tähtsam see, mis peaks toimuma arenenud turumajanduslikes maades, milliste hulka kuulume, ning ennekõike meil. Ning on tähtis, et muutused toimuksid evolutsioonilisel teel. Revolutsiooniline etapp võib tulla tahtmatult, kui evolutsiooniline areng ei õnnestu ja probleemid lähevad liiga suureks, kuid selle tulemused võivad olla hullemad, kui lähteolukord.

Autori arvates võivad vajalikud muutused toimuda vaid inimeste mõistuslikkuse tõstmise kaudu. Selle põhisisuks peavad olema teadmised sellest, kuidas ühildada füüsiline elamine, tarbimine, tootmine ja muu majandustegevus ning vaimne elu nii, et tulemuseks oleks iga inimese elukvaliteedi stabiilsus ja selline tõstmine, mille puhul on tagatud ühiskonna järjekestvus. Need teadmised peavad inimeste teadvuses jõudma veendumuse tasemele ning muutuma igapäevasteks tegevusjuhisteks. Nende omandamise protsess peab hõlmama kõiki alates üksikinimesest kuni riigijuhtideni, eriti aga ettevõtjaid ja spetsialiste ning tuleviku kavandajaid, planeerijaid ja projekteerijaid. Tootmisjuhtide ja spetsialistide teadlikkuse tõstmise tähtsusest sai autor aru oma ligi 15 aastase töö jooksul Eesti Majandusjuhtide Instituudis, kus keskkonnakaitse alase algõpetuse said selle aja jooksul kohustuslikus korras umbes 20 tuhat kursuslast ning vähemalt 400 inimest said ettevõtte keskkonnakaitse spetsialisti täiendava eriala.

Autor seisukohal, et suurema edu saavutamiseks inimeste mõistuslikkuse tõstmisel peab inimkonna jätkusuutlikkuse püüdlustel olema senisest selgem eesmärk, ning et selleks eesmärgiks peaks olema noosfääri ehk mõistusmaailma loomine. Noosfääri (noo lad – mõistus) kontseptsioonile panid üksteisest sõltumatult ja üksteist täiendavalt aluse vene geoloog akadeemik V. I. Vernadski ning prantsuse teoloog, paleontoloog ja filosoof P. Teilhard de Chardin möödunud sajandi 20-50. aastatel.

Mõistusmaailma loomine on inimeste mõistuslikkuse võimalikult kiire suurendamine ja selle mõju laiendamine kõikidele inimtegevuse liikidele. Noosfääri kontseptsiooni autorite arvates toimub mõistusmaailma loomine tegelikult juba alates tsivilisatsiooni algusest ning see on ideaalse maailma poole pürgimise lõputu protsess.

Selleks, et inimeste mõistuslikkust tõsta ja inimkond tuleks oma tuleviku probleemidega toime, on vaja arendada eesmärgipäraseid teaduslikke uuringuid ja töötada välja tuleviku korraldamise igakülgselt põhjendatud kavasid, viia sellest tulenev teave ja suhtumine asjadesse ehk mõistuslikkus iga inimeseni kasutades selleks maksimaalselt haridussüsteemi ja kaasaegse infotehnoloogia võimalusi. Kuna objektiivne tõde ei ole kunagi asjatundmatute inimeste näiliselt demokraatliku diskussiooni tulemus, vaid ausate asjatundjate poolt tehtud uuringute ja nende tulemuste teadusliku tõestuse küsimus, siis peab käesolevaks ajaks maailma vallutanud postmodernism inimeste mõistuslikkuse suurendamise käigus asenduma neomodernismiga.

Noosfääri loomine on lõputu protsess, kui seda ei lõpeta mingi kapitaalne ebaõnnestumine ja tagasilangus (siis algab tegelikult protsess uuesti) või inimkonnavälised tegurid. Selle tegevuse edu sõltub sellest, kuivõrd inimesed omandavad jätkusuutliku arengu tingimusi ja nõudeid mitte ainult peaga vaid südamega (Teilhard de Chardini väljend) ja täidavad neid mitte sunduse korras, vaid vastavalt veendumusele. Seda, milline on ideaalne olukord ja kui kaugele on inimühiskond tervikuna ja maade kaupa selles osas tegelikult jõudnud, on võimalik hinnata mitmesuguste näitajate järgi.

Võib olla, et maailma paljudes piirkondades on juba liiga hilja midagi ette võtta ning ulatuslikud katastroofid on seal kuhjunud probleemidele ainuvõimalik lahendus. Selleks, et selge perspektiiviga mõistuslik protsess toimuks kogu maailmas, tuleb see käivitada esmalt seal, kus ollakse selleks võimelised. Miks mitte Eestis – paigas, kus on ka palju muid eeldusi säilimiseks globaalse katastroofi tingimustes?

Tehnoökoloogia olemus ja võimalik tulevik

Kui jätta kõrvale mõnede inimeste ja riikide agressiivsus, mille jahutamisega tuleb maailmas kõigepealt toime tulla, võib öelda, et inimkonna jätkusuutlikkuse probleemide algpõhjuseks on kõiki hõlmav majandustegevus ning sellest tulenevate probleemide lahendamise aluseks on majandusteadus. Seetõttu peab inimeste mõistuslikkuse suurendamise programmi oluliseks osaks saama majandusteaduste arendamine ning mõistusliku majandamise alaste teadmiste taseme tõstmine ja rakendamine. On saanud selgeks, et jätkusuutliku majandamise aluseks ei saa olla omakasul põhineva liberaalse turumajanduse ainult nõudmise ja pakkumise vahekorral põhinev primitiivne teooria ja naiivne usk nähtamatu käe isereguleerivasse toimesse. Nende järgimine on võimaldanud saavutada suurt edu materiaalse tootmise ja tarbimise alal, kuid on viinud osalised muus suhtes ummikusse. On vaja loovalt edasi arendada inimkonna jätkusuutliku arengu ökonoomikat, mis on tihedalt seotud nii tehnika kui ökoloogiaga. Perspektiivis peab sellest välja kujunema tehnoökoloogia üks tähtsamaid koostisosi – noosfääri ökonoomika,

Inimkonna mõju ülejäänud maailmale ja loodusele tuleneb esmajoones sellest, et ta tekitab järjest suuremas ulatuses tehiselemente, mis täiendavad ja muudavad varasemat keskkonda. Seetõttu sobib teadusalale ja õppeainele, mis on suunatud inimkonna jätkusuutlikkuse tagamisele ning noosfääri kujundamisele ja toimimisele, nimetus TEHNOÖKOLOOGIA. Tehnoökoloogia käsitleb inimese jätkusuutliku elukeskkonna kujundamist inimese poolt. Seda väljendab teadusala ja õppeaine nimetuse algne tähendus: tehno (kr. techne – tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos – kodu, kodukoht) + loogia (logos – õpetus).

Eelpooltoodust tulenevad tehnoökoloogia järgmised määrangud:

  • Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Tehnoökoloogia eesmärk on inimese mõistusliku elukeskkonna – noosfääri ehk mõistuskeskkonna või mõistusmaailma – kujundamine.

Tehnoökoloogia lähtub sellest, et inimene on looduse võrdväärne ja võrdõiguslik osa. Mõistuskeskkonna arenedes areneb ja muutub ka inimene.

  • Tehnoökoloogia põhisisuks on ökonoomika ja ökoloogia selline ühendamine, et säiliks inimkonna jätkusuutlikkus.

Mõistuskeskkonna kujundamine toimub samm-sammult inimeste ja organisatsioonide (sealhulgas riikide) poolt, kes juhindudes tehnoökoloogia seisukohtadest lisavad looduslikule keskkonnale tehiselemente ja reguleerivad nende suhteid nii, et inimkond ta enda tegevuse tagajärjel ei hukkuks, vaid kestaks ja inimeste elukvaliteet võimaluste piires tõuseks.

Majandusteaduse rakendamiseks tehnoökoloogias on vaja esmalt välja selgitada majandusteaduse need osad, mis on rakendatavad keskkonnakasutuse, jätkusuutliku arengu ja noosfääri ökonoomika väljatöötamisel, ning vastava põhjendusega välja jätta need osad, mis seal rakendatavad ei ole. Seejärel on vaja edasi arendada majandusteaduse neid osi, mis on ettenähtud eesmärkidel kasutatavad, sealhulgas eriti neid suundi, mis võimaldavad hinnata majandusprotsesside efektiivsust ja neid protsesse optimeerida. Esimesed sammud selles suunas on tehtud autori poolt varasemates töödes ja on esitatud Euroülikooli õppematerjali „Tehnoökoloogia“ järgmistes peatükkides

  • Ettevõte ja ühiskond,
  • Ettevõtte majandusõpetus,
  • Tehnoökonoomika (reaalinvesteeringute ökonoomika) ning
  • Keskkonnaökonoomika ja jätkusuutliku areng (millest peaks tulevikus kujunema noosfääri ökonoomika).

Eriti tõstaks autor esile ettepanekud tehisvarade, loodusressursside ja sotsiaalsete hüviste ühtse majandusliku hindamise ning majandusprotsesside intensiivsuse ja efektiivsuse arvutusliku hindamise ja majandusprotsesside optimeerimise alal. Need võimaldavad viia üldistatud majandustegevuse efektiivsuse hindamise ja suurendamise võimalused põhimõtteliselt samale tasemele, nagu on termodünaamilise kasuteguri osa energeetikas. Nende tulemusteni jõudis autor 1980. aastatel tegeledes loodusvarade (täpsemini põhjavete) majandusliku hindamise ja selle tulemuste võimaliku kasutamise võimalustega. See oli nõukogude majanduse jaoks täiesti uudne ja võiks öelda revolutsiooniline teema, sest Marxi tööväärtuse teooria järgi loodusvaradel väärtust polnud. Selle temaatikaga tegeles suhteliselt väike Moskva ja Tallinna teadlaste rühm ning 1990. aastal kaitsesin sel alal doktoritöö Moskva Riiklikus ülikoolis.

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja siirdumist liberaalse turumajanduse teele näis paljudele ja ka autorile, et loodusvarade majandusliku hindamise temaatika on liigne – turg paneb loodusvarade hinnad palju lihtsamini paika ning nähtamatu käsi reguleerib loodusvarade kasutamist paremini kui kohmakas plaanimajandus. Ent peagi hakkas selguma, et liberaalses turumajanduses toimiv loodusvarade turumajanduslik hinnakujundus on lühinägelik, et majanduse isereguleerimine toimub eeskätt eraettevõtete püüete alusel saada võimalikult suurt ja kiiret kasumit, et protsesside kavandamine pikemaks ajaks ja nende juhtimine on liberaalse turumajanduse tingimustes tegelikult võimatu ning et tasulise looduskasutuse majandusmehhanismi reguleeriv toime on tagasihoidlik. Süsteem ei ole mõistuslikult juhitav ning see lähendab aina uusi ajahorisondil terendavaid hädasid ja katastroofe. Sellistes tingimustes said tollased tööd, täiendatud vahepealsete kogemustega ja uute teadmistega, aktuaalse eesmärgi ja sisu.

Tehnoökonoomika põhimõtete realiseerimine

Tehnoökonoomika põhimõtted ja jätkusuutliku arengu optimaalsed suunad jõuavad konstruktiivse teostuseni arengu pikaajalise kavandamise ja ruumilise planeerimise kaudu, seda nii kohalikul, regionaalsel ja ülemaalisel ning   perspektiivis ülemaailmsel tasandil. Liberaalne isearenev turumajandus arengu pikaajalist kavandamist ja kavade kindlat täitmist ei võimalda ning seetõttu ei ole suunatud arengu alusena sobiv. Ei sobi ka kõikehõlmav nõukogulik planeerimine, mis sulgeb isearenemise võimalused. Perspektiivne on piiratud turumajandus, kusjuures vajalike piirangute iseloom, korraldus ja ulatus vajavad põhjalikku läbitöötamist ja tõenäoliselt püsivat reguleerimist vastavalt iga maa ja rahvusvahelistele vajadusele. Nende arendamisel võivad toeks olla omaaegsed demokraatliku sotsialismi teoreetilised ja praktilised arendused, mis olid 60. aastatel aluseks Tšehhoslovakkia majandusmudeli väljatöötamisel ja Eestis IME kavandamisel.

Perspektiivsete strateegiate ja arengukavade realiseerimine ruumilise planeerimise teel koos kaasnevate ohtude ja keskkonnamõjude hindamisega on suur ja tähtis probleem, mis vajab eraldi lahendamist.

On saanud ka selgeks, et mõistuslik majandussüsteem saab toimida vaid stabiilse ülemaailmse rahandussüsteemi tingimustes. Sellise rahandussüsteemi loomine ja tõrketu toimimise tagamine peab olema riikide, rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide ja ÜRO esmane kohustus.

Kõikide nimetatud eelduste ja tingimuste täitmine, mis on vajalik inimkonna jätkusuutliku arengu tagamiseks, eeldab selget ja tõhusat ettevõtete ja organisatsioonide, sealhulgas avalike asutuste juhtimist. See on võimalik vaid nende juhtimises kvaliteedijuhtimise põhimõtete ja süsteemide rakendamise teel.  

Jaga teistega:

  • Click to email a link to a friend (Opens in new window) Email
  • Click to print (Opens in new window) Print
  • Click to share on WhatsApp (Opens in new window) WhatsApp
Like Loading...

Eesti Rooma Klubi ümarlaua-konverents

10 Tuesday Apr 2001

Posted by Maison Solutions in konverents

≈ Leave a comment

Tags

loodusressursid, poliitika, Rooma Klubi, säästev areng, tulevik, valitsus, vastutus

sääst

Eesmärk: Viia edasi 22.veebruaril 2001 toimunud esimese Säästva Eesti Foorumi ideid. Hoida säästva arengu temaatika pidevalt ühiskonna ja otsusetegijate vaateväljas. Vaagida Eesti Rooma Klubi rolli tulevikuvisioonide kujundamises ja Eesti säästva arendamise protsessis.

Osavõtjad:Rooma Klubi liikmed, Eesti Tuleviku Kongressi esindajad ja kutsutud asjatundjad
Aeg: 10. aprill 2001
Koht: Eesti Teaduste Akadeemia saal, Kohtu 6 Tallinn

KAVA

Avasõna — Ülo Vooglaid

Lühiettekanded Säästva Eesti Foorumi kokkuvõtteks:

  1. Säästva ühiskonna esteetikast – Heiki Kongi
  2. Globaalprobleemid ja Eesti – Raivo Vilu
  3. Säästva Eesti arendamise protsessist – Ahto Oja

———–

Mõttevahetus:

  • Millised on Eesti säästva arendamise põhiprobleemid?
  • Millised on Eesti säästva arendamise põhiprobleemide lahendused ja nende eelisjärjekord?
  • Milline on Eesti Rooma Klubi roll lahenduste algatamisel ja elluviimisel?
  • Rooma Klubi pöördumise arutelu ja vastuvõtmine

Eesti Rooma Klubi pöördumine avalikkuse poole                                     Kavand

Inimtegevusse on programmeeritud fataalne vastuolu kasutada ressursid tänaseks heaoluks, säästmata neid kvaliteetse elu võimaldamiseks tulevastele põlvedele. Arenev ühiskond mõistab järjest enam pikaajalise planeerimise tähtsust. Globaliseerumine on pöördumatu protsess, millega peab kaasnema ka igaühe vastutus meie maailma elamiskõlblikkuse eest. Jätkuvalt saab edukas olla vaid see, kes lokaalselt tegutsedes globaalselt mõtleb ning mõistab seejuures tõenäolisi võimalusi ja ähvardavaid ohte arengute võimalikult varajases staadiumis.

Globaliseerumine loob meiesugusele väikeriigile hulgaliselt uusi võimalusi eduks ja vähemalt samapalju riske, mida tuleb ühiselt minimeerida. Et praegust nappi edu mitte maha mängida, peab Eesti oma poliitika tunduvalt pikemaajalistele eesmärkidele allutama.

Pikaajalise planeerimise üheks eelduseks on säästva arengu ideoloogia omaksvõtt nii kõrgeimal riikliku otsustamise kui ka “rohujuure”-tasandil. Sellist lähenemist vajab pea võrdselt nii Eesti looduslik kui sotsiaalne keskkond.

Poliitilised erakonnad näevad arengustrateegiaid mõnevõrra erinevalt, see ongi demokraatiale omane. Ometi on piisavalt ühist, mida arengu objektiivseid suundumusi tunnetavad erakonnad ja ühiskonna huvigrupid on nõus ühiskondliku kokkuleppena tunnustama. Selle vormistamine imperatiivse poliitilise kokkuleppena on parlamendi ainupädevuses.

Eesti Rooma Klubi leiab, et Riigikogu vajab enda juurde alatist tulevikukomisjoni, mille ülesandeks on erinevate valdkondade pikaajaliste arengukavade analüüs ja nende omavaheline kooskõlastamine. See kaasaks poliitikuid igalt elualalt ja vajab seepärast parlamendi alatiste komisjonide töö korraldamisest erinevat legaalset ja organisatsioonilist regulatsiooni. Komisjoni töös osaleksid ka erinevate valdkondade tippspetsialistid ja –teadlased nõuandvate asjatundjatena. Eesti Rooma Klubi on omalt poolt valmis kaasa aitama tulevikukomisjoni ellu kutsumiseks vajaliku poliitilise konsensuse saavutamisele.

Lähtudes Eesti säästva arengu teele siirdumise paratamatusest ja eeldustel, et

  • Eesti ühiskond on jõudnud arusaamiseni, et säästev areng on laiem keskkonnaküsimustest;
  • avaliku sektori poolt saab säästvale arengule üle minna ainult selle prioriteetseks kuulutamisega ja sellesse riigieelarveliste vahendite sihipärase suunamisega;
  • era- ja kolmanda sektori jaoks tuleb avaliku sektori poolt luua säästvat arengut toetav investeerimis-, ülesehitamis- ja osalemisele kaasav keskkond;

võttes arvesse, et: vabariigi valitsus ei ole suutnud kinni pidada endale võetud tähtaegadest Eesti säästva arengu strateegia (Säästev Eesti 21) käivitamiseks (valitsuse viimane sellekohane otsus pikendas tähtaja kuni 2000. aasta lõpuni, soovituslik Säästva Arengu Komisjoni poolt antud tähtaeg oli 17. märtsist 2000 pool aastat);

peab Eesti Rooma Klubi vajalikuks: luua Riigikogu juurde alatine komisjon erinevate valdkondade pikaajaliste strateegiliste arengukavade kooskõlastamiseks ja konsensuse saavutamiseks sotsiaalsete partneritega;

Eesti säästva arengu strateegia (Säästev Eesti 21) väljatöötamise koordineerimine võtta hallata peaministri bürool;

jätkata Säästva Eesti Foorumite iga-aastast läbiviimist ja Foorumi kogumike avaldamist Eesti arengule ja konkurentsivõimele olulistes võtmevaldkondades

Eesti Rooma Klubi ümarlaua-konverentsil 10. aprillil 2001, Tallinnas:


Rooma Klubi liige

Nimi                                                                                  Allkiri


Eesti tuleviku Kongressi liige

Nimi                                                                                  Allkiri


Osalenud asjatundja:

Nimi                                 Asutus                                        Allkiri

Jaga teistega:

  • Click to email a link to a friend (Opens in new window) Email
  • Click to print (Opens in new window) Print
  • Click to share on WhatsApp (Opens in new window) WhatsApp
Like Loading...
Newer posts →

ERK blogi postitused

  • Ma olen eesti keele õpetaja – Merle Karusoo, 2021 nüüd avalik 19/10/2025
  • Lapsepõlv ei lase lahti – A. Raudsepp 17/04/2024
  • Kliimaseaduse ettevalmistuseks 2024 01/04/2024
  • Maa piirid ehk mitu planeeti siia mahub? 07/03/2024
  • COP28 – mida tahab-suudab maailm, mida Eesti? 03/02/2024
  • Õppimisel pole piiranguid – G. Pauli 25/10/2023
  • Küsimused uuringu ja raamatu “Kasvu piirid” kohta 03/12/2022
  • Eesti riigi rohepöörde tegevuskava ja selle mõõdikud – K. Klaas, K. Oras 20/10/2022
  • Tallinna Energiapäev 2022 – Kasvu piirid 29/09/2022
  • Kodaniku enesemääramise õigusest – P. Tammert 28/09/2022

Arhiiv:

EU Chapter

Website Built with WordPress.com.

  • Subscribe Subscribed
    • Eesti Rooma Klubi
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Eesti Rooma Klubi
    • Subscribe Subscribed
    • Sign up
    • Log in
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar
 

Loading Comments...
 

You must be logged in to post a comment.

    %d