25 Laupäev nov. 2017
Posted in üldinfo, konverents, meedia
Sildid
ajalugu, Juhan Telgmaa, loodus, looduskaitse selts, säästev areng, Utno
25. nov. 2017 toimus Väliseesti Ühingu konverents “Sada aastat Eesti riiki“ (kava). Konverentsi kutsus kokku ja juhatas Leili Utno, VEÜ juhataja, ERK liige. Ettekandega esines teiste hulgas Juhan Telgmaa. Selgus, et Eesti keskkonna, sh looduse kaitse on hoopis vanem kui Eesti ise. Uuri siit:
Eesti looduse väärtus ja selle kaitse:
31 Teisipäev okt. 2017
Tõnu Ots, psühholoog
Ühiskond, nii suures kui kohalikus plaanis, on paljude probleemide kõrval üha sagedamini kokku puutunud ilmingutega, mida nimetatakse seksuaalseks ahistamiseks. Globaliseeruvas maailmas põrkuvad selle mõiste all enamasti eri kultuuride inimõiguste probleemid ja meie väiksemas ühiskonnas isikuvabaduse probleemid.
Suude puhastamise telesaates ja samalaadsete juhtumite meediakajastuses jäi kõlama arusaam, et meil on paljud seksuaalse ahistamisena käsitletavad seigad, suhtumised ja teod mõisteliselt segased või ära seletamata ja see ei võimalda juhtunule hinnangut anda ka nüüd, kus skandaalide kampaaniaaeg peaks juba otsas olema. Jätka lugemist
30 Esmaspäev okt. 2017
Posted in meedia
Sildid
Juhan Telgmaa
Uudis: Rail Balticu projekti asub Eestis juhtima erukolonel Aivar Jaeski, kellel on logistikainseneri kvalifikatsioon Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Tore! Ometi üks asjakohase hariduse ja juhtimiskogemusega tegelane projekti arendamas. Ta näeb kindlasti kohe ära projekti parandamatud nõrkused ja temast võib saada liitlane RB realistliku versiooni kavandamisel.
Värske veri on vajalik, sest RB on suundunud tupikteele. Üks tuntud lakeiajakirjanik juba hõiskab, et selle mõrtsukaliku RB trassi vastased on oma kampaaniaga põrunud. Tõtt on selles vähe, sest valimiste-eelses õhkkonnas lihtsalt ei mahtunud see teema üldse meediasse. Kõige selle kampaaniaks sildistamine on järjekordne katse vastutustundlikke kodanikke halvustada. Tegelikult võitlus RB mõistliku variandi eest (ehk projekti õnnestumise, mitte läbi kukkumise eest) jätkub. Jätka lugemist
27 Reede okt. 2017
Sildid
Rein Einasto on avaldanud oma Kultuurikoja aastakonverentsile planeeritud ettekande teema. Meil pole kombeks siin lehtedel reklaami avaldada, kuid seekord esinevad (taas) mitmed ERK liikmed.
Eesti Kultuuri Koja seekordne kahepäevane konverents „Kultuur ja keskkond“ toimub 3.11 ja 4.11 Rakveres. Konverentsi esimesel päeval keskendutakse inimese ja looduse (Looduse võim), teisel päeval inimese ja inimese ehk vaimse keskkonna tuli- ja valupunktidele (Vaimu võim). Konverentsiga soovitakse heita valgust inimese ja tema keskkonna suhetele ning nende kujunemisele.
Peaettekannetega esinevad Fred Jüssi ja Jan Kau. Panelistidena astuvad ette: Rein Einasto, Sven Grünberg, Aivar Haller, Ahto Kaasik, Kaido Kama, Agnes Karro, Krista Kulderknup, Jako Kull, Tiiu Kuurme, Jaak-Aadam Looveer, Aleksei Lotman, Maarja Lõhmus, Katrin Meos, Merike Mitt, Imbi Paju, Andres Põder, Anu Raud, Rea Raus, Jaan Riis, Kerttu Soans, Tarmo Soomere, Mark Soosaar, Hanno Zingel, Rene Tammist, Annely Tank, Toomas Trapido, Ivar Tröner, Mattias Turovski, Kristiine Vahtramäe, Kaupo Vipp, Meelis Voolmaa.
10 Pühapäev sept. 2017
Sildid
Eesti Rooma Klubi on aastaid püüdnud tuua mõistust ja mõistlikkust meie haridusse. Uued reformimise katsed nudivad seda aga vaatamata kõlavatele loosungitele (vt. SIIT) üha köndistunumaks. Kas nutitelefonid ja e-lahendused on ikka piisav kompensatsioon hooliva eestikeelse mõtestatud arengukeskkonna asemel? Kas PISA-prillid jäävadki tegelikkuse ohte varjutama?
Rooma Klubi ülesanne on vaagida erinevaid võimalikke tulevikustsenaariume ühe või teise tee valimisel. Ja siis need nähtavaks teha. Võimalik, et asjad poe ei head, ega halvad. Näitame lihtsalt, et “siis läheb nii”. Kui teame, siis on meie kohus sellest valjumalt rääkida. Kurdame, et teaduspõhine Eesti on kadunud. Kes selle tagasi peaks tooma? Jätka lugemist
19 Laupäev aug. 2017
Head roomaklubilased ja külalislugejad,
Uue hooaja esimene koosolek toimub planeeritult 12. septembril kl 4, teada-tuntud kohas. Külalistel palun ette registreerida. Kuni pole tehtud muutvaid otsuseid, kohtume ikka iga kuu teisel teisipäeval. Uue hooaja plaanidest siis juba täpsemalt.
Suve lõpp on aeg Eesti II sünnipäeva tähistamiseks. Siin võtmerolli mänginud mehed juhivad ka Eesti Rooma Klubi (analüüsijate ja tuleviku prognoosijate kogu) – president Andres Tarand, auesimees Arnold Rüütel, juhatuse liige Indrek Toome. Katkeid nende meenutustest:
Stenbocki majas avatati Eesti peaministrite fotosein, kus on esindatud kõigi Eesti Vabariigi endiste peaministrite portreed. Intervjuudes Tallinna Televisioonile arvas Andres Tarand (PM 1994-1995), kes võttis ameti üle Mart Laarilt, et Eesti esindajad Euroopa omadele alla ei jää, kuid liiga palju on üksteisele ärapanemist ja käitumine pole väärikas; ei otsita kokkuleppeid vaid võimalust teist alandada. See on olnud põletikuline meil juba 25 aastat, oleks aeg õppida. Mõtteavaldust Tarandilt ja teistelt vaata Tallinna TV klipist siin. PM’d ei ole ka päevapoliitikas sama salga mehed.
26 aastat tagasi oli Indrek Toome Eesti Vabariigi Ülemnõukogu väliskomisjoni esimees. Koos teiste rahvasaadikutega oli ka tema Toompeal arutlemas ühe Eesti ajaloo kõige tähtsama küsimuse üle. Aasta tagasi tehtud intervjuust: Aeg oli ääretult ärev, sest ma olin selleks ajaks juba väga kaua elanud Nõukogude Liidus, ning tema poliitika ning jõuliste ja veriste käitumistega väga hästi kursis. Ma teadsin väga hästi, et on võimalik kasutada jõudu – ja verist jõudu. Aga minul küll mingisugust hirmu ei olnud, et kui me taastame iseseisvuse, siis peaksime midagi kartma.
Rüütel räägib: “Ma sain 19.augustil hommikul kell 6 teada, et on välja kuulutatud putš. Soovitati mul lahkuda ja minna põranda alla, sest mind arreteeritakse,” räägib toonane Ülemnõukogu esimees Rüütel ärevatest hetkedest putši hommikul. Tegutseda tuli otsustavalt, Rüütel seda ka tegi:”Ma ütlesin, et ma ei lahku, jään omale kohale ja kutsusin kokku need kolm isikut (Ülemnõukogu esimees, juhataja ja peaminister). Järgnevalt võtsime vastu otsuse, et me ei allu putšile.”
Mati Hint (juubel!), Ülo Vooglaid ja Reigo Lehtla. Septembri algul saab aasta vanemaks Kaja Kärner. Indrek Toome, Margus Punab ja Urmas Tartes on kõik sündinud samal mihklikuu päeval – 19. Kuu lõpetavad tähtpäevadega Heiki Kongi ja Jüri Martin.
Head vabariigi sünnipäeva ja mahlakat suve lõppu!
03 Neljapäev aug. 2017
Eesti Looduskaitse Selts, see Eesti Rooma Klubi emaorganisatsioon – ellukutsuja, sünnitaja, hoidja ja taskuraha korraldaja – pidas 2017. a. juuli viimasel nädalavahel on 50. suvist kokkutulekut Porkunis ja Lääne-Virumaa maastikel. Ühtlasi toimus Eesti Looduskaitse Seltsi 18. kongress.
Eesti Looduskaitse Selts toetub oma meenutustes ajale, mil teadlase loomulikuks ülesandeks oli ka ühiskonna aktiivne ja tooni andev mõjutamine. Teadlane oli isiksus. Isiksus ei jää märkamata. Ta on loomulikult arvamistes eestvedaja, moodsa sõnaga liider. Jaan Eilart (1933-2006) on üks neist, keda tuleb tänada ühiskondliku mõtlemise suunamise eest reas looduse kaitse >> keskkonna kaitse >> kultuuri ja rahvusriikluse kaitse. Nii nagu igal liigil on õigus elule oma keskkonnas ja oma arengutempode rajal, nii ka igal rahval. 1957, sügaval nõuka-ajal, asuti tema eestvedamisel Tartu Ülikoolis õpetama õppeainena looduskaitset, 1958. aastal asutas ta Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR), väidetavalt vanima tudengite looduskaitseühenduse maailmas. 1969. aastal juhtis Jaan Eilart NSVL esimese rahvuspagi rajamist Lahemaal, hiljem osales juhendajana Komi, Armeenia ja Tadžikistani rahvusparkide loomisel. Hakkasid süvenema arusaamad planeedist Maa kui ühtsest ja ühendatud süsteemist, ilmusid “Hääletu kevad”, “Kasvu piirid”, tekkis Eesti Rooma Klubi, mille üheks asutajaks ka Eilart. Roomaklubilased, sh. klubisse kuuluvad eesti akadeemikud, on neid mõtteid aastakümnete vältel aktiivselt edasi arendanud. Vt. kas Youtube’ist, ERR arhiivist või vt siit nt. Rein Einasto mõtteid sel teemal.
Seekordse, Eesti siiani suurima MTÜ kokkusaamise paigaks oli valitud omapärane Porkuni – selle ujuvad saared, tühjenev ja täituv järv, kaunis loodus ja rikas kultuurilugu peegeldab mitmemõõtmeliselt ELKS traditsioone. Üheskoos tamme istutamine, loodus- ja kultuuriradade uurimine sidus Eesti ja kohaliku Läänemere ja rahvusvahelisega ning lihtsa ja maise kuninglikuga (vt. pilte).
Seekordne auliikmete nimetamine seltsi endise esimehe J. Riisi ettepanekul oli saagirohke just ELKS pojale Eesti Rooma Klubile – neljast 2017 auliikmest kaks on aktiivsed Eesti Rooma Klubi juhtfiguurid – nomineeritud said ERK president Andres Tarand ja tegevsekretär Juhan Telgmaa. Nii Seltsi auesimees kui ERK liige President Arnold Rüütel pidas kohase kõne.
ELKS kongressi toimumiskohaks oli Mädapea mõis. Ka see sümboolne ju – mõisakultuur, mis hoiab ühes legendid, päritolu, kultuuri luues seosed inimeste, koha ja olude vahel keele kaudu on osa meie keskkonnast. Ja see on unikaalne ja kordumatu. 101 delegaati üle Eesti otsustasid:
Muidugi käisid ühisolemiste juurde V. Mikita, lõke, Henn Rebase akordion ja suvi looduses. Tallinn ja EL eesistumine, liiklussegadused ja telekamaksud – kõik selle sai korraks unustada, et laadida ennast tegusaks uueks hooajaks. See ei tähendanud tõsiste teemade eitamist. Otse vastupidi – eesti rahvuskivi pae väärtustamine, pääsupojad akna taga, Eesti maastikud, kohalik toit, kohalik ettevõtlus – just see on nurk, mis poliitvaidlustes vahel unustatakse. Mil määral ja milleks me neid väärtusi ümber kujundame? Kas need on parteipoliitilised või rahvuslikud otsustused, kes neid tegema peaks ja on volitatud tegema.? Ka ELKS ei saa neist küsimustest mööda. Eesistumisel näitame uhkusega oma metsi ja loodust. On see kestlik? Mis on mille arvelt? Peame ühendama Säästva Arengu, projektid ja kohalikud eksperdid. Kas oleme olnud selles teaduse ja teadmistega kooskõlas, kas oleme olnud piisavalt järjekindlad? Meid ajavad segadusse KOV valimised, reformid ja sageli vahetuvad ministrid – ka ELKS esimees Vootele Hansen kinnitas korduvalt, et peame pea selge hoidma ja rahva enda seltsid ja klubid, mitte mõtted vaid otsused ja teod või tegemata jätmised määravad, milline on see Eestimaa, mille oma lastele ja lastelastele pärandame.
Tagasi väikse poja Eesti Rooma Klubi juurde:
Kas Eesti Rooma Klubist saab kunagi ka päris iseseisev ja tululik ühing, näitab aeg. Ja uus hooaeg algab juba septembris. Ka Klubil seisavad emaühingu eeskujul ees enesele otsa vaatamine, selgete sihtide seadmine ja jõukohaste ülesannete kavandamine. Globaalne algab siit, täna ja igaühe võimetekohasest kaasalöömisest.
pildid tegi T. Stewart
