Category Archives: avaldus

Eesti Rooma Klubi avaldus Rail Balticu kohta

11 Teisipäev apr. 2017

Posted by in avaldus, meedia

≈ 3 kommentaari

Sildid

, , ,

Vaata pressikonverentsi 20-04-2017,
kus peale Eesti Rooma Klubi esinesid
ka Raudteelased ja Meremehed.

RAIL BALTICu RAJAMINE UUELE OTSETRASSILE ON LÄBI MÕTLEMATA OTSUS!

Eesti Rooma Klubi avaldus

  1. märtsil 2017 saatis minister Kadri Simson kooskõlastusringile Rail Balticu (RB) uue otsetrassina arendamise valitsuste vahelise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, taotledes selle menetlemist kiirkorras. Ilmne on valitsuse kavatsus ratifitseerida leping veel enne, kui valmivad tasuvusuuring ja Riigikontrolli audit projekti senise kulgemise hindamiseks.

Eesti Rooma Klubi ja paljud kodanikud ning kodanikuühendused on korduvalt juhtinud tähelepanu ja esitanud küsimusi nii Rail Balticu üldise kontseptsiooni kui ka selle mitmete aspektide kohta (vt. ERK avaldus nov. 2016: https://roomaklubi.wordpress.com/2016/11/). Seda eriti pärast aastal 2011 valitsuse salastatud motiividel tehtud otsust rajada RB uuele otsetrassile.

Jätka lugemist →

Seitse minutit olukorrast EV-s. A. Tarand

02 Pühapäev apr. 2017

Posted by in avaldus, konverents, meedia

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , ,

Pärnu pleenum Loomeliitude 1987 mälestuseks 02. aprillil 2017

Lp. loojad!
Jämedas arvestuses – inimarengu indeksi järgi – on EV tõusnud vahemikus 1995- 2014 riikide võrdluses kuuekümnendalt kohalt 30-le kohale, kordagi kohanumbreis tagasi kukkumata (nagu näiteks Eestile 2013.a. kannule jõudnud Leedu on praegu jälle 37-s.) Eesti on sel kümnendil möödunud EL kaaslastest Ungarist, Poolast, Portugalist ja Küprosest ja väga lähedal Kreekale, Tśehhile, Itaaliale ja Hispaaniale. Tõsi-pigem nende maade languse kui meie suure tõusu tõttu. Põhjuste otsimine viiks siin pikale, kuid Ungari ja Poola puhul võib vabalt üks nendest olla kahetsusväärne demokraatiast kaugenemine. Kokkuvõttes – hoolimata kõigest, Eesti areng veerandsajandi jooksul on olnud sujuv, iseasi, keda selle eest tänada. Ma usun, et primaarne on meie minevikust ja suurelt jaolt kliimast pärit töökus, aga küllap jätkub kiitust mujalegi.

Jätka lugemist →

Kuidas kadus solidaarsus Eestist? M. Hint

02 Pühapäev apr. 2017

Posted by in avaldus, konverents, meedia

≈ 1 kommentaar

Sildid

, , , ,

Mati Hint Pärnus loomerahva aprillipleenumil (2. aprillil) 2017

Lugupeetavad!

Usun, et meie siin esindame Eesti südametunnistust. Selle usus pöördun teie poole. Meenutan ja muretsen.

1997 aasta juuli lõpu veetsime – mina ja minu abikaasa – Bourgogne’is (ajalooliselt Burgundias) perekond Blumide külalistena. Olin Pariisis ülemaailmsel lingvistide kongressil, kus minuga samas sektsioonis pidas ettekande Gilles Blumi abikaasa Riitta Välimaa-Blum. Gilles Blum on sõjaeelse ja sõjajärgse Prantsusmaa sotsialistist peaministri Léon Blumi suguvõsast. Ootamatult kutsusid nad meid kongressi järel külla oma tolleaegsesse maakodusse Bourgogne’is. Sõitsime mitu päeva ringi keltide ajaloo kõige traagilisemates kohtades (millest Jaan Kaplinski on kirjutanud luuletuse “Vercingētorix”). Kõnelesime ühiskondadest ja eriti Eestist. Eesti saatus oli neile tähtis, sest paar oli tutvunud turismireisil Tallinna, kui Gilles Blum töötas Helsingis Prantsusmaa saatkonnas. Nendest jutuajamistest kirjutasin palju üles ja olen ligi 20 aastat korranud järjest sagedamini üht Gilles Blumi lauset: “Kui te lasete hävitada solidaarsuse Eesti ühiskonnas, siis on teiega kõik.”

Jätka lugemist →

Mõtisklusi mahe-Eestist rahvusriikluseni. R. Einasto

17 Teisipäev jaan. 2017

Posted by in avaldus, üldinfo

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , ,

einasto 2Prof. Rein Einasto

Pisut põhimõistetest

Kui ütleme mahe, siis mõtleme kõigepealt ja kindlasti roheline ehk ökoloogiline, laiemalt bioloogiline, säästlik, pidades silmas kestlikuks elamiseks ja arenemiseks vajalikku Looduse ja Inimese harmooniat, inimese sümbiootilist kooselu Loodusega senisest sügavamalt ja avaramalt, rõhutades – Elu on pühadus. Kõigile neile mõistetele on ühisnimetajaks ökosüsteemsus, ei inimkesksus, ega ka looduskesksus, vaid ökokesksus (bioenergeetikat rõhutav), loodust ja inimest võrdselt vääriliselt käsitledes. Ökosüsteemsuse vaieldamatu järeldus: MAHE on kõigepealt PUHAS – puhas loodus, puhas toit, puhas elukeskkond: puhas õhk, selgeveelised järved ja jõed, looduslik reostamata põhjavesi, looduslikult kasvav mets, samuti loodusliku biorammuga (sõnnik, põhk, lehed, turvas, virts) väestatud põllupinnas. Puhtast, rikkumata loodusest ammutame täisväärtuslikku toitu, puhtas keskkonnas on parimad eeldused elada hingepuhtuses.

Jätka lugemist →

Põlevkivi ja põhiseadus. A. Tarand

25 Pühapäev dets. 2016

Posted by in avaldus

≈ Lisa kommentaar

Sildid

, , , , ,

tarand-2Avalduse on koostanud: Andres Tarand
1992–1994 Keskkonnaminister
1994–1995 Peaminister
2004–2009 Euroopa Parlamendi liige

Juba paar aastakümmet toimub meie põlevkivivarude ümber aktiivne tegevus, milles põhiline on elektrienergia tootmine ning kalli nafta aegadel ka põlevkiviõli tootmine. Siinjuures ei ole asjade käik toimunud kaugeltki vastavuses Eesti kaugemate sihtidega ning kehtivate seadustega.

Läheme tagasi aega, mil paarikuine taastatud Eesti Vabariik hakkas tegema endale põhiseadust. Oli aimatav, et tekkiv turumajandus võib oma nooruslikus tuhinas muutuda küllalt ohtlikuks loodusvaradele, kui kõik iseregulatsioonile usaldada. Formaalselt vanad seadused küll kehtisid kuni uute tekkimiseni, kuid praktikas need kedagi ei huvitanud. Selles olukorras näis õige kindlustada huvide reguleerimine põhiseaduse abil. Pärast pikka piiklemist Põhiseaduse assamblees sündisid kaks keskkonnakaitselist paragrahvi. Vastuseisu avaldasid teiste seas ka mitmed juristid, kuna sel ajal riikide põhiseadustes selliseid pügalaid ei leidunud. Eesti põhiseaduse referendumi ajaks[1] oli aga toimunud Rio de Janeiros UNCED[2] ning suhtumine keskkonda oli rahvusvaheliselt oluliselt muutunud. Põhiseadusesse vastavate sätete sisseviimisel on vahel pioneeriks peetud Costa Ricat, aga otseallikast kontrollimisel selgub, et Eesti jõudis siiski ligi kaks aastat ette. Aastaks 2002 oli keskkonnakaitse paragrahv ühel või teisel kujul lülitatud juba enam kui pooltesse ÜRO liikmesriikide põhiseadustesse.

Jätka lugemist →

Eesti Rooma Klubi 2016

18 Pühapäev dets. 2016

Posted by in avaldus, üldinfo

≈ 1 kommentaar

Sildid

, , , , , , ,

logo web_white1Eesti Rooma Klubi on 2015/ 2016 teinud endale nime avaliku arvaja ja sekkuva mõtlejate ringina. Klubi ja selle liikmete poolt esitatud ettepanekud, pöördumised ja avalikud kirjad on mõjutanud Eesti avalikku arvamust ja kõneks olevate probleemide käsitlemise rõhuasetusi. Klubi liikmeid on aktiivselt tegevad erialakogudes ja mõjugruppides, avaldanud arvukalt artikleid, kutsutud korduvalt kõnelema televisioonis, ERK arvamused on kostnud Riigikogu sõnavõttudes ära märgituna ja tsitaatidena. Klubi liikmetelt on ilmunud 2016 mitu raamatut.

Klubi liikmed on esinenud erinevatel rahvusvahelistel suurfoorumitel teaduse, poliitika, looduskaitse, energia, mõistliku toimimise jm. teemadel. Eesti Rooma Klubi liikme Ando Lepsi kirjutis oli jälle ära toodud suure Rooma Klubi uudislehes. ERK on läbi 2016 aasta olnud esindatud Rooma Klubi Euroopa Grupis, sh. esimest korda ka Ümarlaual – esindajana T. Stewart (12 nimeliselt kutsutud liiget Euroopa erinevatest riikidest).

captureEesti Rooma Klubi kodulehel on lugejad – 2016 aastal loeti ERK kodulehte iga päev 10-1000 erineva lugeja poolt. Kokku oli meil üle 8000 iseseisva lugeja, iga lugeja sattus meie lehele üsna mitu korda. Tõsi, 2015 aasta oli veelgi avalikum Eesti Rooma Klubi jaoks – lugejaid üle 9800. Kõige loetum autor oli 2016 taas Hardo Aasmäe, talle järgnes Tiiu Kuurme, kolmandale kohale trügisid aasta lõpus Juhan Telgmaa ja Rail Baltic teema. Palju (>1000 korra) uuriti  kodulehelt klubi enda kohta.
Oluliseks lugemismaterjaliks on koduleht muutunud nende eestlaste ja eesti keelt kõnelejate seas, kes ei ela Eestis või ei ole praegu siin (vt. joonis) – kokku oli 2016.a. lugejaid 66 maalt, sugugi mitte kõige rohkem Euroopast. Kokku on kodulehel käidud 32 000 korda. ERK on kaardil!

Jätka lugemist →

Rail Balticu diskussioon lõpuks alanud

13 Teisipäev dets. 2016

Posted by in avaldus

≈ 1 kommentaar

Sildid

, , , ,

*loe lõpuni – kellele kuulub RB?*

Eesti Rooma Klubi ja sellega seotud Eesti Looduskaitse Selts on olnud ühed neist ühingutest, mis on aktiivselt osalenud ühiskondliku diskussiooni algatamises Rail Baltic küsimuses. Rail Baltic (edaspidi RB) on kahtlemata uue valitsuse üks olulisematest otsutest juhtida ja otsustada. Kodanikusekkumise õiguse annab meile nii EL demokraatia printsiip, EV Põhiseadus kui ka Eesti poolt ratifitseeritud Århusi konventsioon.

future_track_of_rail_baltic__riga_2015_david_grandorge

RB ei ole üherealine voolujooneline disainitud siug, mis suhiseb elegantselt läbi metsade, vaid suur industriaalne kompleks koos sellega, mis iga taoline endaga kaasa toob.

Diskussiooni olulisemaid tugipunte:

Jätka lugemist →