• Eesti Rooma Klubi (ERK)
    • Eesti Rooma Klubi MTÜ Põhikiri
    • Presidendid
    • Liikmed
    • Liikmetele
  • CoR Raportid
    • Sinimajandus 2018
    • Come On! 2018
    • Seneca efekt 2017
    • Ugo Bardi 2014
    • 2052 (2012)
    • Valitsemise võimekus 2001
  • ERK hooajad
    • Hooaeg 2022
    • Hooaeg 2021
      • Rooma Klubist ja Eesti Tuleviku Kongressist. Eellugu – E. Terk
    • Hooaeg 2020
      • ERK Metsasümpoosion 2020
    • Hooaeg 2019
      • Aastaraamat ERKAR 2018/2019
      • Eesti 2035 – kas Eestil on tulevikku?
        • E. Terk: Eesti 2035 – mis toimub ja mida sellest arvata?
        • M. Gallagher: Estonia Should sell its people
        • J. Vilo: Teadus ja kõrgharidus 2019
        • Dr. Mardna: Kelle asi on tervisekassa?
      • Rooma Klubi – kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?
        • Miks Maa kliima soojeneb?
      • Rooma Klubi 50
    • Hooaeg 2018
    • Hooaeg 2017-2018
    • ERK hooaeg 2016-2017
    • Aasta lõpp 2014 Vene Teatris
  • Konverentsid
    • ERK aastakonverents 2019
    • Aastakonverents 2018
    • Aastalõpu kõnekoosolek 2017
    • Eesti Rooma Klubi avatud koosolek 2015
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2014 (videod)
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2011
    • Eesti Rooma Klubi konverents 2009
    • Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008
    • Rooma Klubi rahvuslike ühenduste Euroopa konverents 2008
    • Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents 2005
  • Kontakt
  • ERK blogi
    • ERK Uudiskirjad

Eesti Rooma Klubi

~ Estonian Association for the Club of Rome

Eesti Rooma Klubi

Tag Archives: ühiskond

Infoühiskonna arengutest. H. Laukmaa

25 Monday Mar 2013

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ 1 Comment

Tags

ühiskond, CoR, keskkond, süsteem

Ettekanne: Henri Laukmaa

15 osavõtjatinfo

Tarand: Teemaks ei ole Eesti astumine Soome vabariigi koosseisu. Räägime IT-arengutest, mis meid ees ootab. Tulin keskkonnaajaloo konverentsilt, ajaloolastel on uus hobi — ühiskonna ja kk kooseksistents. Riputati üles CoR esimese aruande graafik. 2030 tuli jälle esile kui pöördepunkt. Ennustustega on seni elu hästi kokku läinud.

Henri Laukmaa: Infoühiskonna muutustest, megatrendidest, mis praegu toimub. Infoühiskond toob surve, kk-surve on keeruline meri. Infoühiskonna asi on aidata sellest merest läbi. Soome-Eesti idee võib olla mõtteharjutus, et mitte raamistuda oma 45 000 km2-ga.

Tarand: Meie klubis on suur rahulolematus valitsejatega, uusi mõtteid on vaja väga.

  1. Põhitrendid on näha. Nn. võrgupopulatsioon on kasvanud oodatust kiiremini. Suurimad regioonid on Eur ja Aasia. 500 miljon ja 1 miljard. Kaasnevad sotsiaalsed muudatused hakkavad alles nüüd ilmnema. Digital commons (digitaalne ühismaa). Probleemiks on autori- ja koopiaõigus. Aleks Lotman on sellest hästi rääkinud. Vajab lahendamist, kuna on murdepunkt.

E-riik. E-riigi tehnoloogia võib saada e-politseiriigiks. Automaatne andmekogumine kasvab üüratuks. Kuidas pöörata prožektor ringi – et ka riik oleks jälgitav kodanike poolt.

Virtuaalse ja füüsilise kokku sulamine, viirused näiteks rikuvad suuri seadmeid, mis lähevad rikki. 70% serveritesse sissemurdmise katsetes tuleb Hiinast. Väga ettevaatlik tuleb olla id-kaardi rünnaku puhul, milleks tuleb olla valmis.

E-hääletamise süsteemil tuleb silm peal hoida, kuid praegu pole kuritarvitamist otse karta. Kontroll on kõva. Süsteemi arendatakse, et igaüks saaks kontrollida oma hääle liikumist.

Tarand: Peale Eesti polegi endist NL riiki, kus ei võltsita valimisi. Praegune e-hääletamise vastasus on puhtalt poliitiline. Šantaaž geenivaramu põhjal?

L: Põhimõtteliselt võimalik, kuid lähitulevikus ohtu pole, sest geneetika pole veel sellel tasemel.

Einasto: valimissüsteemi on vaja muuta.

L: Rahvakogu tahab näidata, et ka valimiste vahelisel ajal on rahval võimalik mingit mõju avaldada.

Arutletakse veel valimissüsteemi, tagasikutsumise, saadiku aruandluse jms. üle. Vastuseid on rahvakogu lehel.

Leps: Püüate it-asja rääkida, et see on A ja O. Ei ole. Neid kõiki on arutanud senised parlamendid. kahtlused on suured. Kas ikka tolku tuleb? Meie targemad ja andekamad inimesed on avaldanud umbusku. Sest kõik need asjad on olnud ammu arutlusel. Rahvaalgatus näiteks.

L: On kas äärmust – kriitika kartelliparteidelt (et püüate põhiseaduslikke organeid asendada) ja teiselt poolt, et ollakse liiga riigi nägu.

Leps: 500 inimest ei esinda piisavalt.

Tarand: Lepsil on liiga juurakeskne vaade. Aga tagasikutsumine on praeguste parteide poolt võimatu. Sellest võib saada malakas, nagi netikommentaatorid.

L: Sellele 500-le ei tasu liiga rõhku panna, see on vaid osa protsessist. Aprillis läheb asi üle riigikokku. Siis tuleb analüüsida tagasisidet.

Vooglaid: Isiklik kogemus. Olin lastega liuväljal. Tuli naine – mind on 10-s kohas p.—sse saadetud, kas sina tuled appi? Jutt, et 500 on esinduslik üldkogumi suhtes, on sotsioloogilises mõttes nonsens. Aga see ehk polegi nii oluline.

Tegemata on analüütiline töö – mis on hästi, mis on halvasti. 5 kõige olulisema Jääkeldri küsimuse hulka need ei kuulu. Tähtsam on teada saada, miks riik ei toimi – miks majandus lonkab, miks inimesed põgenevad jne. Aga kõik need miksid on tuvastamata.

Kõne all pole metoodika – näiteks pole süsteemsust ega komplekssust.

Kõne all on hetkesituatsioon oma teravate päevaprobleemidega. (Tarand — need päevaprobleemid on juba 10 aastat üleval). Jah, kuid põhilised asjad on ikka teadvustamata, rääkimata lahendustest.

Einasto: liiga staatiline. Maailm muutub väga kiiresti. Peaks hakkama ehitama mudeleid postkapitalismi jaoks.

Toom: Siit kasvab välja hulk huvitavaid teemasiid meie Klubi jaoks. Ettekandja las tõstab veel probleeme.

L: Praegused rahandussüsteemi tõmblused näitavad, et tõepoolest tuleks püüda rohkem ette vaadata. Eesti e-riik on takerdunud, uudset tuleb vähe, areng on aeglane.

Vooglaid: Mida Kadriorg peab põhimõtteliselt võimalikuks ja vajalikuks juhtida? Tahaks näha, kes, mida ja kuidas juhib?

Tarand: Parlament on tasalülitaud ja valitsus juhibki vabalt.

Kelder: Väga hea ettekanne.

Tarand: Ettekandja ei esinda ainult Jääkeldrit ega Kadriorgu. Tuleb silmas pidada ka seda, et ei pea olema väga peru, et kohe ja kõike korraga. On hea, kui natukegi parteisid korrale kutsuda saaks (sundparteistamine kõigepealt). Kõikide küsimuste põhjalikku käsitlemist oleks palju nõuda. Näiteks Vgl. ettepanekuid ei taha keegi kuulata juba 10 aastat, sest need on akadeemilised. Presidendi juures organiseerus mingilgi moel ühiskondlik aktiivsus ja see on juba hea.

Leps. Võtame terve EV 18. aastast peale, need küsimused on kõik läbi arutatud.

Toome: Pole eriti suurt lootust, et kõik korraga lahendub. Aga kusagilt peab pihta hakkama. Inimesed tunnetavad, et pole ausat valitsemist, on vaid permanentne võimuvõitlus. Ootused on inimestes olemas. Kuidas laulva rev ajal inimesed tunnetasid, et nad on osa millestki ühisest. Jääkelder on esimene killuke, impulss õiges suunas. Et rahvaga nõu pidamata, rahvasse üleolevalt suhtlemine on ummiktee.

L: Tuleb sidestuda rahvaga, mitte olla üleolev.

Leps: Eesti on parlamentaarne vabariik, mis tähendab, et võimu teostavad parteid. Parteidele pole võimalik kohta kätte näidata.

Kaevats: Olin üks ekspertidest. Analüüsiti ettepanekute võimalikke tagajärgi. Ei maksa olla väga skeptiline. Ka kõige küünilisemad erakonnajuhid peavad paratamatult midagi arvesse võtta. Ka meie RK esitas 2,5 lk ettepanekuid. Kõik erakonnad võtsid meie ettepanekuid tõsiselt.

Toome: Loomeliitude ühispleenum mõjus tolleaegsetele valitsustele. Veetilk sööb kivi läbi.

Levald: Eesti-Soome ühinemine? Soome põhiseadus ja riigi põhikord on 900 aastat vana. 17.07.1919 võeti vastu põhiseadus ja valitsemise kord. See on säilinud siiamaani. Võiksime rääkida Soomega liitumisest, kuid eeskuju tuleks võtta kindlasti, sest nende põhikord on ennast õigustanud. On selge riigi toimimise kord. – kes mida teeb. Eesti juhtimise kvaliteet on äärmiselt vilets.

Tarand: Island jõudis isegi Soomest ette, aga see ei vähenda Soome väärtust.

L: On modelleeritud Soome-Eesti ühisriiki ja Talsingit mõnedes aspektides. Lõunasoomestumise protsess toimub iseenesest nagunii. Aga head tuleks sealt igal juhul üle võtta. EL või maailma kontekstis on S ja E väga sarnased, võimelised teineteist täiendama. Ühendatud anumad toimivad.

Levald: On palju ülevõtmist väärivat. 500 rahvakogu esindajat ei saa asendada 900-t aastat Soome tarkust. Meie põhiseadus pole halb, kuid see pole tagatud. Organisatsioon pole juhitud.

Einasto: Kas rootsiaeg ei andnud meile midagi püsivat head?

Levald: Eestit ekspluateeris Rootsi teisiti kui Soomet. Hea aeg on suhteline.

Tarand: Ansip ütleb, et Lätilt pole meil midagi õppida. 90-ndatel tegid nad kõike meile järele. Aga see ei ole igavesti nii.

L: Kõike tuleb võtta tervemõistuslikult, ei saa otse kopeerida.

Tarand: Ühiselu EL-s siiski midagi nivelleerib.

Vgl: Kas keegi on teinud sisulist analüüsi, mida Soomele lähenemine kaasa toob?

L: Soome on end positsioneerinud vahel kui Euraasia ja Euroopa vahelist silda.

Tarand: Kui Soome saab NATOsse, siis meie võiksime võtta rahulikuma idapoliitika. Ja mõlemad võidavad.

L: FinEstia jääb ikkagi intellektuaalselt huvitavaks mõtteharjutuseks. (Huvitav sait on WolframAlpha — Stephen Wolfram)

Vgl: Miks mul on kõhklused jääkeldri suhtes?

Milliseid kohustusi peaks RK liikmed kandma?

  • seadusloome- valdav enamik pole selleks suutelised
  • järelevalve valitsuse tegevuse pole – seda ei suudeta teha
  • mingi sihiteadlik roll rahvusvahelises suhtlemises – seda pole
  • mingi arusaam selle kohta, kuidas hoida riiki arenevana elujõulisena jätkusuutlikuna

Küsimus – miks peaks sellist süsteemi arendama-täiustama? Midagi täiesti kõlbmatut pole vaja täiustada.

Penjam: Kas meil on seda parlamenti vaja? Asi käib 4 aasta kaupa. 4 aastaga ei saa kellestki proffi. Asja ei aja ainult parlament, on nõunikud, ettevalmistajad, juristid. Aga ainult spetsialistid valitsejatel ei saa ka hästi hakkama. Parlament peab kõike hindama rahva kui kehandi seisukohast.

Levald: Päts lahendas asja. Lammutas lehmakauplemise. 38. aasta põhiseaduses oli huvitavaid mõtteid. Näiteks kutseühingute kaudu parlamendiliikmed jms., mis tagas parlamendiliikme kvalifikatsiooni.

Tarand: üleminek põllumajandusele ja tööstusrevolutsioon olid kõige suuremad muutused. Ikkagi kulgevad muutused aeglaselt. Seadusvälised meetodid pole ka head, kuigi kavatsused võivad olla head.

Jätkub hajus mõttevahetus

Einasto: Aeg on erakordne. Majanduskasv on piiri peal, tuleb teostada üleminek kasvuparadigmalt millelegi muule.

Tarand tänab.

Aplaus.

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Jätkuarutelu rahvastiku teemal. ERK vajab (re)starti

28 Monday Jan 2013

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ Leave a comment

Tags

ühiskond, Eesti riik, kultuur, prognoos, regionaalpoliitika, teadus, Vooglaid

17 osavõtjat.

Algatuseks andis Vooglaid ülevaate oma kirjutisest:

Vooglaid 2Tundub, et ka ERK vajab restarti

Kriis ühiskonnas süveneb. Pilv paisub.  Skandaal on skandaalis kinni. Vaid nukuteatri kunstilisel juhil hakkas varguse pärast häbi ja ta astus tagasi.

Analüütilist tööd ei toimu. Isegi ülikoolidest hakkab juba kaduma kujutlus sellest, millistel eeldustel on võimalik korraldada teaduslik uuring ja kuidas kasutada teadusliku uuringu tulemusi ühiskonnas ja kultuuris. Meil oleks vaja vaadata, millised institutsioonid toimivad veel usaldusväärselt ja elujõuliselt. Eesti Rooma Klubil Eesti ühiskonnas sellist positsiooni ei ole, mis võimaldaks rahval uskuda, et seal on arukad inimesed, kes ei ole omakasupüüdlikud ja ei teeni võõraid jõude, kes toetuvad oma hinnangute ja järelduste tegemisel mitte ainult diletantide arvamustele, vaid teadmistele. Kas rahvas usub, et ERK liikmed ei karda öelda tõtt ja ei valeta?

Paraku on faktidega suuri raskusi, sest olukord on kujunenud selliseks, et ühiskonna-alaseid teaduslikke uuringuid enam ole enam ammu tehtud. Teaduslikeks uuringuteks on hakatud pidama igaliiki küsitlusi, referaate, esseesid ja kirjeldusi.

Eesti peaks kirjade järgi olema teadmistepõhine ühiskond, aga kuskilt pole võtta ühtki näidet selle kohta, et mõni otsus oleks teaduslikult põhjendatud ja küllalt süsteemne ning et tegevus oleks ka edasi- ja tagasisidestatud. Sõna “probleem” on sokutatud tähendama küsimust, millele arutleja ei oska hoobilt vastata, või raskust, mis on kuskil kuidagi kujunenud…  Raske uskuda, et ERK-s ei ole kedagi, kes seda ei tea ja kes ei saa aru, mida võib niisuguse “stiili” tõttu ühiskonnas varem või hiljem juhtuda. Ometi ei ole ERK rahvast nende ohtude eest hoiatanud.

Riiklikus teadusprogrammis on märgitud prioriteetideks kolm tehnoloogiat (biotehnoloogia, materjalitehnoloogia ja infotehnoloogia) aga kogu selle viimase veerandsaja aasta jooksul pole ei Toompeal ega Kadriorus käsitletud sotsiaalseid pingeid ühiskonnas. Korratakse aina, kuidas ollakse ikka majandusinimesed ja kuidas “arendatakse” majandust, saamata nähtavasti veel aru, et ühiskond ei ole majandus, et majandus on ühiskonna arengu üks eeldus ja ka ühiskonna arengutaseme üks näitaja… Eesti elanikkonnast on suur osa võõrdunud ja suurele osale elanikkonnast on riik võõrandunud.

Rahvastikukadu on  masendav. “Majandustegelaste” võimul oleku ajal on suured alad jäänud juba inimtühjaks.

Eestis on kümneid inimesi, kes orienteeruvad ühiskonnas ja kultuuris ja kes saavad aru, miks “pilv paisub”. Miks tunneb üha rohkem inimesi end absurdses sundsituatsioonis. Meie kohus on luua strateegia selleks, et Eesti arenguteele tagasi pääseks.

Meil on võimatu ära arvata, mille üle riigi juhtkond mõtleb, aga kõrvaltvaatajatele paistab, et nad mõtlevad, peamiselt sellest, kuidas veel võimul püsida, kuidas oma valimiskampaania rahastajate soove veel paremini rahuldada või kuidas kiiremini Brüsseli pääseda. Petuskeemide abil Riigikogusse pääsenud isikud mõtlevad ka kuidas nii hoolikalt vait olla, et keegi ei paneks pettust tähele, kuidas võimalikult palju ringi sõita, mõnes äriühingu nõukogus edasi olla…ja ülemuste sõna kuulata.

Mõeldakse, kuidas seni tehtud “vigu” varjata ja seletada, et kõik on korras… Nagu teada, sünnitab valetamine valetamist, vaesus vaesust, hoolimatus hoolimatust jne. Kui ühiskond imbub valetamisest läbi, siis on juhtkond sunnitud otsima aina uusi valesid ja ühtäkki ilmneb, et peaaegu kõik kohad on täis pettust, et ausus on muutunud anakronismiks ja õiglust pole enam üldse mõtet otsida…  ERK saab küll mõne aja teha nägu, et on pime, kurt ja tumm, saab ise ka midagi kokku valetada ja loota, et kellelgi ei pole tahtmist ega julgust nimetada asju oma nimega.

ERK-s on inimesi, kes tunnevad loodust ja kultuuri ja ka ühiskonda ning inimest selles ühiskonnas ja kultuuris.

Ehkki ERK-s on inimesi, kes on oma kogemuste varal suutelised korraldama ühiskonnadiagnostikat ja tuvastama, mis ängistab rahvast nii maal kui linnas, aga tegelikult pole sellest midagi kasu, sest ei Toomeal ega Kadriorus pole veel inimesi, kellel oleks sellist teadmist tarvis.

Ühiskonnas kujunenud olukorda tuntakse mitte ainult juttude, vaid ka kogemuste varal. Paraku ei ole palja silmaga ja ilma ühiskonna-alase ettevalmistuseta näha sündmuste taha ja ei saa avade petuskeeme, mille varjamiseks on palgatud juba terve armee  professionaalseid suhtekorraldajaid.

Kriisi põhjuste tuvastamise asemel kutsutakse tegema mistahes ettepanekuid, ehkki pole teada, mida oleks vaja saavutada. Kutsujatel ilmselt ei olnud paremat mõtet ja ei ole häbi ei selle tegevuse ega tagajärgede pärast. See, mis ilmneb, ei ole infantiilsus. Pigem on tegemist rahva elujõu hävitamise  programmiga.

Rooma Klubi missiooniline kohustus on tuletada prognoose ja aidata võimalikult vara avastada nii ohtlikke tendentse kui ka uusi võimalusi.


Kas ERK oskas või ei osanud seda ette näha, mis juhtub “jääkeldri protsessi” jätkumiseks mõeldud nn rahvakogus?
Usun, et oskas.

Paraku ei ole ERK küllalt homogeenne ja ei saa veel käituda enesejuhtimise ega sotsiaalse juhtimise subjektina.
Pole meil veel võimet käsitada Eestit ega Eesti mingit eluvaldkonda, piirkonda, olusid, olukorda ega situatsiooni kui probleeme.

Ma ei ole kindel, et sellisel viisil, nagu meie tegevus on toimunud, on võimalik midagi selgemaks mõelda,  Olukorras, kus ka Toompeal ja Kadriorus ei ole vaja vastutada oma tegevuse ja selle tagajärgede eest, pole mitte mingisugust väljavaadet saavutada, et mingisuguselegi ametikohale hakkaksid kandideerima isikud, kelle on eeldusi oma rahva ja riigi teenimiseks,. Milleks haritus, informeeritus või/ja kogemus, kui ei ole vaja olla asjatundlik?

Küllap on käes aeg, mil peaksime peeglisse vaatama ja mõtlema,

  • milline peaks ERK olema tänapäeva Eesti ühiskonnas ja milliseks ta on tegelikult kujunenud;
  • kas ERK näeb või peaks nägema end üldse mingi reaalse jõuna Eesti ühiskonnas;
  • millistel eeldustel saaks ERK omandada sellise tähenduse, mida rahval oleks õigus oodata;
  • kas ERK-l  on veel säilinud usk oma riiki ja rahvasse ning tema tulevikku;
  • kas ERK on suuteline looma tõsiselt võetava programmi kriisi põhjuste avastamiseks ning seejärel ka nende sõnastamiseks ning avalikustamiseks;

……………………………………………………………………………………….
Petuühiskonda ei saa (ei tohi) täiustada !! Kas ERK peaks vähemalt endale sõnastama oma kohustused ja vastutuse rahva ees? Vale oleks öelda, et ERK on eelistanud mängida KULTI RUKKIS, ehkki objektiivselt on nii välja kukkunud. Eestis (ja mitte ainult Eestis) üha teravamalt ilmnevad pinged ei ole tekkinud üleöö ja ootamatult… Rääkisime neist ka oma klubis kaks aastat tagasi, aastakoosolekul TA saalis. Toonast ettekannet ükski ERK liige ei kommenteerinud ega täiendanud-laiendanud-arvustanud… Raske uskuda, et keegi meist ei viitsinud seda vaadata ega edasi mõtelda, et keegi ei saanud aru või kellelgi polnud aega. Veel raskem oleks uskuda, et kõigil oli (on) ükskõik, mis Eestist saab.
Neil päevil avaldati ajakirjanduses, et Eestis on üle neljakümne tuhande (40 000 !) noore, kes ei õpi ega tööta.

Juba üle poole aasta tagasi avaldas õiguskantsler (laste ombutsman), avalikult muret laste pärast, kes kannatavad päev-päeva kõrval tühja kõhtu. Õiguskantsleri hinnangul oli selliseid lapsi Eestis üle 60  tuhande. Mida selle peale ütles või oleks pidanud ütlema ERK?

Riigikogu päevakorras on olnud eriti tähtsate teemadena ka vaesus, tööhõive jms, aga kordagi pole suudetud käsitada ühtki probleemi, rääkimata katsest avastada, sõnastada ja avalikustada mõne probleemi põhjused. Võimalik, et ka seal ei saada veel aru, et ilma analüütilise tööta, ilma edasi- ja tagasisidestuseta pole võimalik ühiskonnas edu saavutada.

ERK ei ole kari ätte, kes koguneb kuus korra paariks tunniks mingil teemal lobisema või  oma silmaringi laiendama.
Kohtumiseni!

Ülo

Andrus Kivirähk irvitab  veel üpris leebelt: http://www.epl.ee/news/arvamus/rahvakogu-rahvalik-naljamang.d?id=65583130

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...

Jääkelder. Eesti Rooma Klubi seisukohad nn jääkeldri protsessi elluviimiseks

24 Monday Dec 2012

Posted by Eesti Rooma Klubi in avaldus

≈ 2 Comments

Tags

arvamus, ühiskond, Eesti riik, Kaevats, riigireform, teadus, valitsemine

Versioon 1.0

Et Eesti kestaks: Eesti Rooma Klubi seisukohad nn jääkeldri protsessi elluviimiseks

jääkelder.suuremõisa2012. aastal said arutelud Eesti oleviku ja tuleviku üle uue hoo. Kauase peaministri erakonna rahastamisskandaal ja tõde tõrjuv vaikimisvanne päästis valla inimeste aktiivsuse, laialdase usaldamatuse, avalikud väljaastumised ja poliitilise elu avarama analüüsimise. Taasärkamise põhjused on loomulikult sügavamal kui vahetud ajendid. Rohkesti on ilmunud kriitilisi kirjutisi erakonnademokraatia kidumise, erakondade kartellistumise, valitsemiskultuuri ebademokraatlikkuse, demograafiliste arengute, tipp-poliitikute ülbe suhtlemislaadi, võimukandjate nii rahva kui opositsiooniga dialoogi pidamise võimetuse jpm teemadel. Üht ja sama Eesti elu vaadates on tõesti võimalik näha hoopis erinevaid reaalsusi ja arengutrende. Seejuures ei tohi silmast lasta asjaolu, et meie ühine ja ülene toimimiskeskkond, s.o globaliseeruv maailm ja võlakriisis föderaliseeruv Euroopa, on samuti vastuoludest tulvil. Kui kestev on Eesti, kui tugev meie suhtelise iseolemise võime? Mitte ainult lühiajalises vaid ka pikemas ajalises vaates.

Continue reading →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Like Loading...
Newer posts →

ERK blogi postitused

  • ERK presidendiks valiti Ivar Raig 18/06/2022
  • Kolmas maailmasõda – käes või tulemas? – T. Alatalu 09/05/2022
  • Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“. ERK seisukohti 05/05/2022
  • Märtsisümpoosion – Energia teekaart 2021-2031-2040 07/03/2022
  • Pikaajalised muutused eesti ilmastiku sesoonsuses 07/02/2022
  • ERK Uudiskirjad 30/01/2022
  • Kas loodusel on Eestis hääl? – T. Trapido 19/01/2022
  • Glasgow – viimane päästerõngas? – A. Anger vs T. Trapido 20/12/2021
  • Kes ma olen? Ma olen Narva eesti keele õpetaja 08/12/2021
  • Rahvusvaheline keskkonnakonverents „Elurikkus ja kliima muutuvas maailmas“ – J. Telgmaa 04/11/2021

Arhiiv:

KUI SA EI ELA TALLINNAS, tea, et meil on esindajad Tartus ja Saaremaal, Jõgeval, Soomes, UKs, USAs ja Elvas. Aasta 2021 on Rooma Klubile häälekas. Iga kajahääl on vajalik!

ERK e-pood

/**/

Website Built with WordPress.com.

  • Follow Following
    • Eesti Rooma Klubi
    • Join 1,131 other followers
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Eesti Rooma Klubi
    • Customize
    • Follow Following
    • Sign up
    • Log in
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar
 

Loading Comments...
 

You must be logged in to post a comment.

    %d bloggers like this: